18. sajandist pärinev manuskript, mis sisaldab algupärast pajatust sellest, kuidas õuna kukkumist puult näinud Isaac Newton oma gravitatsiooniteooria välja töötas, tehti esmakordselt avalikuks.
Kuulus kirjeldus moodustab osa William Stukeley 1752. aastal kirjutatud Newtoni biograafiast, mis oli seni peidus Suurbritannias tegutseva, maailma vanima teadusakadeemia Royal Society arhiivis, kuid avaldati nüüd internetis, vahendab AFP.
“Kuna ilm oli soe, läksime pärast lõunasööki aeda ning jõime teed õunapuude varjus — ainult tema ja mina kahekesi,” seisab Stukeley aruandes õhtust, mille ta veetis teadlase aias.
“Muu jutuajamise käigus pajatas ta mulle, et oli täpselt samas olukorras siis, kui idee gravitatsioonist talle pähe turgatas. Miks peaks seesinane õun alati langema maapinnaga risti, arutles ta endamisi mõtisklevas meeleolus, mille õuna kukkumine oli kaasa toonud. Miks ei liigu see külgsuunas või üles, vaid ikka ja aina Maa keskpunkti poole? Kahtlemata on põhjuseks asjaolu, et Maa tõmbab õuna enda poole.”
Käsikiri on üks tervest hulgast, mille avalikustamisega tähistatakse Suurbritannia riikliku teaduste akadeemia Royal Society asutamise 350. aastapäeva. Käsikirjaga saab tutvuda SIIN.
Newton ja õun
Newtoni ja õuna legendi käsikiri tehti avalikuks
19. jaanuar 2010 12:57
18. sajandist pärinev manuskript, mis sisaldab algupärast pajatust sellest, kuidas õuna kukkumist puult näinud Isaac Newton oma gravitatsiooniteooria välja töötas, tehti esmakordselt avalikuks.
Kuulus kirjeldus moodustab osa William Stukeley 1752. aastal kirjutatud Newtoni biograafiast, mis oli seni peidus Suurbritannias tegutseva, maailma vanima teadusakadeemia Royal Society arhiivis, kuid avaldati nüüd internetis, vahendab AFP.
“Kuna ilm oli soe, läksime pärast lõunasööki aeda ning jõime teed õunapuude varjus — ainult tema ja mina kahekesi,” seisab Stukeley aruandes õhtust, mille ta veetis teadlase aias.
“Muu jutuajamise käigus pajatas ta mulle, et oli täpselt samas olukorras siis, kui idee gravitatsioonist talle pähe turgatas. Miks peaks seesinane õun alati langema maapinnaga risti, arutles ta endamisi mõtisklevas meeleolus, mille õuna kukkumine oli kaasa toonud. Miks ei liigu see külgsuunas või üles, vaid ikka ja aina Maa keskpunkti poole? Kahtlemata on põhjuseks asjaolu, et Maa tõmbab õuna enda poole.”
Käsikiri on üks tervest hulgast, mille avalikustamisega tähistatakse Suurbritannia riikliku teaduste akadeemia Royal Society asutamise 350. aastapäeva. Käsikirjaga saab tutvuda SIIN.