Nordstreami ehitus algab 2010

Gazprom: gaasijuhtme ehitamine algab 2010

Postimees (Elu24) 09.04.2009 00:00

  Gazpromi «ametlik nägu» Sergei Kuprijanov pidi läinud aasta lõpus Vene-Ukraina gaasitüli ajal, mis andis tunda ka mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, palju selgitusi jagama.

Gazpromi «ametlik nägu» Sergei Kuprijanov pidi läinud aasta lõpus Vene-Ukraina gaasitüli ajal, mis andis tunda ka mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, palju selgitusi jagama. Foto: ITAR-TASS / Scanpix

Venemaa suurima ettevõtte, OAO Gazprom kõneisik Sergei Kuprijanov räägib Argo Ideonile, et Nord Streami gaasijuhtme tarvis on juba tellitud enneolematult võimas kompressorjaam, kuid Eesti sadamatest läheb ehitus mööda.
Kas Nord Streami gaasijuhe ehitatakse? Kui jah, siis millal tööd algavad?

Nord Stream ehitatakse õigeaegselt. See on esmavajalik projekt ja suunatud Venemaa gaasitarnete mitmekesistamisele ja transiidiriskide vähendamisele.

Praegu läheb Nord Streami projekti elluviimine plaani järgi. Esimene toruühendustest tuleb anda käiku 2011. aastal, teine juhe aasta hiljem. Ehituse algus on kavandatud 2010. aasta esimesse poolde. Kokku võtab kummagi juhtme ehitus aega aasta, päevas suudab torusid paigaldav laev vedada kuni kolm kilomeetrit gaasijuhet. Ehitusgraafik on plaanitud Läänemere kliima- ja ökoloogilisi tingimusi arvestades.

Milliseid sadamaid ja laevu Nord Streami ehitajad kasutavad?

Ehitusel kasutatakse kaht süvavee torupaigalduslaeva, transpordilaevu torude viimiseks paigalduslaevale ning ka teisi spetsiaalseid abilaevu.

Saksamaal Rügeni saarel olevat Mukrani sadamat ja Soome Kotka sadamat kasutatakse laoterminalideks ja tehasteks, mis valmistavad torudele raskust lisavad betoonkatted.

Torude ajutiseks ladustamiseks on valitud Slite sadam Gotlandil, Hanko Lõuna-Soomes ja Karlskrona Lõuna-Rootsis. See valik on tehtud ehituse optimeerimiseks ja eelkõige torude transportimise vahemaa vähendamiseks.

Milline on ehitustööde vahetu piirkonna julgeolekureþiim, kas laevaliiklust tahate piirata?

Vastavalt rahvusvahelisele praktikale määratakse torude paigaldamise ajaks kindlaks piirangute tsoon umbes 2,5–3 kilomeetri raadiuses torusid paigaldavast laevast. Kuna iga päev paigaldatakse kuni kolm kilomeetrit torusid, siis on see tsoon pidevas liikumises, sõltuvalt laeva asukohast trassil.

Kas riigid, mille vetes asub Nord Streami trass, saavad selle eest mingeid tasusid või hüvitisi?

Nord Stream järgib nii rahvusvahelisi kui ka nende viie riigi seadusi, mille vetes asub gaasijuhtme trass. Kõik Nord Streamile esitatavad erinõuded määravad need riigid kindlaks vajalike lubade andmise protsessiga.

Kas vastab tõele, et gaasijuhtme tarvis on juba tellitud seninägematu võimsusega eksperimentaalne kompressorjaam?

Kompressorjaama Portovaja (hakkab asuma Viiburi lähedal – toim) ehitamine vajab kõige uuema tehnoloogia ja seadmete kasutamist. Oma 354-megavatise võimsusega ületab Portovaja kõiki teisi Venemaal asuvaid jaamu.

Muu hulgas on kavas jaama paigaldada gaasi transportimist ettevalmistav seade, millele pole tootlikkuselt praegu maailmas võrdset. Seade töötleb 170 miljonit kuupmeetrit gaasi ööpäevas. Võrdluseks: gaasijuhtmel Blue Stream (Vene-Türgi gaasijuhe, mis asub Musta mere põhjas – toim) asuva Krasnodarskaja kompressorjaama vastava seadeldise võimsus on 3,6 korda väiksem.

Mida teie hinnangul võis Eesti kaotada, kui valitsus ei lubanud Nord Streamil teha riigi majandusvööndis uuringuid?

Eesti eest me ei saa kõnelda, kuid ökoloogilisest vaatepunktist on kahju, et Soome lahe merepõhja polnud Eesti vetes võimalik uurida. See kahtlemata kitsendas koridori, milles otsisime Nord Streami jaoks keskkonnale ohutuimat trassi.

Kas kuidagi on kavas ehitusel kasutada Eesti sadamaid?

Projekti logistiline kontseptsioon on juba välja töötatud.

Kas teile on tuttav Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimehe Endel Lippmaa seisukoht, et Nord Streamil võib õnnetuse põhjustada kas maavärin või isegi lihtsalt merepõhja vajumine? Kuidas kommenteeriksite akadeemik Lippmaa väljaütlemist, et kogu juhtmes asuva gaasi detonatsioonil oleks plahvatus 50 korda võimsam Hiroshima aatomipommi omast?

Kõik võimalikud riskid on keskkonnamõjude hindamise käigus põhjalikult läbi uuritud ja rahvusvahelise standardi järgi vastuvõetaval tasemel.

Kui kõnelda lihtsamas keeles, siis on merepõhjas asuv gaasijuhe maapealsest märgatavalt ohutum, sest sellele langeb osaks vähem välismõju. Plahvatus on vee all üldse võimatu: puudub oksüdant – hapnik.

Millist strateegiat järgib Gazprom kui Eesti Gaasi üks aktsionär? Kas on kavas osaluse suurust muuta?

Gazprom kui Eesti Gaasi aktsionär kavandab parandada ettevõtte tegevuse efektiivsust põhilise gaasitarnijana Eesti tarbijatele. Lisaks sellele on strateegiline eesmärk aidata aktsionärina kaasa Eesti energiaturu stabiliseerimisele ja edasisele arengule. Mis puutub osaluse suuruse muutmisse, siis praegu see küsimus arutusel ei ole.

Märtsi alguses langes Eesti väiketarbijatele müüdava gaasi hind. Mis on hinnalanguse põhjus ja kas see võib veel alaneda?

Gaasi tarnimisel Eestisse kehtivad Euroopa hinnakujunduse põhimõtted. Gaasihinna muutus on siseriiklikult seotud energiakandjate maailmaturuga, konkreetsemalt aga naftahinna langusega. Vene gaasi tarnelepingute aluseks on hinnavalem, mis on seotud naftatoodete korvi hinnaerinevusega kuue kuu vältel.

Kuna nafta hind maailmaturul on viimastel kuudel langenud, siis kajastub see ka Venemaalt ostetava gaasi hinnas ja selle järelmina Eesti siseturu hindades. Lähema kuue kuu jooksul hinnalangus tõenäoliselt mõnevõrra jätkub.

Raamatu «Gazprom – uus Vene relv» autorid ütlevad, et «torudes ei levi ainult gaas, vaid ka ideoloogia». Kas olete nõus raamatu järeldusega, et Gazprom pole äriettevõte, vaid eelkõige poliitiline vahend Venemaa mõju kindlustamiseks maailmas?

Gazprom ei ole poliitiline vahend. Sellest küll räägitakse palju, kuid seni pole keegi esitanud ainsatki näidet, millist konkreetset välispoliitilist ülesannet Gazprom oleks täitnud.

Gazprom on äriettevõte, mis oma spetsiifika tõttu omab kogu Venemaa majanduse seisukohalt strateegilist tähtsust. Tihedad vastastikused sidemed riigi ja Gazpromi vahel vastavad täielikult maailma nafta- ja gaasisektoris valitsevale trendile. Globaal­ne konkurents energiatoorme reservide pärast on näidanud, et riigifirmadel ja riikliku toetusega firmadel on võitluses rahvusvaheliste turgude liidrikohtade pärast märgatavaid eeliseid.

Usutlus Sergei Kuprijanoviga toimus e-posti teel. Autor tänab abi eest Anastasia Zelenkot Euroopa Komisjoni delegatsioonist Moskvas.

Sergei Vladimirovitð Kuprijanov

Sergei Kuprijanov (35) on maailma suurima gaasifirma, Vene riikliku Gazpromi ametlik nägu, kelle suu läbi teeb ettevõte enamiku meediale mõeldud avaldusi. Olgu teema siis Vene-Ukraina gaasikriis tänavu jaanuaris või midagi muud.

Enamasti tituleeritakse meest Vene meedias «Gazpromi ametlik esindaja». Töötab Gazpromis 2003. aastast, algul nõuniku, seejärel juhatuse esimehe pressisekretäri ja infopoliitika osakonna asedirektorina. Enne Gazpromi töötas konsultandi ja juhtimisajakirja peatoimetajana.

Mullu ilmunud raamatus «Gazprom – uus Vene relv» (eestikeelse tõlkeversiooni pealkiri «Gazprom. Venemaa relv») on teda iseloomustatud järgmiselt: «Lääne ajakirjanikud kirjutavad, et Gazpromi peakorteriks on sünge hoone ja Gazpromi pressisekretäril Sergei Kuprijanovil on julm näoilme. /- – -/ Vladimir Putini portree rolli täidab Kuprijanovi kabinetis ajakirja Spiegel kaanepilt, millel sõjaväemundris Putin vaatab Euroopa poole üle gaasitorude, nagu oleks need kahuritorud. Aga juhatuse esimehe [Aleksei] Milleri pilt ripub Kuprijanovil ühekoos Milleri õlle reklaamiga «It’s Miller Time».» (PM)

 
Argo Ideon