Õigusest ja mõistusest30.01.2007 00:01 Kreeka filosoof Demokritos (u 460 – 370 eKr) on öelnud, et mida vähem on rumalad kodanikud saadud ameteid väärt, seda ülbemaks nad muutuvad ja seda suuremaid lollusi teevad.
Selge algusest peale
See, et puude raiet Rakvere viaduktil tehti seaduslikel alustel, oli algusest peale selge. Seda kinnitab nii Eugen Õisi põhjalik artikkel Virumaa Teatajas kui ka keskkonnainspektsiooni kiri, milles märgitakse, et vastavalt “Teeseaduse” §10 lg 2 alusel vastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002. a määruse nr 45 “Tee seisundinõuded” §32 lg 15 sätete kohaselt peab silla mulde koonus olema puhas võsast ja puudest.
Põhimõtteline küsimus on aga selles, kas seaduskuulekus elimineerib automaatselt terve mõistuse.
Kas tõesti on nii raske aru saada, et kuigi puuduvad õiguslikud alused keskkonnakahju hindamiseks õhusaaste, põllu- ja aiasaaduste reostuse kohta, ei tootnud seaduslikul alusel raiutud puud sugugi vähem hapnikku ega pakkunud põrmugi vähem varju kui ebaseaduslikult raiutud.
Oht liiklusele ei tulene aga kindlasti mitte teekoonusel meeter-paar üle teepinna kasvavatest puudest, mis teadupoolest ikka allapoole kukuvad, kui nendega ka midagi peaks juhtuma, vaid just tugevatest külgtuule iilidest, mida just needsamad puud takistasid ja mis nüüd kõrgel liikuvaid masinaid vabalt alla puhuma pääsevad.
Mujal maailmas on erosiooni vältimiseks kombeks mäenõlvadele puid istutada, mitte maha raiuda.
Ja kui probleemiks on teele langevad puulehed, võib ainult ette kujutada, milline raieorgia nüüd Viru Teedevalitsuse hooldada olevate teede ääres lahti läheb.
Mille poolest erines Viru Teedevalitsuse tegevus esimese öö õigust nõudva feodaali omast, kui hoolimata inimeste palvetest vahetult enne jõule oma õigust taga ajama asuti? Olen kindel, et kaugeltki mitte kõik valdjad ei tormanud oma talupoegade pruutide kallale. Moraalsed tõekspidamised olid need, mille läbi filtreeriti seadusega lubatavaid otsuseid juba tollal.
Ei kasvanud need puud sugugi päevapealt nii suureks ja arukas inimene, kes oleks olnud võimeline hetkeks seaduse silmaklapid eest heitma ja puude taga ka metsa nägema, oleks mõelnud kõigepealt sellele, millega saaks saasta tõrjuda, ja alles seejärel, millega olemasolevat saastakaitset maha raiuda.
Jah, hr Eugen Õis, teist saaks sõdur, kes iga käsu täidab.
Läksid ka viljapuud
Aga kui te ka ise nende raiutud puude paistel oma käsi ei soojenda, mõelge sellele, et selle ahju all ei põle mitte ainult pajud, lepad ja vahtrad, vaid ka kümned pirni-, ploomi- ja õunapuud, millele te käsk hingepalve luges.
Ma tõesti ei tea, kes kelle ees vabandust peab paluma – kas mina, kes sellise teo kordasaatjaid hellitavalt ohmukesteks nimetas, või need, kes sellise arutu teo korda saatsid.
Õigusest ja mõistusest
Õigusest ja mõistusest 30.01.2007 00:01
Kreeka filosoof Demokritos (u 460 – 370 eKr) on öelnud, et mida vähem on rumalad kodanikud saadud ameteid väärt, seda ülbemaks nad muutuvad ja seda suuremaid lollusi teevad.
Selge algusest peale
See, et puude raiet Rakvere viaduktil tehti seaduslikel alustel, oli algusest peale selge. Seda kinnitab nii Eugen Õisi põhjalik artikkel Virumaa Teatajas kui ka keskkonnainspektsiooni kiri, milles märgitakse, et vastavalt “Teeseaduse” §10 lg 2 alusel vastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002. a määruse nr 45 “Tee seisundinõuded” §32 lg 15 sätete kohaselt peab silla mulde koonus olema puhas võsast ja puudest.
Põhimõtteline küsimus on aga selles, kas seaduskuulekus elimineerib automaatselt terve mõistuse.
Kas tõesti on nii raske aru saada, et kuigi puuduvad õiguslikud alused keskkonnakahju hindamiseks õhusaaste, põllu- ja aiasaaduste reostuse kohta, ei tootnud seaduslikul alusel raiutud puud sugugi vähem hapnikku ega pakkunud põrmugi vähem varju kui ebaseaduslikult raiutud.
Oht liiklusele ei tulene aga kindlasti mitte teekoonusel meeter-paar üle teepinna kasvavatest puudest, mis teadupoolest ikka allapoole kukuvad, kui nendega ka midagi peaks juhtuma, vaid just tugevatest külgtuule iilidest, mida just needsamad puud takistasid ja mis nüüd kõrgel liikuvaid masinaid vabalt alla puhuma pääsevad.
Mujal maailmas on erosiooni vältimiseks kombeks mäenõlvadele puid istutada, mitte maha raiuda.
Ja kui probleemiks on teele langevad puulehed, võib ainult ette kujutada, milline raieorgia nüüd Viru Teedevalitsuse hooldada olevate teede ääres lahti läheb.
Mille poolest erines Viru Teedevalitsuse tegevus esimese öö õigust nõudva feodaali omast, kui hoolimata inimeste palvetest vahetult enne jõule oma õigust taga ajama asuti? Olen kindel, et kaugeltki mitte kõik valdjad ei tormanud oma talupoegade pruutide kallale. Moraalsed tõekspidamised olid need, mille läbi filtreeriti seadusega lubatavaid otsuseid juba tollal.
Ei kasvanud need puud sugugi päevapealt nii suureks ja arukas inimene, kes oleks olnud võimeline hetkeks seaduse silmaklapid eest heitma ja puude taga ka metsa nägema, oleks mõelnud kõigepealt sellele, millega saaks saasta tõrjuda, ja alles seejärel, millega olemasolevat saastakaitset maha raiuda.
Jah, hr Eugen Õis, teist saaks sõdur, kes iga käsu täidab.
Läksid ka viljapuud
Aga kui te ka ise nende raiutud puude paistel oma käsi ei soojenda, mõelge sellele, et selle ahju all ei põle mitte ainult pajud, lepad ja vahtrad, vaid ka kümned pirni-, ploomi- ja õunapuud, millele te käsk hingepalve luges.
Ma tõesti ei tea, kes kelle ees vabandust peab paluma – kas mina, kes sellise teo kordasaatjaid hellitavalt ohmukesteks nimetas, või need, kes sellise arutu teo korda saatsid.
Toivo Olvi