Ökomesi

sLoodus: Roela ökomesi on korjatud puutumata loodusest 05.09.2006 00:01

Mee varumisel tuleb ära teha suur töö: kilo mee saamiseks külastavad mesilinnud kuni kümmet miljonit õit.
Foto: Elmo Riig/Sakala

                                                                                             

Roela ökomesinikud Tõnis ja Aili Taal võrdlevad tänavust mett kullaprooviga. Sest tänavune mesi on kõrgemast klassist.

Perekond Taali tasub uskuda, sest oli ju ka Tõnise isa, Heino Taal, Rakvere metsamajandis Simo Nõmme juures üks kuulsamaid selle kandi mesinikke.

Tänavu on Taali mesilas juba 35. tööaasta. Siin on kaasa löömas ka kolmas põlvkond. Ott ja Aita.

Tänavune mesi on kõrgemast klassist, sest kuival suvel on taimede õiemahl ehk nektar kõrge, 60-70%-lise suhkrusisaldusega. Seepärast on tänavuses mees vett kõigest 12%, tavalise 20% asemel. Kuld, mis kuld!

Kümnelt miljonilt õielt

Mee ostmine pole niisama sulle-mulle tehing. Mõtle roheliselt, sest mee varumisel on ära tehtud suur töö: ühe kilo mee saamiseks külastavad mesilinnud kuni kümmet miljonit õit. Need õied ka tolmeldatakse, seegi on suur väärtus omaette. Põhiline nektari korje tehakse tarust kolme kilomeetri raadiuses. Mõne aasta eest analüüsiti Saksamaale saadetud proovides Taali mesila õietolmu ja selles määrati õietolmu 80 taimeliigilt. Tänavusel õiterikkal suvel oli see arv kindlasti suuremgi ja mee maitsebukett laiem.

Mett on inimene tarvitanud aastatuhandeid, see on olnud tema päästja kriisiolukordades ja vanim arstirohi, mida tarvitatud. Mesi on äärmiselt hõlpsasti omastatav ja selles sisaldub täiskomplekt organismi toimimiseks vajalikke aineid: lihtsuhkrud, mikroelemendid, vitamiinid, fermendid – need kõik soodustavad muude toiduainete omastamist. Aina rohkem osatakse mee kõrval hinnata ka õietolmu ja mesilasvaha tervendavat jõudu.

Meeturul pakutakse väga mitmesuguseid segusid. Aga Taali pererahvas arvab, et kõige õigem on ostjale kuld ehedalt kätte anda, las ise mõtlevad edasi. Küll aga jagavad Roela mesinikud laatadel ja oma koduses pisikeses esinduspoes suusõnaliselt ja trükitult teavet sellest, mida mee sisse võiks lisada: kuivatatud marju, maitse- ja ravimtaimi, pähkleid ja kuidas teha mõnusat meejooki.

Siin üks tunnustatum retsept: pane piparmündilehed nädalaks mee sisse ja eeterlikud õlid ongi ringi “kolinud”. Niisama võid talitada kuivatatud nõgesega, ja kompleksravim ongi käes. Igatahes Saksa prouad, kes Plönist Rakverre juhtuvad, nõuavad kohe Roelasse viimist ja seal piparmündimett.

Ökomesindus

Mahetootmine on meil maad võtmas nii taime- kui ka loomakasvatuses. Uue mahepõllunduse seadusega võeti selguse mõttes kasutusele eesliide “öko”, aitamaks täpsustada laialivalguvat eesliidet mahe ja eristada ametlikult sertifitseeritud tooteid.

Taali Mesila on Eestis esimene ja praeguseni tunnustatud ökomesilatest üks suuremaid. Nende toodang on 100% looduslik. Mesilaste korjeala on 20 hektari suurusel alal metsas. Sellest 50% on arumetsad, 20% soometsad, 20% sood ja rabad ning 10% intensiivsest maakasutusest välja langenud metsastuvad alad. Korjeala ulatuses ei tohi olla ühtegi maatükki, kus tarvitatakse taimemürke või muid kemikaale.

Mee kvaliteeti ja korjemaid kontrollivad taimetoodangu inspektsiooni inspektorid ja teevad seda suure järjekindlusega.

Euroopa riigid püüavad üksteist ökotootmise arenguga üle trumbata. On leitud, et ökoviljelus on odav ja efektiivne keskkonna, bioloogilise mitmekesisuse ja rahva tervise kaitsmise viis. Põllukeemiast loobujatele kompenseeritakse saagivahe.

Paneb imestama, et Eesti riik ökomesindust seni veel ei toeta. Küll aga peavad põllumajandusjuhid heast meest lugu: nii saadeti eelmise aasta lõpus Brüsseli ja Riigikogu jõulupakkidesse just Taali mesila kuldkollast ökomett.

Mesilat ei saa meil isegi kindlustada, väärtus olevat liiga väike. Kaitstust ei ole ju karude vastu ja see on tõsine oht, kui mahemesinikud oma tarud metsadesse on paigutanud.

Teavad, mida tahavad

Taali mesilal on arvukalt ammuseid häid kundesid. Aga viimasel ajal on lisandunud ka hulk uusi, just loodustoodetest hoolijaid.

Viimati on aktiviseerunud üks iseäralik rühm – need inimesed on linnast, laiema ilmaringiga ning teavad täpselt, mida tahavad.

Peamised müügikohad on ökopoed Tallinnas ja Tartus.

Metsamehest pereisa Tõnis arvab: “Meie tutvusringkond suureneb vähehaaval, aga pidevalt väga huvitavate inimestega. Omavahel lõõbime, et see on nagu mahetoetus, mille eest makstakse meeldivate suhetega.”

Aktiivselt ja roheliselt tegutsetakse ka oma kodukohas. Aili Taal on külaliikumise tunnustatud juht.

Siinsed mesinikud on tuntud ka Eesti Rohelise Liikumise aktivistidena.

Ilme Post, toimetus@virumaateataja.ee