Tudulinna

Tudulinna vald asub Ida-Virumaa maakonna edelaosas, ulatub kagus Peipsi järveni, 270 km², 739 elanikku.

Asub Alutagusel, kus jääpaisjärvede ning Ürg-peipsi setetel on valdavad laialdased metsaalad. Valla territooriumil on osa Muraka rabast (LK).

Asustus paikneb kõrgemates kohtades ning Roostoja ja Tagajõe, ühinenult Rannapungerja jõeks, ääres.

Keskus on Tudulinna alevik (358 elanikku) Tagajõe ja Rakvere-Rannapungerja maantee ääres Avinurme teeristil. Kaugus maakonnakeskusest 47 km.

Tuntumad külad on Kellassaare (35), Lemmaku (37), Oonurme (103), Peressaare (13), Pikati (41), Rannapungerja (33), Roostoja (55), Sahargu (53) ja Tagajõe (11).

Tähtsamad tegevusalad on seotud põllumajanduse ja metsamajandusega.

Suuremad ettevõtted on AS IMB, AS Dolmerk.

Elanikke teenindavad Tudulinna põhikool ja Oonurme algkool, lastepäevakodu ja kultuurimaja Tudulinnas, raamatukogud Oonurmes ja Tudulinnas.

Meditsiiniteenuseid osutab Tudulinna velskripunkt, samas on apteek.

Tudulinnas on kirik.

Vaatamisväärsused

  1. Taastatud Tudulinna hüdroelektijaam
  2. Oonurme kivikalme
  3. Lemmaku küla kääpad
  4. Rannapungerja hobupostijaam
  5. Rannapungerja maa-alune kalmistu

Turismivõimalusi pakuvad turismitalu-motell Oonurmes ja Rannapungerja paadisadam.

Paikkonna kultuuritraditsioone jätkavad ellukutsutud suvised valla päevad.

Tudulinna ja Oonurme nime tekkimine

Tudulinna mägi on eriti huvitav oma loodusliku ilu ja sellega ühenduses olevate juttudega. Kunagi olla tulnud sinna mäele kaks venda, arvatavasti põgenenud kusagilt, kes hakanud mäele linna ehitama. Aga mis päeval ehitati, see langes öösel maa sisse, vist Vanakurja kiusamisel. Nii jäänudki linna ehitus pooleli ja praegugi on näha linnamäel sügavat auku, mis tekkinud linna vajumisel.

Nii on sellest linna maa sisse vajumisest pärit ka Tudulinna nimetus, sest linn ju tudub (magab) mäe sees. Ka pidavat Tallinna linna võtmed peituma Tudulinna mäes, mis sinna on sattunud vististi ühes linnaga. Kuidas aga Tallinna linna võtmed just Tudulinna sattusid, seda jutustaja ei teadnud. ERA II 249, 273/4 (1) < Iisaku khk., Tudulinna v., Oonurme k. < Tudulinna k. – D. Maasik < Marie Maasik, 44 a. (1939). Vt. Kohanimede tekkimine, muist. 510.

Oonurme nime tekkimine – Kui Noa ajal oli suur veeuputus ja kusagil pole olnud kuiva küngast, siis jooksnud Vanapagan mööda metsi, kartes uppumist. Siis äkki näinud Vanapagan enda ees kõrgemat kuiva küngast ja hüüdnud häälmeelel: “Oo nurm!” ja sellest pääle jäänudki selle koha nimeks Oonurme. ERA II 249, 275 (3) < Iisaku khk., Tudulinna v., Oonurme k. – D. Maasik < külapoisilt (1939).

Sümboolika

Valla vapil on kujutatud Tudulinna sajanditepikkuse puutöötraditsiooni sümbolit – siinkandis tüüpilist kümne kodaraga vokiratast, Tudulinna nimele viitavat magamise e. tudumise atribuuti – tuttidega patja ning Muraka rabale viitavat murakat.

Vapi gootipärane vorm näitab valla pikka ajalugu, värvid sümboliseerivad tarbepuu kollakat süüd ja muraka toonide skaalat punasest mesikollaseni.

 

Vallavalitsus

Kasutatud kirjandus: Ida-Viru Maakond. Aastaraamat 1996. Koostaja Bruno Uustal.
Kasutatud kirjandus: Ida-Viru Turismikaart