• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: Mark, Heinrich – EV peaminister presidendi ülesannetes

Autor Avo | Avaldatud: 13. veebr. 2004

Heinrich Mark

* 01.10.1911 Krootuse (Kõlleste) vallas Võrumaal

peaminister presidendi ülesannetes
01.03.1990-06.10.1992

1953-1971 riigisekretär, 1971-1990 peaministri asetäitja ja sõjaminister.

Õppis Võru, lõpetas Tartu Õpetajate Seminari. 1933-1938 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. 1938-1940 algkooliõpetaja. 1940 vandeadvokaat P. Sepa abi Tartus, 1941-1943 vandeadvokaadi abi Tallinnas. 1940, pärast Eesti okupeerimist, lühikest aega Tartu Ülikooli sekretär, lahkus rektor H. Kruusi soovitusel. Kandideeris 1940. a Riigivolikogu valimistel Eesti Töötava Rahva Liidu vastaskandidaadina, kõrvaldati kandidaatide nimekirjast. Hiljem varjas end. 1943 põgenes Soome, oli Eesti Büroo organiseerijaid ja ajalehe “Malevlane” peatoimetaja abi. 1944 asus Rootsi, oli Riikliku Välismaalaste Komisjoni assistent. 1945-1956 Eesti Komitee koolitoimkonna esimees, 1954-1975 Eesti Komitee büroojuhataja ja abiesimees, 1975-1982 esimees, a-st 1982 auesimees. 1951-1979 Eesti Rahvusnõukogu peasekretär.

1998 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor. Eesti Kirjanduse Seltsi auliige, Eesti Rahvusfondi kuldmärk, Poola Vabariigi I klassi kuldteenetemärk, Eesti Vabariigi Riigivapi II klassi teenetemärk.

Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse viimane peaminister presidendi ülesandeis Heinrich MARK suri 2.augustil 2004.a. Stockholmis.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kint, Tõnis – EV peaminister presidendi ülesannetes

Autor Avo | Avaldatud: 13. veebr. 2004

Tõnis Kint

* 17.08.1896 Paasioja talus Taevere vallas Viljandimaal
† 05.01.1991 Örnsköldsvikis Rootsis

peaminister presidendi ülesannetes
23.12.1970-01.03.1990

1938-1940 Riigivolikogu liige, põllumajanduskomisjoni esimees. 1953-1963 põllutööminister ja sõjaministri kohusetäitja, 1963-1970 peaministri asetäitja.

1916 lõpetas Tartu reaalkooli, 1916 õppis Moskvasse evakueeritud Riia Polütehnikumi ehitusosakonnas, 1918 Saksa okupatsioonivõimude poolt Riia Polütehnikumi baasil Riias avatud Balti Tehnikaülikooli põllumajandusosakonnas ja 1920-1928 vaheaegadega Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas, 1924 täiendas end Kopenhaageni Veterinaaria- ja Põllumajandusülikoolis.

1916 mobiliseeriti Vene armeesse, lõpetas 1917 Tsaritsõni sõjakooli, teenis 1917-1918 Moskvas ja Peterburis ning oli Ukrainas rindel, 1918. a algusest Viljandis moodustatavas 2. Eesti jalaväepolgus. 1918-1920 Vabadussõjas, teenis laiarööpmelisel soomusrongil nr 2, oli selle kuulipildujate komando ülem, sõja lõpul rongiülema kohusetäitja, leitnant.1925-1929 Põllumajandusliku Raamatupidamise Talituse abijuhataja, 1928-1932 juhataja, 1932-1938 Põllutöökoja abi- ja tegevdirektor, 1938-1940 direktor. 1940 kandideeris “Eesti Töötava Rahva Liidu” ühe vastaskandidaadina Riigivolikogu valimistel, tema kandidatuur kustutati koos teiste vastaskandidaatidega. 1940-1941 elas isatalus Paasiojal. Saksa okupatsiooni ajal oli lühikest aega Eesti Omavalitsuse turukorraldusvalitsuse juht, vallandati lahkhelide pärast okupatsioonivõimudega, seejärel elas jälle isatalus ja töötas Eesti Tarbijate Keskuses. 1944 pääses Rootsi, 1945-1949 oli Uppsala Põllumajandusülikooli (Ultunas) arhiiviassistent, 1949-1951 agronoom Stockholmi läänis, 1951-1975 Rootsi Põllumajandusliidu (Landbrukarnas Riksförbund) ja selle käitisbüroo ning uurimisinstituudi teaduslik kaastööline Stockholmis, 1957 ajalehe “Teataja” peatoimetaja. 1975 läks pensionile.

A-st 1950 Vabade Eestlaste Põllumajandusliidu (a-st 1956 Euroopa Põllumajandusliidu täisliige) juhatuse liige, hiljem auliige, 1971-1975 Eesti Rahvusnõukogu esimees, Põllumeeste Kogude esimees, Eesti Agronoomide Seltsi Rootsis auliige ja auesimees, Rootsi Maaregioonide Arendamise Seltsi (Sällskapet för Landsbygdsutveckling) auliige.

1983 Poola Taassünni Ordeni (Order Odrodzenia Polski) kavaler.
Töid põllumajanduse alalt, avaldanud mälestused, koos Edvin Reinvaldt’iga raamatu “Laiarööpmeline Soomusrong Nr. 2 Vabadussõjas”.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Varma (Warma), Aleksander – EV peaminister presidendi ülesannetes

Autor Avo | Avaldatud: 13. veebr. 2004

Aleksander Varma (Warma)

* 22.06.1890 Viinistu külas Kõnnu vallas Harjumaal
† 23.12.1970 Stockholmis

peaminister presidendi ülesannetes
30.03.1963-23.12.1970

1924-1926 Kaitseministeeriumi juriskonsuldi abi, hiljem kodifikaator. 1926-1927 Välisministeeriumi juriidilise büroo, 1927-1931 administratiivosakonna juhataja, 1931-1933 Eesti saatkonna nõunik Moskvas, 1933-1938 peakonsul Leningradis, 1938-1939 Eesti saadik Leedus, 1939-1944 Soomes. 1953-1962 välisminister ja kohtuministri kt, 1962-1963 peaministri asetäitja välisministri ülesandeis.

1907-1914 (vaheaegadega) kütja, madrus, pootsman ja tüürimees kaubalaevadel. 1914-1918 I maailmasõjas Vene sõjalaevastikus. 1918-1919 Eesti mereosakonna kantseleijuhataja, 1919-1920 Merejõudude staabiülema abi, hiljem staabiülem. 1920-1924 Merejõudude staabi juriskonsult ja sõjalaeva “Mardus” komandör. 1926 läks kaptenmajorina erru.

Õppis Käsmu ja Narva merekoolis, tegi Riias kaugesõidukapteni eksami ja 1920. eksternina keskkooli lõpueksamid Tallinna Õpetajate Seminari eksamikomisjonis. 1920-1924 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, lõpetas I järgu diplomiga, 1928 õigusteaduse magister. Oli Rootsis mõnda aega ajalehe “Teataja” toimetaja.

Vabadusrist I/3. Töid Vabadussõja ajaloost jm, mälestused.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Uluots, Jüri – EV peaminister presidendi ülesannetes

Autor Avo | Avaldatud: 13. veebr. 2004

Jüri_Uluots.jpg:Jüri Uluots

* 13.01.1890 Kirbla vallas Läänemaal
† 09.01.1945 Stockholmis

peaminister presidendi ülesannetes
17.06.1940-09.01.1945

1937-1940 Isamaaliidu keskjuhatuse esimees, 1938-1939 Riigivolikogu esimees, 1939-1940 peaminister. 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1926 I, II, 1929-1932 IV Riigikogu, 1938-1940 Riigivolikogu liige. 18.09.1944 nimetas ametisse O. Tiefi valitsuse.

Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1910-1916 Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, lõpetas I järgu diplomiga. 1916-1918 Peterburi ülikooli stipendiaat rooma ja tsiviilõiguse alal. 1920-1924 Tartu Ülikooli rooma õiguse dotsent, 1924-1925 Eestimaa õiguse ajaloo professori kt, 1925-1927 erakorraline, 1927-1940 ja 1942-1944 korraline professor. 1921-1924 õigusteaduskonna sekretär, 1924-1931 dekaan, 1931-1934 ülikooli prorektor. 1938-1940 Eesti Teaduste Akadeemia liige.

1918-1919 kohtu-uurija ja rahukohtunik Haapsalus. 1919-1920 ajalehe “Kaja” vastutav toimetaja. 1922-1924 Riigikohtu tsiviilosakonna abiprokurör. 1937-1938 “Postimehe” peatoimetaja. 1922-1925 Eestii Evangeeliumi-Luteriusu Kiriku konsistooriumi ilmalik asepresident, 1926-1929 vaimuliku ülemkohtu liige. 1928-1940 Eesti-Saksa vahekohtu liige.

1924-1932 Akadeemilise Õigusteaduse Ühingu, 1930-1934 Tartu Ülikooli koguduse juhatuse ja nõukogu, Rahvusvahelise Parlamentide Uniooni Eesti grupi jt esimees, 1928-1940 Arhiivinõukogu, 1935-1940 Kultuurkapitali nõukogu, 1937-1940 Eesti-Soome Ühingu juhatuse, samuti Haridusliidu nõukogu, Vabadussõja Ajaloo Komitee juhatuse jm liige.

1932 Szegedi Ülikooli õigusteaduse audoktor, 1932 Akadeemilise Õigusteaduse Ühingu auliige. Osales Eesti seaduste koostamisel, töid Eesti õigusajaloo alalt.

1940-1941 varjas end, 1944 pääses Rootsi.

—

31. august 2008. Jüri Uluotsa säilmed jõuavad Kirblasse. Riiklikul matusetseremoonial teenivad EELK peapiiskop Andres Põder ning praost Tiit Salumäe. Mälestuskõne peab EV President Toomas Henrik Ilves.

xxx

Loe lisaks: Uluots, Jüri – Eesti Vabariigi järjepidevuse säilitaja

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Eenpalu, Kaarel – EV riigipea

Autor Avo | Avaldatud: 13. veebr. 2004

Kaarel Eenpalu (a-ni 1935 Karl August Einbund)

* 28.05.1888 Vesneri vallas Tartumaal
† 27./28.01.1942 Vjatka vangilaagris Kirovi oblastis Venemaal

riigivanem
19.07.1932-01.11.1932

1919-1920 riigikontrolör, 1920, 1921-1924 ja 1924-1926 siseminister, teda peetakse Eesti politsei rajajaks. 1926-1934 (vaheaegadega) III, IV ja V Riigikogu esimees. 1934-1938 siseminister ja peaministri asetäitja, 1938-1939 peaminister. 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1934/1937 I-V Riigikogu, 1938-1940 Riigivolikogu liige.

Lõpetas H. Treffneri eragümnaasiumi, õppis 1909-1914 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, tegi lõpueksamid Moskva Ülikooli juures. 1914-1917 I maailmasõjas, 1917-1918 1. Eesti suurtükiväe brigaadi 5. patarei ülem. 1918-1919 Vabadussõjas Tartu kooliõpilaste pataljoni, 1919 2. suurtükiväepolgu 7. patarei ülem. 1910-1912 ja 1915 “Postimehe” toimetuse liige, 1918 toimetaja, 1920 “Tallinna Teataja”, 1924 “Kaja” peatoimetaja. 1925-1940 pidas Hellema talu Rae vallas Aruküla lähedal, 1939-1940 “Eesti Fosforiidi” peadirektor Maardus.

1927-1932 Haridusliidu, 1928-1933 Rahvusvaheliste Parlamentide Uniooni Eesti grupi esimees, 1930-1932 Noorte Kotkaste peavanem, 1930-1935 Eesti-Poola Ühingu, 1932 Põllutöökoja esimees, 1924-1940 Kaitseliidu Vanematekogu abiesimees, 1923-1940 Eesti Olümpiakomitee liige jm.

1922 2. suurtükiväepolgu ohvitseridekogu, 1929 Poola-Eesti Ühingu, 1932 Kaitseliidu Tartu Maleva Õppurmalevkonna, 1936 Tartu Eesti Põllumeest Seltsi, 1936 Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu, 1938 Eesti Loodusvarade Instituudi auliige, 1937 Rae valla aukodanik. 1918 avaldas raamatu “Õiguslik riik”, töid ka raamatukogunduse jm aladelt.

27.07.1940 vangistati NKVD poolt, suri vangistuses.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Rei, August – EV riigivanem

Autor Avo | Avaldatud: 13. veebr. 2004

August Rei

* 22.03.1886 Pilistveres Viljandimaal
† 29.03.1963 Stockholmis

riigivanem
04.12.1928-09.07.1929
peaminister presidendi ülesannetes
09.01.1945-29.03.1963

1918-1919 Ajutise Valitsuse töö- ja hoolekandeminister, peaministri asetäitja ja haridusministri kohusetäitja. 1919-1920 Asutava Kogu esimees. 1923-1925 Eesti delegatsiooni juht Eesti-Läti piirikomisjonis. 1925-1926 II Riigikogu esimees, 1932-1933 välisminister, 1936-1937 välisministri abi, 1938-1940 Eesti saadik Nõukogude Liidus, 1944. a septembris O. Tiefi valitsuse välisminister. 1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1934/1937 I-V Riigikogu liige.

Õppis Tartu Aleksandri (endises kubermangu-)gümnaasiumis, lõpetas Novgorodi gümnaasiumi. 1904-1905 ja 1907-1911 õppis Peterburi Ülikoolis õigusteadust. 1905-1907 osales 1905. a revolutsioonis, 1906 toimetas Tallinnas põrandaalust ajalehte “Sotsiaaldemokraat”. 1912-1913 teenis sundaega, 1913-1914 advokaat Viljandis. 1914-1917 I maailmasõjas suurtükiväeohvitser Peterburi kindluses, 1917-1918 Eesti rahvusväeosades, Eesti sõjaväelaste ülemkomitee abiesimees. 1917 ja 1919 ajalehe “Sotsiaaldemokraat”, 1927-1928 “Rahva Sõna” peatoimetaja. A-ni 1936 ühtlasi vandeadvokaat, muuhulgas Aadu Birk’i kaitsja 1927. a. 1930-1934 Tallinna linnavolikogu juhataja. 1940 Eesti saadikuna Nõukogude Liidus põgenes Riia kaudu Rootsi. 1946-1949 Eesti Rahvusfondi, 1947-1963 Eesti Rahvusnõukogu esimees.

1930-1936 Alliance Française’i president, 1937-1938 Eesti Välissuhete Ühingu abiesimees, olnud Eesti Töölismuusika Liidu ja Tallinna Töölismuusika Ühingu, osaühingu “Rahva Sõna”, kirjastusosaühingu “Täht”, sihtasutuse “Tallinna Rahvamaja”, Tallinna Töölisteatri Tallinna Töölisspordi Ühingu jm esimees.

Vabadusrist III/1, 1932 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor. Kirjutanud ja tõlkinud sotsialistlikke raamatuid, avaldanud mälestused.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Teemant, Jaan – EV riigivanem

Autor Avo | Avaldatud: 13. veebr. 2004

Jaan Teemant

* 24.09.1872 Vigalas Läänemaal
† 24.07.1941 Tallinnas

riigivanem
15.12.1925-09.12.1927
19.02.1932-19.07.1932

1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu ja 1923-1934/1937 II–V Riigikogu liige. 1918 Eesti Vabariigi prokurör.

Õppis H. Treffneri eragümnaasiumis, 1901 lõpetas Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna, oli seejärel vandeadvokaadi abi Tallinnas. 1904-1905 Tallinna linnavolikogu liige. Osales 1905. a revolutsioonis, põgenes samal aastal repressioonide eest Ðveitsi ja mõisteti tagaselja surma. 1908, pärast sõjaseisukorra kaotamist tuli Eestisse tagasi, oli 1908-1909 eeluurimisvangistuses ja mõisteti pooleteiseks aastaks vangi, karistuse kandis Peterburis. 1911-1913 asumisel Arhangelski kubermangus. 1913/1914-1940 vandeadvokaat Tallinnas, 1919-1925 Vandeadvokaatide Nõukogu esimees. 1939-1940 Saksa Usaldusvalitsuse Eesti usaldusmees.

1932 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor.

23.07.1940 vangistati NKVD poolt, tõenäoliselt lasti ta Tallinnas maha või suri Tallinna Keskvanglas. Teistel andmetel mõisteti ta 21.10.1941 10 aastaks vangilaagrisse, edasisest elukäigust andmeid ei ole.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Jaakson, Jüri – EV riigivanem

Autor Avo | Avaldatud: 13. veebr. 2004

Jüri Jaakson

* 16.01.1870 Karula (hiljem Uue-Võidu) vallas Viljandimaal
† 20.04.1942 Sosvas Sverdlovski oblastis Venemaal

riigivanem
16.12.1924-15.12.1925

1917 Eestimaa kubermangukomissari abi, 1917-1918 Maanõukogu liige ja abiesimees, 1918 Ajutise Valitsuse peavolinik varade ülevõtmisel Saksa okupatsioonivõimudelt, 1918-1920 Ajutise Valitsuse ja Vabariigi Valitsuse kohtuminister. 1920-1932 I-IV Riigikogu liige. 1926-1940 Eesti Panga president, 1935-1938 Riigi Majandusnõukogu, 1938-1940 Riiginõukogu liige.

Õppis Hugo Treffneri eragümnaasiumis ja 1892-1896 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, lõpetas I järgu diplomiga. 1897-1901 vandeadvokaadi abi Viljandis, 1901-1902 Riias. 1902-1914 vandeadvokaat Riias. 1915-1919 Tallinna Linnapanga juhatuse liige.

1898-1901 Viljandi Põllumeeste Seltsi ja seltsi “Koit” esimees, Riia eestlaste karskusseltsi, 1902-1905 Riia Eesti Seltsi “Imanta”, 1906-1914 Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi juhatuse esimees, 1904-1920 Eesti Aleksandrikooli kuratooriumi liige ja esimees, 1915-1919 Põhja Eesti Põllumeeste Keskseltsi esimees, Tallinna Majandusühisuse nõukogu esimees. 1936 asutas Hugo Treffneri Gümnaasiumi juurde endanimelise sihtkapitali (20 000 krooni).

14.06.1941 vangistati NKVD poolt, viidi Venemaale, mõisteti surma ja lasti maha.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Akel, Friedrich (Karl) – EV riigivanem

Autor Avo | Avaldatud: 13. veebr. 2004

Friedrich (Karl) Akel

* 05.09.1871 Kaubi karjamõisas Kaubi vallas Pärnumaal
† 03.07.1941 Tallinnas

riigivanem
26.03.1924-16.12.1924

1922-1923 Eesti saadik Soomes, 1923-1924, 1926-1927 ja 1936-1938 välisminister, 1928-1934 Eesti saadik Stockholmis ja 1934-1936 Berliinis. 1923-1929 II ja III Riigikogu liige, 1938-1940 Riiginõukogu liige.

Lõpetas Tartu kubermangugümnaasiumi, õppis 1892-1897 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. 1897-1898 Tartu Ülikooli polikliiniku assistent, 1898-1899 ja 1901-1902 Riia Reimersi silmakliiniku, 1899-1901 Varssavi Ujazdovi haigla arst, 1901 täiendas end Berliinis, Prahas ja Leipzigis. 1902-1904 ja 1905-1912 era-silmaarst Tallinnas, 1907 Eesti Arstide Erakliiniku asutajaid, 1912 rajas oma silmakliiniku. 1904-1905 oli arstina Vene-Jaapani sõjas. Olnud ka Tallinna linnavolikogu liige ja volikogu juhataja ja Tallinn-Haapsalu rahukogu aurahukohtunik.

Olnud Põhja-Balti Arstide Seltsi ja Tallinna Rahvahariduse Seltsi juhatuse liige, spordiseltsi “Kalev”, teatriosaühingu “Estonia” ja Tallinna Eesti Seltsi “Estonia” esimees, Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse, hilisema “Krediitpanga” nõukogu liige ja esimees ning juhatuse liige, 1920-1922 Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku konsistooriumi ilmalik asepresident, 1927-1932 Eesti esindaja Rahvusvahelises Olümpiakomitees.

17.10.1940 vangistati NKVD poolt, lasti 03.07.1941 Tallinnas maha.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kukk, Juhan (Johann) – EV riigipea

Autor Avo | Avaldatud: 13. veebr. 2004

Juhan (Johann) Kukk

* 13.04.1885 Käru külas Salla vallas Virumaal
† detsembris 1945 Venemaal

riigivanem
21.11.1922 – 02.08.1923

1917-1918 Maavalitsuse rahandusosakonna juhataja, 1918-1919 Ajutise Valitsuse rahandus- ja riigivarade minister, 1919-1920 Eesti Vabariigi rahaminister, 1920-1921 kaubandus-tööstusminister. 1921-1922 I Riigikogu esimees. 1922-1924 Eesti Panga direktor. 1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1926 I-II Riigikogu liige.

Lõpetas Tartu reaalkooli, õppis 1904-1910 Riia Polütehnikumi kaubandusosakonnas ja 1908 täiendas end Saksamaal, lõpetas I järgu diplomiga. 1910-1912 Tartu I Laenu ja Hoiu Ühisuse asjaajaja, 1911-1919/1920 “Ühistegevuslehe” väljaandja ja toimetaja, a-st 1914 “Ühistegevuse Büroo” juhataja, 1915-1919 Ühistegevuse Edendamise Seltsi esimees. I maailmasõja ajal Eestimaa Toitluskomitee liige. 1919-1930 Eesti Ühistegelise Liidu nõukogu esimees. 1923-1924 ja 1926-1930 Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse direktor, oli mõnda aega ka selle nõukogu esimees. A-st 1920 Rahvapanga juhatuse esimees, tarbijate ühingu “Oma” juhatuse, hiljem nõukogu liige, 1931-1940 ASi Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku (Balti Manufaktuur) juhatuse esimees, 1933-1940 ASi “Kreenbalt” direktor. 1925-1940 “Riigi Turbatööstuse” (a-st 1936 AS “Eesti Turbatööstus”) nõukogu esimees, 1930-1931 Börsikomitee abiesimees ja Kaubandus-Tööstuskoja pankadesektsiooni esimees, 1937-1940 Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige suurtööstuse sektsiooni esindajana, 1936-1940 Üleriigilise Tekstiilitöösturite Ühingu esimees jm.

1933-1934 Tartu Ülikooli krediidi- ja tööstuspoliitika õppeülesande täitja. 1929-1940 Eesti Suusaklubi esimees, 1938-1939 Eesti Kergejõustikuliidu esimees.

1940 vangistati NKVD poolt, suri vangistuses.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

  • Arhiiv