• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: Eenpalu, Kaarel – EV riigipea

Autor Avo | Avaldatud: 13. veebr. 2004

Kaarel Eenpalu (a-ni 1935 Karl August Einbund)

* 28.05.1888 Vesneri vallas Tartumaal
† 27./28.01.1942 Vjatka vangilaagris Kirovi oblastis Venemaal

riigivanem
19.07.1932-01.11.1932

1919-1920 riigikontrolör, 1920, 1921-1924 ja 1924-1926 siseminister, teda peetakse Eesti politsei rajajaks. 1926-1934 (vaheaegadega) III, IV ja V Riigikogu esimees. 1934-1938 siseminister ja peaministri asetäitja, 1938-1939 peaminister. 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1934/1937 I-V Riigikogu, 1938-1940 Riigivolikogu liige.

Lõpetas H. Treffneri eragümnaasiumi, õppis 1909-1914 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, tegi lõpueksamid Moskva Ülikooli juures. 1914-1917 I maailmasõjas, 1917-1918 1. Eesti suurtükiväe brigaadi 5. patarei ülem. 1918-1919 Vabadussõjas Tartu kooliõpilaste pataljoni, 1919 2. suurtükiväepolgu 7. patarei ülem. 1910-1912 ja 1915 “Postimehe” toimetuse liige, 1918 toimetaja, 1920 “Tallinna Teataja”, 1924 “Kaja” peatoimetaja. 1925-1940 pidas Hellema talu Rae vallas Aruküla lähedal, 1939-1940 “Eesti Fosforiidi” peadirektor Maardus.

1927-1932 Haridusliidu, 1928-1933 Rahvusvaheliste Parlamentide Uniooni Eesti grupi esimees, 1930-1932 Noorte Kotkaste peavanem, 1930-1935 Eesti-Poola Ühingu, 1932 Põllutöökoja esimees, 1924-1940 Kaitseliidu Vanematekogu abiesimees, 1923-1940 Eesti Olümpiakomitee liige jm.

1922 2. suurtükiväepolgu ohvitseridekogu, 1929 Poola-Eesti Ühingu, 1932 Kaitseliidu Tartu Maleva Õppurmalevkonna, 1936 Tartu Eesti Põllumeest Seltsi, 1936 Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu, 1938 Eesti Loodusvarade Instituudi auliige, 1937 Rae valla aukodanik. 1918 avaldas raamatu “Õiguslik riik”, töid ka raamatukogunduse jm aladelt.

27.07.1940 vangistati NKVD poolt, suri vangistuses.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Rei, August – EV riigivanem

Autor Avo | Avaldatud: 13. veebr. 2004

August Rei

* 22.03.1886 Pilistveres Viljandimaal
† 29.03.1963 Stockholmis

riigivanem
04.12.1928-09.07.1929
peaminister presidendi ülesannetes
09.01.1945-29.03.1963

1918-1919 Ajutise Valitsuse töö- ja hoolekandeminister, peaministri asetäitja ja haridusministri kohusetäitja. 1919-1920 Asutava Kogu esimees. 1923-1925 Eesti delegatsiooni juht Eesti-Läti piirikomisjonis. 1925-1926 II Riigikogu esimees, 1932-1933 välisminister, 1936-1937 välisministri abi, 1938-1940 Eesti saadik Nõukogude Liidus, 1944. a septembris O. Tiefi valitsuse välisminister. 1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1934/1937 I-V Riigikogu liige.

Õppis Tartu Aleksandri (endises kubermangu-)gümnaasiumis, lõpetas Novgorodi gümnaasiumi. 1904-1905 ja 1907-1911 õppis Peterburi Ülikoolis õigusteadust. 1905-1907 osales 1905. a revolutsioonis, 1906 toimetas Tallinnas põrandaalust ajalehte “Sotsiaaldemokraat”. 1912-1913 teenis sundaega, 1913-1914 advokaat Viljandis. 1914-1917 I maailmasõjas suurtükiväeohvitser Peterburi kindluses, 1917-1918 Eesti rahvusväeosades, Eesti sõjaväelaste ülemkomitee abiesimees. 1917 ja 1919 ajalehe “Sotsiaaldemokraat”, 1927-1928 “Rahva Sõna” peatoimetaja. A-ni 1936 ühtlasi vandeadvokaat, muuhulgas Aadu Birk’i kaitsja 1927. a. 1930-1934 Tallinna linnavolikogu juhataja. 1940 Eesti saadikuna Nõukogude Liidus põgenes Riia kaudu Rootsi. 1946-1949 Eesti Rahvusfondi, 1947-1963 Eesti Rahvusnõukogu esimees.

1930-1936 Alliance Française’i president, 1937-1938 Eesti Välissuhete Ühingu abiesimees, olnud Eesti Töölismuusika Liidu ja Tallinna Töölismuusika Ühingu, osaühingu “Rahva Sõna”, kirjastusosaühingu “Täht”, sihtasutuse “Tallinna Rahvamaja”, Tallinna Töölisteatri Tallinna Töölisspordi Ühingu jm esimees.

Vabadusrist III/1, 1932 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor. Kirjutanud ja tõlkinud sotsialistlikke raamatuid, avaldanud mälestused.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Teemant, Jaan – EV riigivanem

Autor Avo | Avaldatud: 13. veebr. 2004

Jaan Teemant

* 24.09.1872 Vigalas Läänemaal
† 24.07.1941 Tallinnas

riigivanem
15.12.1925-09.12.1927
19.02.1932-19.07.1932

1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu ja 1923-1934/1937 II–V Riigikogu liige. 1918 Eesti Vabariigi prokurör.

Õppis H. Treffneri eragümnaasiumis, 1901 lõpetas Peterburi Ülikooli õigusteaduskonna, oli seejärel vandeadvokaadi abi Tallinnas. 1904-1905 Tallinna linnavolikogu liige. Osales 1905. a revolutsioonis, põgenes samal aastal repressioonide eest Ðveitsi ja mõisteti tagaselja surma. 1908, pärast sõjaseisukorra kaotamist tuli Eestisse tagasi, oli 1908-1909 eeluurimisvangistuses ja mõisteti pooleteiseks aastaks vangi, karistuse kandis Peterburis. 1911-1913 asumisel Arhangelski kubermangus. 1913/1914-1940 vandeadvokaat Tallinnas, 1919-1925 Vandeadvokaatide Nõukogu esimees. 1939-1940 Saksa Usaldusvalitsuse Eesti usaldusmees.

1932 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor.

23.07.1940 vangistati NKVD poolt, tõenäoliselt lasti ta Tallinnas maha või suri Tallinna Keskvanglas. Teistel andmetel mõisteti ta 21.10.1941 10 aastaks vangilaagrisse, edasisest elukäigust andmeid ei ole.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Jaakson, Jüri – EV riigivanem

Autor Avo | Avaldatud: 13. veebr. 2004

Jüri Jaakson

* 16.01.1870 Karula (hiljem Uue-Võidu) vallas Viljandimaal
† 20.04.1942 Sosvas Sverdlovski oblastis Venemaal

riigivanem
16.12.1924-15.12.1925

1917 Eestimaa kubermangukomissari abi, 1917-1918 Maanõukogu liige ja abiesimees, 1918 Ajutise Valitsuse peavolinik varade ülevõtmisel Saksa okupatsioonivõimudelt, 1918-1920 Ajutise Valitsuse ja Vabariigi Valitsuse kohtuminister. 1920-1932 I-IV Riigikogu liige. 1926-1940 Eesti Panga president, 1935-1938 Riigi Majandusnõukogu, 1938-1940 Riiginõukogu liige.

Õppis Hugo Treffneri eragümnaasiumis ja 1892-1896 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, lõpetas I järgu diplomiga. 1897-1901 vandeadvokaadi abi Viljandis, 1901-1902 Riias. 1902-1914 vandeadvokaat Riias. 1915-1919 Tallinna Linnapanga juhatuse liige.

1898-1901 Viljandi Põllumeeste Seltsi ja seltsi “Koit” esimees, Riia eestlaste karskusseltsi, 1902-1905 Riia Eesti Seltsi “Imanta”, 1906-1914 Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi juhatuse esimees, 1904-1920 Eesti Aleksandrikooli kuratooriumi liige ja esimees, 1915-1919 Põhja Eesti Põllumeeste Keskseltsi esimees, Tallinna Majandusühisuse nõukogu esimees. 1936 asutas Hugo Treffneri Gümnaasiumi juurde endanimelise sihtkapitali (20 000 krooni).

14.06.1941 vangistati NKVD poolt, viidi Venemaale, mõisteti surma ja lasti maha.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Akel, Friedrich (Karl) – EV riigivanem

Autor Avo | Avaldatud: 13. veebr. 2004

Friedrich (Karl) Akel

* 05.09.1871 Kaubi karjamõisas Kaubi vallas Pärnumaal
† 03.07.1941 Tallinnas

riigivanem
26.03.1924-16.12.1924

1922-1923 Eesti saadik Soomes, 1923-1924, 1926-1927 ja 1936-1938 välisminister, 1928-1934 Eesti saadik Stockholmis ja 1934-1936 Berliinis. 1923-1929 II ja III Riigikogu liige, 1938-1940 Riiginõukogu liige.

Lõpetas Tartu kubermangugümnaasiumi, õppis 1892-1897 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. 1897-1898 Tartu Ülikooli polikliiniku assistent, 1898-1899 ja 1901-1902 Riia Reimersi silmakliiniku, 1899-1901 Varssavi Ujazdovi haigla arst, 1901 täiendas end Berliinis, Prahas ja Leipzigis. 1902-1904 ja 1905-1912 era-silmaarst Tallinnas, 1907 Eesti Arstide Erakliiniku asutajaid, 1912 rajas oma silmakliiniku. 1904-1905 oli arstina Vene-Jaapani sõjas. Olnud ka Tallinna linnavolikogu liige ja volikogu juhataja ja Tallinn-Haapsalu rahukogu aurahukohtunik.

Olnud Põhja-Balti Arstide Seltsi ja Tallinna Rahvahariduse Seltsi juhatuse liige, spordiseltsi “Kalev”, teatriosaühingu “Estonia” ja Tallinna Eesti Seltsi “Estonia” esimees, Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse, hilisema “Krediitpanga” nõukogu liige ja esimees ning juhatuse liige, 1920-1922 Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku konsistooriumi ilmalik asepresident, 1927-1932 Eesti esindaja Rahvusvahelises Olümpiakomitees.

17.10.1940 vangistati NKVD poolt, lasti 03.07.1941 Tallinnas maha.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kukk, Juhan (Johann) – EV riigipea

Autor Avo | Avaldatud: 13. veebr. 2004

Juhan (Johann) Kukk

* 13.04.1885 Käru külas Salla vallas Virumaal
† detsembris 1945 Venemaal

riigivanem
21.11.1922 – 02.08.1923

1917-1918 Maavalitsuse rahandusosakonna juhataja, 1918-1919 Ajutise Valitsuse rahandus- ja riigivarade minister, 1919-1920 Eesti Vabariigi rahaminister, 1920-1921 kaubandus-tööstusminister. 1921-1922 I Riigikogu esimees. 1922-1924 Eesti Panga direktor. 1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1926 I-II Riigikogu liige.

Lõpetas Tartu reaalkooli, õppis 1904-1910 Riia Polütehnikumi kaubandusosakonnas ja 1908 täiendas end Saksamaal, lõpetas I järgu diplomiga. 1910-1912 Tartu I Laenu ja Hoiu Ühisuse asjaajaja, 1911-1919/1920 “Ühistegevuslehe” väljaandja ja toimetaja, a-st 1914 “Ühistegevuse Büroo” juhataja, 1915-1919 Ühistegevuse Edendamise Seltsi esimees. I maailmasõja ajal Eestimaa Toitluskomitee liige. 1919-1930 Eesti Ühistegelise Liidu nõukogu esimees. 1923-1924 ja 1926-1930 Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse direktor, oli mõnda aega ka selle nõukogu esimees. A-st 1920 Rahvapanga juhatuse esimees, tarbijate ühingu “Oma” juhatuse, hiljem nõukogu liige, 1931-1940 ASi Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku (Balti Manufaktuur) juhatuse esimees, 1933-1940 ASi “Kreenbalt” direktor. 1925-1940 “Riigi Turbatööstuse” (a-st 1936 AS “Eesti Turbatööstus”) nõukogu esimees, 1930-1931 Börsikomitee abiesimees ja Kaubandus-Tööstuskoja pankadesektsiooni esimees, 1937-1940 Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige suurtööstuse sektsiooni esindajana, 1936-1940 Üleriigilise Tekstiilitöösturite Ühingu esimees jm.

1933-1934 Tartu Ülikooli krediidi- ja tööstuspoliitika õppeülesande täitja. 1929-1940 Eesti Suusaklubi esimees, 1938-1939 Eesti Kergejõustikuliidu esimees.

1940 vangistati NKVD poolt, suri vangistuses.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Piip, Ants – EV riigivanem

Autor Avo | Avaldatud: 13. veebr. 2004

Ants Piip

* 28.02.1884 Tuhalaanes Viljandimaal
† 01.10.1941 Permi oblastis Venemaal

peaminister
26.10.1920-20.12.1920
riigivanem
20.12.1920-25.01.1921

1917-1919 Eesti välisdelegatsiooni liikmena Peterburis ja Londonis, osales Pariisi rahukonverentsil. 1919 välisministri abi, 1919-1920 Eesti delegatsiooni liige Eesti ja Nõukogude Venemaa rahuläbirääkimistel. 1920 Eesti diplomaatiline esindaja Suurbritannias. 1920-1921 riigivanemana ka sõjaminister. 1921-1922, 1925-1926, 1933 ja 1939-1940 välisminister, 1923-1925 Eesti saadik Ameerika Ühendriikides. 1917-1918 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1923 I Riigikogu ja 1938-1940 Riigivolikogu liige.

Õppis Kuldîga Õpetajate Seminaris. 1903-1905 köster-kooliõpetaja Alûksnes, 1905-1906 Kuressaare Nikolai õigeusu kihelkonnakooli, 1906-1912 Kuressaare merekooli, 1913-1915 Peterburi Jansoni kaubanduskooli õpetaja. Lõpetas eksternina Kuressaare gümnaasiumi, 1908-1913 õppis Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, täiendas end 1912 Berliini Ülikoolis, 1913-1916 Peterburi Ülikooli teaduslik stipendiaat. 1917 Peterburi Ülikooli eradotsent ja Vene Siseministeeriumi rahvuste departemangu ametnik, 1916-1917 sõjaväeametnikuna Vene Justiitsministeeriumi kohtu peavalitsuse teenistuses.

1906-1907 Kuressaare ajalehe “Hääl” toimetaja, 1923 “Vaba Maa” peatoimetaja. 1914-1923 vandeadvokaadi abi, 1923-1940 vandeadvokaat. 1919-1924 Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professori kt, 1924-1940 korraline professor, 1930-1939 ülikooli akadeemilise kohtu esimees, 1932 Kalifornia Ülikooli külalisõppejõud. 1930-1940 Tartu linnavolikogu liige, 1935-1938 juhataja.

Kuressaare Laenu ja Hoiu Ühisuse asutajaid, oli Saaremaa Õpetajate Liidu ja Eesti Lastekaitse Ühingu esimees. 1922-1940 Rahvasteliidu Eesti Ühingu (1937-1940 Välissuhete Ühing) esimees, 1929-1940 Tartu Prantsuse Teadusliku Instituudi president, 1929-1940 Paneuroopa Ühingu esimees, 1930-1938 Noorte Kotkaste peavanema abi, 1932-1940 Eesti-Läti Ühingu, 1932-1940 Akadeemilise Õigusteaduse Ühingu, 1935-1937 Balti Riikide Koostööbüroo, 1937-1940 Rahvusvahelise Vaimse Koostöö Komisjoni Eesti Komitee jm esimees, 1929-1940 Soome-Põhja-Ameerika Ühendriikide, 1930-1940 Eesti-Põhja-Ameerika Ühendriikide lepituskomisjonide liige, 1938-1940 Kreeka-Põhja-Ameerika Ühendriikide lepituskomisjoni esimees. Olnud OÜ “Vaba Maa” ja Tartu Panga juhatuste liige, 1935-1938 töötülide lahendamise komisjoni esimees jm.

Vabadusrist III/1. 1939 Tuhalaane valla aukodanik. Töid põhiseadus-, rahvusvahelise ja kaubandusõiguse jm aladelt.

30.06.1941 vangistati NKVD poolt, suri vangilaagris.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Birk, Aadu (Ado) – EV peaminister

Autor Avo | Avaldatud: 13. veebr. 2004

Aadu (Ado) Birk

* 14.11.1883 Tarvastu vallas
† 02.02.1942 Sosvas Sverdlovski oblastis Venemaal

peaminister
28.07.1920-30.07.1920

1917 Maanõukogu ajutine sekretär, 1918 Eesti esindajana Helsingis, 1918-1919 Maanõukogu esimees ja Asutava Kogu valimiste peakomitee esimees, 1919-1920 Asutava Kogu abiesimees, 1919-1920, 1920, 1925 välisminister. 1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1922 I Riigikogu liige. 1922-1926 Eesti saadik Nõukogude Liidus.

Lõpetas Riia vaimuliku (õigeusu) seminari, õppis 1905-1907 Peterburi Vaimulikus Akadeemias, 1907-1908 Tartu, 1908-1911 Peterburi ja 1911 Leipzigi Ülikooli õigusteaduskonnas. 1911-1912 Tallinna statistikabüroo juhataja, 1912-1917 vandeadvokaat Jaan Poska abi. Saadikuna Nõukogude Liidus sattus 1926. a alguses vastuollu Eesti Välisministeeriumiga, pärast tagandamist keeldus tagasi pöördumast. Suvel 1926 langes Nõukogude Liidu salateenistuse GPU provokatsiooni ohvriks, oli Venemaal vangis, 1927 pääses Eestisse tagasi. Teda süüdistati salajaste teadete edastamises Nõukogude Liidule, oli eeluurimisvangistuses, 1927. a novembris mõistis Tallinna-Haapsalu rahukogu ta õigeks. Pärast seda oli ärimees Tallinnas.

1917-1924 Tallinna Vabatahtliku Tuletõrjujate Seltsi, 1919-1922 Üleriikliku Tuletõrjujate Liidu esimees. 1920. a-te teisel poolel ja 1930. a-tel Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku tegelane, 1939-1940 selle oikumeeniline sekretär.

Vangistati NKVD poolt 14.06.1941, oli Sosva vangilaagris, mõisteti surma, suri enne otsuse täideviimist.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Tõnisson, Jaan – EV riigipea

Autor Avo | Avaldatud: 13. veebr. 2004

Jaan Tõnisson

* 22.12.1868 Viljandi vallas
† teadmata

18.11.1919-28.07.1920
30.07.1920-26.10.1920
riigivanem
09.12.1927-04.12.1928
18.05.1933-21.10.1933

1915-1917 Põhja-Balti Komitee esimees. 1917-1918 Eesti välisdelegatsiooni liige, 1918-1919 Ajutise Valitsuse portfellita minister, ministrina Eesti esindaja välismaal. 1923-1925 II Riigikogu esimees, 1931-1932 välisminister, 1932-1933 V Riigikogu esimees. 1906-1907 I Vene Riigiduuma, 1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1934/1937 I-V Riigikogu, 1938-1940 Riigivolikogu liige.

Lõpetas Tallinna kubermangugümnaasiumi, õppis 1889-1892 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat. 1893-1894 töötas “Postimehe” toimetuses. 1894-1896 kohtu-uurija ja kohtuameti kandidaat Orjoli kubermangus. 1896-1930 “Postimehe” omanik, 1896-1935 peatoimetaja, 1898-1930 trükikoja ja raamatukaupluse omanik Tartus, samal ajal ka vandeadvokaat. 1908 oli vangis Viiburi üleskutsele allakirjutamise eest, 1935-1939 Tartu Ülikooli ühistegevuse professor.

1898-1917 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi, 1902 Eesti Laenu ja Hoiu Ühisuse nõukogu, 1908-1917 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi ja 1909-1916 seltsile kuulunud tütarlastegümnaasiumi kuratooriumi esimees, 1909-1920 Eesti Kirjanduse Seltsi eestseisuse liige. 1932-1940 Eesti-Suurbritannia Ühingu, 1933-1940 Eesti-Rootsi Ühingu esimees.

Vabadusrist III/1. 1921 Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane, 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor, 1939 Tartu aukodanik. 1928 Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu, 1922 Vanemuise Seltsi, 1929 Eesti Kirjanduse Seltsi, 1930-1933 Eesti Ajakirjanikkude Liidu, 1931 Eesti Karskusliidu, ka Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi, Tartu Meestelaulu Seltsi jt auliige.

1940 detsembris vangistati NKVD poolt, mõnedel andmetel lasti 1941. a juulis Tallinnas maha.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Strandman, Otto (August) – EV riigipea

Autor Avo | Avaldatud: 13. veebr. 2004

Otto (August) Strandman

* 30.11.1875 Vandu külas Undla vallas Virumaal
† 05.02.1941 Kadrinas

peaminister
09.05.1919-18.11.1919
riigivanem
09.07.1929-12.02.1931

1917-1918 Maanõukogu esimees. 1918 Ajutise Valitsuse kohtu-, 1918-1919 põllutööminister. 1918 oli Saksa okupatsioonivõimude poolt vangistatud. 1919 peaministrina ka sõjaminister, 1920-1921 välisminister, 1921 I Riigikogu esimees, 1924 välis-, hiljem rahaminister. 1927-1929 Eesti saadik Poolas, Tðehhoslovakkias ja Rumeenias, 1933-1939 Prantsusmaal, Belgias ja Vatikanis. 1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1934/1937 I-V Riigikogu liige.

Õppis Tallinna Aleksandri ja Peterburi 5. ja 7. gümnaasiumis, lõpetas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumi. Seejärel töötas kolm aastat Riigipanga Tallinna kontoris. Õppis 1899-1901 Peterburi Ülikooli ja 1901-1903 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. 1903-1905 advokaat Narvas ja Tallinnas, 1904-1905 ja 1917 Tallinna linnavolikogu liige. Osales 1905. a revolutsioonis, 1905-1909 elas seetõttu pagulasena Ðveitsis jt Euroopa riikides, 1909-1917 oli vandeadvokaat Tallinnas. 1917 Tallinna ringkonnakohtu prokurör.

Olnud Estonia Seltsi, Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse jt seltskondlike ühingute juhtorganite liige.

Vabadusrist III/1. 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor.

Laskis end maha, kui NKVD ametnikud tulid teda vangistama.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud