• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: Jupiter

(10:43 15.11.2003)

Jupiteri tõelised värvid

HOUSTON, 15. november (EPLO) – See neljapäeval avaldatud USA kosmoseagentuuri NASA foto näitab Jupiteri planeedi tõeliste värvide mosaiiki.

Foto on kokku pandud piltidest, mille võttis üles NASA kosmoselaeva Cassini pardal olud kaamera 29. detsembril 2000, kui mehitamata laev käis seni Jupiterile kõige lähemal – umbes 10 miljoni kilomeetri kaugusel.

Foto: NASA

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kaplinski, Jaan – kirjanik

Parts ja Kallas — Eesti iseseisvuse hävitajad

www.DELFI.ee
17. november 2003 14:00
Siim Kallas ja Juhan Parts
Postimees/Scanpix

Kirjanik Jaan Kaplinski leiab, et ohtlikum kui Venemaa on Eesti jaoks Siim Kallase ja Juhan Partsi taolised liidrid ning nende Partei ja Komsomol — tänu kellele tähendab Eesti iseseisvus veel ainult kuuletumist Ameerikale.

Kaplinski kirjutab SL Õhtulehes, et on sel aastal mitugi korda pidanud Eesti valitsuse käitumise pärast häbi ja muret tundma: “seda kõige enam sealt selgesti paistvate Nõukogude ajast tuttavate joonte pärast”.

Kõnekas näide selle kohta on Vilniuse rühma avaldus, millega avaldati toetust Ameerika Ühendriikide sõjapoliitikale. Kaplinski on usaldust väärt allikatest teada saanud, et toetusavalduse Ameerikale kirjutasid valmis ameeriklased, värsketelt liitlastelt nõudsid nad sellele ainult allkirja.

“On selge, et väikeriikidel on tihti ees karm valik iseseisvuse ja turvalisuse vahel,” kirjutab Kaplinski. “Seekord valis Eesti turvalisuse, andes ära suure tüki iseseisvusest, õigusest-võimalusest anda iseseisev hinnang maailmasündmustele. /—/ Meie valitsus ja tema toetajad hakkasid 2003. aasta veebruarist peale rääkima “Orwelli keelt”, kus rahu tähendab sõda, iseseisvus kuuletumist Ameerikale ja vabastamine okupatsiooni nagu Nõukogude ajal.”

Kaplinskit heidutab tõsiasi, kuidas Eesti on ennast mässinud USA ja Suurbritannia valede ja vassimiste võrku, sellal kui maailma ajakirjanduse nende tõelist palet paljastab. “Üks viimaseid (valesid — Delfi toim) nende hulgas käib selle kohta, et USA võimud on maha vaikinud, et Saddam oli valmis ameeriklaste nõudmistele vastu tulema,” kirjutab Kaplinski. “Ühendriigid soovisid vaid sõda, mis oleks kujundanud ümber ja andnud ameeriklaste kontrolli alla ühe maailma strateegiliselt olulisema piirkonna.” Selle nimel käitub USA nagu omal ajal Moskva, kes kamandas oma satelliidid appi Praha Kevadet maha suruma.

Kaplinski loodab, et need eesti poisid, kes “Eesti julgeoleku” nimel Iraaki on lähetatud, tulevad sealt ikka elu ja tervisega tagasi. “Vaevalt nad teavad siis, kas nad olid seal rahuvalvajad, karistussalklased või lihtsalt suure maailmapoliitika mängu nupud, millest ei saanud aru nemad ja millest ei saa või ei soovi aru saada Eesti valitsus,” seisab Kaplinski kirjutises. “Olen ikka enam veendunud selles, et Eestile on Vene ohust suurem oht Siim Kallase ja Juhan Partsi taolised liidrid ja nende Partei ja Komsomol, nagu neid mõttes kutsun.”

www.DELFI.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: maailma vanim inimene

(09:23 17.11.2003)

Maailma vanim inimene

NORTH LIMA, 17. november (Reuters-EPLO) – Uus maailma vanim inimene Charlotte Benkner tähistas pühapäeval oma 114. sünnipäeva.
114. sünnipäeva tähistamisega on ta vanim dokumenteeritud inimene maailmas.

Pildil (paremal) on ta oma sünnipäevapeol North Limas, Ohio osariigis USAs, tema kõrval on vanaproua dieedinõustaja.

Charlotte sündis Saksamaal 1889. aastal.

Neljapäeval suri Jaapanis senine maailma vanim inimene, 114aastane Mitoyo Kawate.

Foto: Reuters
Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Rahvaliit

(13:22 17.11.2003)

Rahvaliit tahab koalitsioonilepingut muuta

Uudise pilt
Koalitsioonilepingu allakirjutamine 2. aprillil 2003.
Foto: Marko Mumm

TALLINN, 17. november (EPLO) – Rahvaliit tegi esmaspäeval ettepaneku koalitsioonileping ümber vaadata: lükata tulumaksumäära alandamine edasi ja vähendada vanemahüvitise ülemmäära 6660 kroonini kuus.

Rahvaliit teatas, et peale koalitsioonilepingu täitmise võimaluste arutamist 2004. aasta riigieelarve eelnõu alusel, on partei jõudnud järeldusele, et eelnõu on vastuolus koalitsioonilepingus sätestatud põhimõttega.

“Rahvaliit juhtis juba koalitsioonikõnelustel tähelepanu asjaolule, et koalitsioonileppe fiskaalne alus on läbi mõtlemata ning on vaja täiendavaid ressursse, et kaasrahastada Euroopa Liidust tulevaid investeeringuid ja aidata kaasa sotsiaalse kihistatuse vähendamisele,” seisab avalduses.

“Koalitsioonileping sätestab, et meie poliitika on suunatud Eesti rahva elujõu taastamisele ja suurendamisele, et tagada Eesti kui rahvusriigi tugevnemine. Paraku me peame täna tõdema, et 2004. aasta eelarve ja Vanemahüvituse seaduse eelnõu neid eesmärke vajalikul määral ei täida ja praegusel kujul pole leidnud toetust meie erakonnale mandaadi andnud valijate hulgas,” ütles erakonna esimees Villu Reiljan.

Reiljani sõnul jätab nende seaduseelnõude praegu esitatud kujul vastuvõtmine lahendamata terve rea olulisi probleeme, riivab suurema osa ühiskonna õiglustunnet, suurendab sotsiaalset kihistumist ja ei vasta valdava osa Eesti ühiskondlike organisatsioonide ja erakondade allkirjastatud ühiskondliku kokkuleppe põhimõtetele.

“Sellest lähtuvalt teeb Eestimaa Rahvaliit ettepaneku koalitsioonileping ümber vaadata järgmistes punktides: lükata edasi tulumaksumäära alandamine 24 protsendini ja sätesteda vanemahüvitise ülemmääraks kolmekordne vanemahüvitise alammäär (2004. aastal 6600 krooni).”

Nii vabanevate vahendite arvelt tahab Rahvaliit muuhulgas tõsta lastetoetusi, sealhulgas esimese lapse toetus kahekordseks; suurendada toimetulekupiiri 500 kroonilt 800 kroonile; tagada haridus- ja kultuuritöötajatele 12-protsendine palgatõus; suurendada riiklikku koolitustellimust kõrgkoolidele 60 miljoni krooni võrra; suurendada eraldisi päästeametile ja kiirabile 40 miljoni krooni võrra ning suurendada avalik-õigusliku ringhäälingu investeeringuid 20 miljoni krooni võrra.

Lisaks tegi Rahvaliit kolaitsioonipartneritele ettepaneku tõsta 1. jaanuarist keskmist vanaduspensioni 100 krooni võrra, kasutades selleks riikliku pensionikassa 1,7 miljardi krooni suurust jääki.

Reiljani teatel on praegu on kahjuks mindud koalitsioonilepingu üksikute punktide valikulisele täitmisele. “Koalitsioonilepingu edukaks täitmiseks peab Eestimaa Rahvaliit vajalikuks järjestada lepingu eesmärgid lähtuvalt riigieelarve võimalustest ja Eesti ühiskonnas esile kerkinud sotsiaalsete probleemide valulisusest.”

Allikas

xxx

 

Rahvaliit nõuab vanemahüvitise ülempiiri langetamist ja tulumaksu vähendamise edasilükkamist 
17.11.2003 13:35PM Online

Rahvaliit nõudis esmaspäeval teravas toonis tulumaksu alandamise edasilükkamist ning vanemahüvitise piiri alandamist 6600 kroonini, et vabaneva raha arvelt tõsta muuhulgas palku ning lastetoetusi.

Rahvaliit jõudis erakonna esimehe Villu Reiljani sõnul järeldusele, et riigieelarve on vastuolus koalitsioonilepingus sätestatud põhimõtetega. «Koalitsioonileppe fiskaalne alus on läbi mõtlemata ning on vaja täiendavaid ressursse, et kaasrahastada Euroopa Liidust tulevaid investeeringuid ja aidata kaasa sotsiaalse kihistatuse vähendamisele,» väitis ta.

«Koalitsioonileping sätestab, et meie poliitika on suunatud Eesti rahva elujõu taastamisele ja suurendamisele. Paraku peame täna tõdema, et 2004. aasta eelarve ja vanemahüvituse seaduse eelnõu neid eesmärke vajalikul määral ei täida ja praegusel kujul pole leidnud toetust meie erakonnale mandaadi andnud valijate hulgas,» selgitas Reiljan.

Tema hinnangul jätab nende seaduseelnõude praegu esitatud kujul vastuvõtmine lahendamata rea olulisi probleeme, riivab suurema osa ühiskonna õiglustunnet, suurendab sotsiaalset kihistumist ega vasta ühiskondliku kokkuleppe põhimõtetele.

Rahvaliit tegi ettepaneku lükata edasi tulumaksumäära alandamine ja sätestada vanemahüvitise ülemmääraks kolmekordne vanemahüvitise alammäär (2004. aastal 6600 krooni).

Vabanevate vahendite arvelt soovib Rahvaliit tõsta lastetoetusi, suurendada toimetulekupiiri 500 kroonilt 800 kroonile, tagada haridus- ja kultuuritöötajatele 12-protsendine palgatõus; ning suurendada riiklikku koolitustellimust kõrgkoolidele 60 miljoni krooni võrra.

Samuti saaks Rahvaliidu hinnangul vabaneva raha arvel suurendada Päästeameti ja kiirabi rahastamist 40 miljoni krooni ning avalik-õigusliku ringhäälingu investeeringuid 20 miljoni krooni võrra.

Lisaks peab Rahvaliit õigeks tõsta 1. jaanuarist keskmist vanaduspensioni 100 krooni võrra ning kasutada selleks riikliku pensionikassa 1,7 miljardi krooni suurust jääki.

Rahvaliit kritiseeris teravalt ka koalitsiooni suutmatust viia läbi haldusreformi ning koalitsioonilepingu üksikute punktide täitmist lepingu mõtte elluviimise asemel.

 

xxx

 

Peaminister: Rahvaliit lahkus koalitsioonist
17.11.2003 14:31BNS
 Peaminister Juhan Parts ütles esmaspäeval koalitsiooni koostöökoja järel, et tema hinnangul tähendab Rahvaliidu avaldus lahkumist valitsusliidust ning tuleb otsida uusi koalitsioonikaaslasi. 

«Rahvaliit esitas avalduse, mille tagajärjel nad teatasid, et nad lahkuvad koalitsioonist,» ütles Parts. «Jäänud on Reformierakond ja Res Publica ja esimese sammuna me kindlasti otsime toetust selleks, et riigieelarve saaks tähtajaks vastu võetud.»

Uusi võimalikke koalitsioonipartnereid ei soovinud Parts nimetada. «Alustame konsultatsioone. Usun, et Eesti riigile on praegu kõige tähtsam eelarve vastu võtta ja jätkata ettevalmistusi ühinemiseks Euroopa Liiduga, need kaks asja ei tohi saada tagasilööki. Konsultatsioone uute partnerite otsimiseks peame alustama otsekohe,» ütles ta.
Partsi sõnul tuli Rahvaliidu avaldus talle üllatusena. «Sisuliselt Rahvaliit teatas ise pärast avalduse üleandmist, et koalitsioonilepingut nad täita ei suuda. See tuli üllatusena ja see on riigimehelikult vastutustundetu käitumine,» ütles ta.

Peaministri hinnangul oli Rahvaliidu poolt tehtud terves reas ettepanekuist põhiline see, et tuleb vanemapalka vähendada, edasi lükata maksumuudatusi ja kasutada selle arvelt saadavat raha muuks otstarbeks.

Rahvaliidu esindaja kinnitas BNS-ile, et erakond soovib koalitsiooni jätkumist, kuid tahab mõningaid asju ümber vaadata.

Partsi hinnanguga nõustus ka Reformierakonna juht Siim Kallas, kelle sõnul esitas Rahvaliit koalitsiooni jätkamist välistavad ultimatiivsed nõudmised.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Tapa linnavolikogu

Linnavolikogu hääletas Suur-Tapa poolt

Eile õhtul otsustas Tapa linnavolikogu teha ettepaneku Lehtse, Saksi, Ambla ja Kadrina vallavolikogule haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmiseks, kuid jättis lahtiseks, millisesse maakonda võiks 11 000 elanikuga nn Suur-Tapa kuuluda.

Tapa linnavolikogu otsustas üksmeelselt teha naaberomavalitsustele ettepanek ühinemiseks. Nii sündiva Suur-Tapa elanike arv peaks ületama 11 tuhande piiri.

Linnapea Kuno Rooba sõnul eelnes hääletusele tõsine arutelu, et selgitada ühinemise plusse ja miinuseid.

“Volikogu leidis, et tuleb tegutseda ja seista vastu variandile, kui tulevikus peaks tahetama Tapat mingi muu piirkonnaga liita,” rääkis Rooba. Ta viitas kahe aasta tagusele tollasele maavanem Marko Pomerantsi tehtud ettepanekule, et ühineda võiksid Tapa ja Tamsalu piirkonnad. Tapa linna ning Lehtse, Saksi, Ambla ja Kadrina valla ümber Tapa paiknevate osade ühinemine on Rooba sõnutsi mõistuspärane ja optimaalne.

Tulevase omavalitsuse maakondlikku kuuluvust volikogu eile ei arutanud. Ettevalmistused uue omavalitsuse moodustamiseks, mille keskuseks saaks Tapa linn, on käinud 2001. aasta suvest.

Teeninduspunktid valdades

Reformikava järgi paikneksid omavalitsuse volikogu ja täitevaparaat Tapal, teeninduspunktid valdades tagaksid kogu uue omavalitsuse elanike teenindamise. Tekkivas üksuses oleks vaja korrastada koolivõrk ja jätkata slaavi kultuuritraditsiooni.

Samuti võiks piirkonnas ilmuda ühtne ajaleht. Loodetakse, et liitumine toob kaasa Tapa piirkonna tähtsustamise ja Tapa maine paranemise Eestis.

40 aastat Tapal elanud, praegu pensionipõlve pidav Lembit Vomm suhtub plaanitavasse haldusreformi positiivselt. “Tapa on tõmbekeskus ja ümbritsevad piirkonnad on temaga nii ehk teisiti kaubanduslikult seotud, ka paljud lapsed käivad Tapale kooli,” tõdes Vomm.

Pearaha mure kaob

Tapa Muuseumi juhataja Harri Allandile tundub, et võtab aega, enne kui kõik omavalitsused ühinemise asjus kokkuleppele jõuavad. “Ajalooliselt oli Tapa Järvamaa all, kiriklikult allus Amblale, omal ajal oli ta alevik ja vallavalitsus asus siis Lehtses, kuni Tapa elanikud leidsid, et Lehtse jääb liiga kaugele ning nõnda sündis 1917 alev,” rääkis Allandi, kelle meelest haldusreform on Eestis vajalik.

Tapa elanik Kairi Kroon leiab, et pisikestele hääbumisohus valdadele tuleb linnaga ühinemine kasuks. Lasteaednikuna arvab ta, et kaob ka praegu omavalitsuste vahelise pearaha jagamise probleem.

Katrin Kuljus
katrin@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kivisaar, Ain – kinnisvara-analüütik

Analüütiku hinnangul on oodata ulatuslikku depressiooni kinnisvaras PM Online, 14.11.2003 14:37

Uus Maa analüütik Ain Kivisaar ennustab ulatuslikumat depressiooni kinnisvaras ning kinnitab, et EL-iga liitumise mõjud on üle hinnatud, vahendab Äripäev Online.

«Kinnisvaraturg on lokaalne. Liitumine võib mõjutada nõudlust vaid väga spetsiifilisele kinnisvarale nagu Tallinna vanalinn ja Saaremaa rannaalad,» ütles Kivisaar. «Et trende ennustada, tuleb vaadata siiski lokaalseid mõjureid.»

Kivisaare sõnul on Eesti turg alles arenemisjärgus ja seetõttu tundlik ja suurte hinnakõikumistega nii üles kui alla. Võrreldes Eesti kinnisvaraturgu Skandinaavia omaga võime küll ennustada trende, kuid mitte seda, millal ja millises mahus need meile jõuavad.

Kivisaar ennustas, et aastal 2004 kasvab Eesti kinnisvaraturul pakkumine hüppeliselt ja uuel hinnatasemel. Kõik need, kes ostsid kinnisvara lootuses see pärast Euroopa Liiduga liitumist kallimalt maha müüa, hakkavad nüüd otsima, kus need jõukad ostjad on, rääkis Kivisaar. Näiteks Tallinna Maakri majast on tema hinnangul ligi pool ostetud investeerimiseks, mitte oma tarbeks.

Kõigile aga jõukaid ostjaid ei jätku ja see viib hinnakorrektsioonini. Kohalikud on oma vajaduse kinnisvara järele juba rahuldanud, välismaalasi aga piisavalt juurde ei tule, maksejõuliste eestlastest kinnisvaraomandajate juurdekasv on aga väga aeglane.

Kivisaar ennustab, et 2005. aastal on kinnisvara müügiperiood praegusest tunduvalt pikem, laenuintressid euribori tõusu tõttu tõenäoliselt tõusevad, kinnisvara hinnad läbivad languse ja külmuvad aasta lõpuks.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Vääri, Eduard – emeriitprofessor

Alfred Rosenbergi jälgedesReede. 14. november 2003 

 
Tallinnast pärit natsiteoreetik Alfred Rosenberg sai kuulsaks teooria ja praktikaga lahterdada inimesi Saksamaal ja vallutatud aladel kõrgemateks ja madalamateks, valitsejateks ja valitsetavateks.

Esimesed pidid saama nautida hüvesid, teised töötama ja orjama valitsejate heaks. Päris madalaid, nagu näiteks juute ja mustlasi, aga ka ukrainlasi, valgevenelasi ja isegi poolakaid, võis ka seaduslikult koonduslaagreisse saata ja tappa. Madalama kihi paljunemist püüti piirata, sealhulgas ka steriliseerimise teel. Kujundati nn. aaria teooria kõrgemast rassist, mis pidi mitmesuguste soodustuste ajel edukalt sigima ning enda alla võtma kogu maailma. Alustati Euroopast ja siirduti itta Venemaale ja Kaukaasiasse.

Natsiteooria taassünd

Natsismi ilmingud pole kadunud, neid leidub paljudes maades, sealhulgas demokraatlikes riikides. Viimaste hulka kuuluvaks peetakse ka Eestit. Kuigi põhiseaduses deklareeritakse kõigi kodanike võrdsust, ei toimi see praktikas. On kujunenud valitsejate e. esimene Eesti ja valitsetavate ehk teine Eesti. Ka viimaste valimiste ajal viidati sellele, muuseas mõne erakonna vapsimeelsusele, vapsid olid aga tugevasti mõjustatud natsiideoloogiast ning mitu neist juhtis Saksa ajal Eestis nn. direktooriume.

Praegu riigikogus menetletav emapalga seadus, mis võimaldab esimese Eesti sünnitavatel emadel saada kuni kaheksa korda kõrgemat palka kui teise Eesti emadel, paneb sellega aluse Rosenbergi teooria rakendamisele Eestis.

Tegemist on niisiis sündivate laste lahterdamisega esimese ja teise sordi olevusteks. Sotsiaalministri hämamine lastetoetuse ja emapalga sisulisest erinevusest ei kannata isegi demagoogia mõõtu välja, sest mõlema puhul on tegemist lapse sündimise ja lapsega, ilma nendeta ei saa naine aga ema olla.

Niisiis on Reformierakond ja Res Publica asunud Eestis väärtuslikku rahvatõugu looma. Meedias ongi juba ilmunud materjale, milles peetakse kõrget emapalka vajalikuks selleks, et sünniksid eliidiomadustega lapsed ning väheneks sündimus vaesemates, s.o. teise sordi peredes.

Ajaloost on tõepoolest teada geeniuste ja kuulsuste perekondi (näit. muusikud Straussid), kuid Eestis see vaevalt toimib. Kommunistlikus parteis nime teinud ning osavalt äritsenud, erastanud-ärastanud või pankades miljoneid pihta pannud esimese põlvkonna vipid-tõusikud ei ole veel eliit, lisaks on sünnitajateks kavandatavad naised ehk seltskonnaajakirjade piltide iidolinnad küll ilusad, kuid mitte aga targad.

Nii võib juhtuda, et kaheksakordne emapalk annab kõige tavalisema lapse, võib-olla koguni kehvema kui teise sordi ema laps. Teame ju, et ka Eesti ajal olid meie vähesed kuulsused pärit tavalistest või koguni vaestest taluperedest. Selle kinnituseks võib lehitseda teatmeteoseid.

Steriliseerimine tulekul?

Kui Rosenbergi teooriat edaspidi geeniteooria toel edasi arendatakse, siis võib juhtuda, et kümne aasta pärast arutab riigikogu madalamateks kuulutatud inimeste steriliseerimist või sünnitamiskeeldu, et nad ei saaks sigitada ja sünnitada lapsi ega rikkuda meie esimese sordi genofondi.

Täiesti ebaloogiline ja ootamatu on Liisa Pakosta mõtterännak kirjutises «Ühtlustamise ülestõus» (SLÕL, 11.11.03). Tsiteerigem: «Mõte kõiki lapsi ühtlustada… on iseloomulik sõjaväelistele ühiskondadele.»

Missugused lähemad sidemed on Pakostal sõjaväelise ühiskonnaga, ilmselt ka sõjaväega, millele ta vihjab, jääb lugejale varjatuks, kuid teadaolevalt on kõikides sõjavägedes lihtreamehed, kapralid, jefreitorid (gefreitorid), seersandid, nooremohvitserid, vanemohvitserid, kindralid-marssalid. Nad moodustavad kindla hierarhia, mingit ühtlustamist pole, kuid ühine on see, et nad koosnevad (enamasti) meestest, kes teatud põhjustel ei sünnita ega saa seetõttu kuidagi toetada L. Pakosta tahet lahterdada sünnitajaid emapalga alusel kapraliteks ja kindraliteks.

Kui Eestis on veel mingi annus demokraatiat, siis tuleks maksta emapalka kõikidele võrdselt või hakata kiires korras lastetoetuse summa tõstmist arutama.

Kui aga Alfred Rosenbergi natsiideede rakendajad saavutavad võidu, on Eesti demokraatlikel jõududel kohustus pöörduda Euroopa Liidu õigus-organite poole analüüsi tegemiseks demokraatlike põhitõdede kohta riigis, mis pürib Euroopa Liitu varjatud natsiideoloogiaga.

Kuigi Alfred Rosenberg mõisteti Nürnbergi sõjaroimarite protsessil surma, elavad tema ideed Tallinna kodukootud poliitikute peades (ja ka otsustes) edasi.

Eduard Vääri, emeriitprofessor, nelja lapse isa

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Raik, Katri – narvalanna vabal tahtel

(14.11.2003)

KATRI RAIK: Narvat saab mõista ainult armastusega

Olen narvakana Eesti Päevalehele tänulik tehtud viite eest ajalehes Hamburger Abendblatt. Selles Hamburgi lehes ilmus kirjatöö, mis pidas Narvat Euroopa kõige inetumaks linnaks.

Nii palju üksmeelt kui viimaste päevade Narvas, pole ma kaua näinud. Mida need ajakirjanikud ka teavad?! Kes neile seda jama rääkis?! Meil on üks hea linn! Kõige ilusam linn Eestis! Meile Narvas meeldib! Sulaselge patriotism.

Õigupoolest on nii, et kui ilmub üks hingeminev kirjatöö, siis tuleb kirjutada lugejakiri. Nii osalesin ka mina üleeile elu esimese lugejakirja kirjutamises. Saksa ajakirjanikel on omamoodi õigus. Narva välisilme on trööstitu, hall. Jah – on. Korralikku küljealust on raske leida. Ja vene keelt kõneldakse ka. Ajakirjanikud tembeldasid ühistöös kohaliku aidsikabinetiga iga kümnenda narvaka narkomaaniks. See ei ole tõsi. Kuritegevuse statistika ei kinnita enam ammu Narva kui mõrvalinna imidþit. Ka ei ole Narvas töötu iga kolmas. Iga viies kahjuks küll.

Ajalugu ei ole kaitsekilp ega õigustusvahend. Ent saksa sõbrad võrdlesid Narvat ja DDR-i ehk Ida-Saksamaad. Siiski on Narva saatus olnud teine. Nelja kuu pärast möödub 60 aastat päevast, mil linn hävitati. Mitte ainult füüsiliselt, vaid ka sisuliselt, inimeste poolest. Narva on igas mõttes uus, see on alla 100-aastane linn ning just seetõttu põnev. Siinsed elanikud on loonud uue enesemääratluse – narvijtane, narvakad. Siia mahuvad nii suur venelaste enamus kui ka vähemused, nagu eestlased, valgevenelased ja ukrainlased. Eestlasi ja valgevenelasi on seejuures üsna ühepalju.

Minu käest küsis kord üks väike tüdruk, kas ma olen pärit Eestist. Mina küsisin vastu, et kust tema pärit on. Tüdruk vastas, et Narvast. Ja joonistas Narva lossi, millel olid 9-korruselise maja aknad. Mina pärisin edasi, et kus Narva asub. Targad lapsesilmad vaatasid mind veidi hukkamõistvalt: Narva on ju Narva, see on kogu maailm. Tüdruk võttis minu väite, et Narva asub Eestis, teadmiseks. Mõni aeg tagasi rääkisime vene sõpradega elust, riigist ja poliitikast. Jutuks tulid nii pealinn kui ka president. Järsku sain aru, et ma ei saa millestki aru. Täpsustasime siis. Selgus, et pealinn on Tallinn ja president on Putin.

Ma ei taha ülaltooduga viia Narvat veelgi kaugemale Tallinnast, Tartust või Pärnust. Narva ongi teistmoodi, aga ta on Eesti linn, ta on kodu. Kahju, et kõik sellest ühtemoodi aru ei saa. Mind tegi Hamburgi leheloo juures kõige murelikumaks, et narvakad ise rääkisid oma linnast halvasti, võõristavalt. Miks? Ilmsesti sellepärast, et hea “Euroopa onu” annab raha. Raha aga antakse jutustajate arvates probleemide leevendamiseks, mitte ideede elluviimiseks. Usun, et oma linna kirunud narvakad on kaaslinlaste käest tegelikult juba küllalt sarjata saanud.
Kahjuks ei ole narvakate võimuses ei Päevalehe lugejat ega saksa ajakirjanikku meelitada sügisesse Pimeaeda või jõekaldale talvisele viiekroonise-vaatele või varakevadisele Narva-Jõesuu rannale. Ei saa kedagi kohustuslikus korras panna Narva poistekoori või sümfooniaorkestrit kuulama ega sundida vene elanike hingeelu ja muresid mõistma. Siiski on Hamburgi ajalehe reklaam Narvale vaid kasuks. Ikka on parem, et sinust räägitakse, kui et keegi sinust väljagi ei tee.

Narvas tahavad viimase sõja haavad ikka veel parandamist. See on omamoodi nii Euroopa kui ka Eesti võlg Narva ees. Lähiaastatel on Narva, Euroopa Liidu idapiir, suure tähelepanu all. Seda tullakse vaatama ja ületama kaugelt ja lähedalt. Narva linn peab oskama seda hetke oma huvides kasutada. On praegugi täiesti reaalne luua Narva uusi töökohti, arendada Eesti-keskset haridust, luua valgusest särav noorte- ja spordikeskus, ehitada kino või taastada jupike vanalinnast. Jaguks ainult mõistmist.

Katri Raik, Tartu Ülikooli Narva kolledþi direktor

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Eesti veekogud ja Euroopa Liit

Eesti veekogud Euroopa ühed paremad 
14.11.2003 10:59PM Online

Eesti veekogud on ülejäänud Euroopa omadega võrreldes väga heas
seisundis, selgus Euroopa Liidu nõuetele vastavate Euroopa veekogude esialgse hindamise tulemusena, teatas keskkonnaministeerium.

Eesti esitas Euroopa 800 veekogu seas hindamiseks 14 järve ja neli jõge.

Need veekogud on Endla järv, Ihamaru Palojärv, Kalli järv, Köstrejärv, Küdema laht, Kooraste kõverjärv, Nohipalu valgjärv, Prossa järv, jõgi, Saadjärv, Tõhela järv, Uljaste järv, Väike Palkna järv, Verevi järv, Viljandi järv ja Võrtsjärv ning Ahja, Jägala, Õhne ja Reiu jõgi.

Euroopast on paraku raske leida võrdlusveekogu Peipsi järvele, mille seisund on viimasel ajal olnud ebastabiilne ja mis vajab eraldi kaitsemeetmete väljatöötamist.

EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudi Võrtsjärve limnoloogiajaama vanemteaduri Ingmar Oti sõnul on Eesti järved karedama veega ja rohke huumusainete sisaldusega, mis on Euroopa veekogudega võrreldes täiesti unikaalne.
«Tänu sellele on meie järved tugevad ega lase inimesel ennast nii kergesti mõjutada,» märkis Ott.

Teine Eesti eripära on suur rannajärvede hulk, mis on oluline metsiku looduse säilitamise seisukohast. Vee kareduse poolest on Eesti veekogudele sarnased Oti sõnul ka Taani ja Hollandi järved, kuid neile on inimtegevuse mõju olnud Eesti veekogudega võrreldes märksa suurem.

Eesti veekogudele lähedase loodusliku fooniga on Oti sõnul ka Taani ja Hollandi järved, kuid neile on inimtegevuse mõju olnud Eesti veekogudega võrreldes märksa suurem.

«Meie veekogude seisund on teiste riikidega võrreldes parem ka elanike väiksema arvu tõttu. Hollandis elab ju 15 miljonit elanikku, samal ajal kui territoorium on Eestist pisut väiksem. Taanis on jälle põllumajanduse osakaal väga suur,» ütles Ott.

Veekogude kvaliteeti hinnati selle järgi, kui sobivad on need elupaigana taimsele hõljumile, vee suurtaimedele, põhjaselgrootutele ja kaladele.

Euroopa Liidu vee raamdirektiiv sätestab, et kõigi liikmesriikide olulisemadsiseveekogud peavad aastaks 2016 jõudma ökoloogiliselt heasse seisundisse. Direktiivi järgi on järvede seisundi klasse viis – väga hea, hea, rahuldav, vilets ja halb.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Eesti on … esirinnas

(14.11.2003)

Eesti lahutuste poolest esirinnas

Eestis ja Leedus on Euroopa Liiduga ühinevatest riikidest enim lahutusi, kuid pensionide maksmisele kulutab Eesti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) seevastu kõige vähem.

Euroopa statistikaameti Eurostat andmetel oli Eestis 2001. aastal tuhande inimese kohta 3,2 lahutust, täpselt sama palju lahutusi oli ka katoliiklikus Leedus. Samas 1997. aastal oli Eestis 1000 inimese kohta lahutusi 3,6 – seega on lahutamist vähemaks jäänud.

Abielusid sõlmiti 2001. aastal 1000 inimese kohta Eestis 4,1 ja Leedus 4,5.

Kõige vähem lahutusi tuhande inimese kohta oli 2001. aastal Sloveenias – vaid 1,1.

Eurostati võrdlusest tuleb välja ka see, et Eestis kulus 2001. aastal pensionide maksmiseks 6,9 protsenti SKT-st, mis oli väiksem näitaja kui teistes liituvates riikides. Kõige suurem oli see protsent Poolas – 13,6.

Veel 1999. aastal kulutati Eestis pensionimaksmise peale 8,4 protsenti SKT-st. Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Indrek Raudjalg ütles, et pensioniosa hüpe tol aastal oli tingitud erakorralisest valimiseelsest pensionitõusust. “Selle otsuse tõttu sattus riigieelarve mitmeks aastaks küllaltki raskesse olukorda,” märkis ta. “Muidu on aga pensionide suhe SKT-st juba pikemat aega stabiilselt kuue-seitsme protsendi juures olnud, mis on teiste vananeva rahvastikuga arenenud riikide kõrval hea näitaja.”

Raudjalg lisas, et kuna järgmise kolme aasta jooksul lisatakse pensionidele keskmiselt 100 krooni kuus kohta, on oodata jällegi väikest nihet ülespoole. “2005. aastaks ületab see seitsme protsendi joone, kuid 2008. aastal tuleb sellest jälle veidi allapoole.

Eesti Päevaleht Online

Allikas
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud
  • Arhiiv