5.04.1696 suri vähki Rootsi kuningas Karl XI ja troonile sai tema 15-aastane poeg Karl XII, kelle elu- ja sõjamehe tee on tihedalt seotud Eesti ja eriti Ida-Virumaaga.
Muuseas, Stockholmi kuningate residentsis on Karl XII saalis väljas kolme tema edukama lahingu maalid ja millest üks neist on 1700.a. Narva lahing.
Arthur Ruusmaa
5.04.1242 toimus Peipsil (Lammijarve idakalda lähedal) Jäälahing, kus Liivi ordu ja temaga kaasas olnud Tartu piiskopi, Taani vasallide ja eestlaste vägi sai lüüa Aleksander Nevski juhitud, peamiselt Novgorodi maakaitseväelastest koosnevalt vene väelt. Pärast lahingut sõlmiti Liivimaa ja Novgorodi vahel rahu, mis stabiliseeris olukorda Vana-Liivimaa idapiiril. Uusküla puhkebaasis on seda sündmust kajastav suur kaheosaline gobeläänvaip ja aastaid tagasi püüti Ida-Virumaal ka selleteemalist filmi teha. Teise maailmasõja ajal loodi nõukogude kineastide poolt patriootilise kasvatustöö raames suurfilm “Aleksander Nevski” ja eriti edukate väejuhtide austamiseks asutati Aleksander Nevski orden.
Arthur Ruusmaa
4.04.1996 päikesetõusu ajal oli Eestis sh Ida-Virumaal näha täielikku kuuvarjutust. Arthur Ruusmaa
Mida me siis tegelikult nägime?
Parandus sõnumi 717 kohta.
Märge, et 04.04.96. oli Virumaal näha täielikku päikesevarjutust, ei saa taevamehhaanika reeglite kohaselt kuidagi tõele vastata.
Näites olen küll aluseks võtnud Tallinna ja päikesetõusuhetke (05:38), kuid põhimõtteliselt see asja ei muuda.
OT – otsetõus, Kä – kääne, As – asimuut/suund, Lä – läbimõõt.
Kuu: OT 12t58m37.4s; Kä -7°21.0′; As 255.3°; Lä 31.19′;
Päike: OT 0t53m58.4s; Kä 5°46.4′; As 77.1°; Lä 31.98′.
Kõigepealt, päikesevarjutuse korral asub Kuu Päikese ja Maa vahel ning varjutab Päikese e see on võimalik vaid noorkuu ajal, mil Kuud ennast ei saa taevas näha. Selleks peab ühtuma piisavates piirides nii OT kui ka Kä (As on neist juba iseenesest sõltuv). Samuti peab Kuu Lä olema vähemalt sama suur kui Päikese Lä, vastasel korral saab ta katta vaid osa Päikesest.
Esitatud andmetest saab järeldada, et Kuu ja Päike asusid hoopis teine teiselpool Maad. Seega võis teoreetiliselt tegemist olla küll varjutusega, ent kuuvarjutusega, kus Maa jääb Päikese ja Kuu vahele ning varjutab ise Kuu. Kuna nii Kuu kui ka Päikese Lä on ~0.5°, siis on kasvõi osaline kattumus võimalik juhul, kui nende Kä vahe ei ületa 1°, sama käib OT(=4m) ja As kohta.
Siin on aga vahed järgmised (OT ja As puhul tuleb võrdluseks juurde liita vastavalt 12t ja 180°): OT 4m39s = 1.14°, As 1.8°, Kä 1°34.6′.
Seega on kõik vajalikud osised väljaspool nõutavat ning kuuvarjutust ei saanud esineda ka osalist.
Järgmine osaline päikesevarjutus leiab aset 31.05.03. (täielikku sel sajandil enam mitte). Andmed Kohtla-Järve kohta (PL 59°24′; IP 27°15′), aeg GMT+3:
Päike tõuseb 04:08, loojub 22:10. Osaline varjutus algab 05:34, kõrgus 7.5°; tipphetk 06:34, kõrgus 14.4°, varjutatud 85% Päikesest; lõpp 07:37, kõrgus 22.3°.
Nähtavuse määrab aga loomulikult ilm.
Enn Oja
…
Tegelikult toimus täielik kuuvarjutus öösel nii (K-Järve,
GMT+2):
Kuu sisenes poolvarju 03.04.96. 23:16; sisenes täisvarju 04.04.96.
00:21, täisvari algas 01:26, tipphetk 02:10 kõrgus 19.9°,
täisvari lõppes 02:53, väljus täisvarjust 03:59, väljus
poolvarjust 05:04. Täisvarju suurus oli 1.38, poolvarju suurus 2.43.
Silmaga me poolvarju ei eralda, seega võis seda varjutust K-Järvel
näha vaid öösel 01:26-03:59.
Enn Oja
4.04.1919 saabus Tallinnasse 189-meheline Taani vabatahtlike kompanii kapten Gustav Börgelini juhtimisel, kellel oli oma osa Virumaa vabastuslahingutes.
Arthur Ruusmaa
Sündis 4.04.1913 Narvas. Ia Uudelepp (Tammiste-Vaarandi) õppis laulmist eraviisiliselt V. Malama juures ja 1940.-1942. a. konservatooriumis H. Betlemi klassis.
1938.a. laulis Estonia kooris, 1942.aastast töötas samas ooperi- ja ooperetisolistina kuni 1948. aastani. Alates 1949. aastast järgnes 4 aastat tööd filharmoonia solistina.
Suri Pärnumaal Tootsis 24.02.1983.a.
Arthur Ruusmaa
3.04.1910 – Vaivaras sündis Eesti Skautide Maleva rekordiomanik 1500 meetri jooksus Vello Velleri. Tema nimel olid ka mitmed Vaivara rekordid pikkamaajooksudes, suusatamises ja rattasoidus. Ta oli ajalehtede Põhja Kodu ja Põhja Eesti spordikirjasaatjaks, tema sulest on ilmunud selleaegne spordielu Narva kandis.
Arthur Ruusmaa
Peeter -Ernst Malvet (Mahlstein) sündis 3.04.1907 Narvas.
Jurist ja farmer P.- E. Malvet (Mahlstein) kuulus VI Riigikokogusse (Riigivolikokku) sekretari ja juhatuse liikmena.
Valitsemisperiood oli 21.04.1938-05.07.1940.
Suri Sydneys 09.09.1978.a.
Arthur Ruusmaa
Kohtla ajalooringi asutamiskoosolek toimus 2.04.1988.
Ajalooringi hakkasid juhtima Laine Toomsalu ja Vallo Reimaa. Praegu on see Eesti üks tegusamaid kodu-uurimisringe.
Arthur Ruusmaa
Neljakordne Eesti meister ja rahvusvaheliste poksivõistluste laureaat Vjatsheslav Zarantsev sündis 2. aprillil 1966.
Arthur Ruusmaa
Uudised
VE: Tsernõsev, Vladimir – metsatööstustegelane
5.04.1921 sündis Narvas metstööstustegelane Vladimir Tshernõshev, kes on olnud kahe valitsuse ajal ENSV metsa-, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstusminister (20.10.1965-27.09.1968) ning viie valitsuse ajal ENSV metsa- ja puidutööstusminister (27.09.1968-23.08.1985).
Vladimir Tshernõshev suri Tallinnas 23.08.1985.a.
Arthur Ruusmaa