• Tere taas!

     

    Viimased postitused:

VE: Maa peal läheb valgemaks

Maa peal läheb järjest valgemaks
Tiit Kändler, teadusajakirjanik
13.05.2005

Uudise pilt
Vanasti paistis päike heledamalt? Vastupidi – 1990. aastatest on vähenenud nii pilvisus kui ka inimeste poolt atmosfääri paisatud aerosooli hulk. Nii on pärast aastakümneid kestnud hämardumist ilm nüüd jälle sama hele kui aastal 1955.

Siiani arvasid maailma klimatoloogid, et Päikeselt jõuab maapinnale üha vähem kiirgust. Kuid Eesti kliimateadlaste andmed näitasid hoopis, et viimase 15 aastaga on Maa peal valgemaks muutunud.

Poliitikud võivad rahul olla. Nende tegevus on kindlalt talletatud ka Maa atmosfääri käitumises.

Külma ja veidi soojema sõja aastate jooksul jõudis maapinnale üha vähem päikeseenergiat. Kuid 15 aastat pärast Eesti laulvat revolutsiooni on Päike oma endise hiilguse Maa peal taastanud. Maapind saab nüüd sama palju päikeseenergiat kui 1955. aastal.

Iga aastaga üha valgem

Vastupidiselt möödunud sajandi teise poole pimedamaks muutumisele saab meie maailm nüüd üha heledamaks. Seda märkasid esimesena Tõravere observatooriumi ilmateadlased.

Kui nad oma tähelepanekutest kahe aasta eest Genfis maailma meteoroloogiaorganisatsiooni kongressil ette kandsid, erutas see maailma ilmateadlaste meeli. ·veitslased hakkasid otsima võrdlusmaterjali teistest piirkondadest.

Tuligi välja, et möödunud sajandi lõpul on tumenemisest saanud helenemine. Tartu observatooriumi teadlaste Viivi Russaku ja Ain Kallise osalusel valminud selleteemaline artikkel ilmus nädala eest teadusajakirjas Science.
“Artiklis on kokku võetud maailma mitmest punktist pärit andmed summaarse kiirguse aastasummade muutustest viimaste kümnendite jooksul,” täpsustab Viivi Russak. Science’is avaldatud artikkel pandi kokku möödunud suvel. “Kaheksa kuud käis see edasi-tagasi kolme retsensendi vahet, kes lasksid muudkui üht-teist täiendada,” kirjeldab Russak. Osa materjale ja tulemusi on üleval internetis.

Õhus vähem pisiosakesi

Summaarse kiirguse aastasumma on aasta jooksul maapinnale jõudnud päikesekiirguse kogus. Päikesekiirgus jõuab maapinnale otse ja atmosfääris hajutatult. Need kaks liidetakse kokku ja saadaksegi summaarne kiirgus.
Päikesekiirgus on Maa põhiline energiaallikas. Kuid selle pidev mõõtmine sai alguse alles 1950. aastatel.

Aegrida näitab pidevat päikesevalguse vähenemist: alates 1960. aastast kuni 1990. aastani sai maapind Päikeselt energiat 4–6 protsenti ehk 6–9 vatti ruutmeetri kohta vähem.

Tõravere teadlased aga avastasid, et alates 1990. aastatest tänaseni saab maapind igal aastal hoopis rohkem päikesevalgust. Nõnda tuleb meile aastas iga ruutmeetri kohta 0,68 vatti päikeseenergiat rohkem. Pealae kohta on muutus väga väike, kuid Eesti-suurune maalapp on võitnud 45 000 megavatti. Kui oskaksime vaid lisaenergia tööle rakendada, saaksime kümme korda enam elektrit, kui annavad praegu meie põlevkivielektrijaamad kokku.
Meie teadlaste avastus sai laiemalt teatavaks, kui nad 2003. aastal Genfis maailma meteoroloogiaorganisatsiooni kongressil ettekande pidasid.

Ka rääkisid Kallis ja Russak tollal avastusest Zürichi tehnikaülikooli atmosfääri ja kliima instituudis ning Davosis maailma kiirguskeskuses. “Seejärel hakkasid ðveitslased otsima võrdlusmaterjali teistest maailma piirkondadest,” meenutavad Russak ja Kallis.

Andmeid saadi kiirguse baasjaamade võrgustikust. Aga kasutati ka Hiina andmeid, mis saadi Peterburis asuvast maailma kiirgusandmete keskusest.

Mis on helenemise põhjus?

Viivi Russak selgitab, et päikesekiirguse peamine reguleerija Eestis on pilvisus. Kui pilvi pole, nõrgendavad atmosfääris päikesekiirgust õhumolekulid, veeaur ja aerosool. Esimesed kaks pole muutunud, küll aga on muutunud õhu aerosoolisisaldus.

“1990. aastatest alates hakkas vähenema inimese tekitatud aerosooli hulk õhus, kuid ka pilvisus. See omakorda on tingitud sagenenud lääne–ida-suunalisest õhumasside liikumisest, mis tõid Atlandilt suhteliselt niisket ja sooja õhku. Seega on mängus suuremõõtmeline tsirkulatsioon,” võtab Russak kokku.

Helenemine ei mõjuta kasvuhooneefekti, sest too on põhjustatud maapinna infrapunakiirgusest, mitte nähtavast valgusest. Ka ei ole andmeid selle kohta, et oleks muutunud Päikese kiiratava kiirguse hulk.

On teada, et atmosfääri ülapiiril kiirtega risti asetsevale pinnale jõudev päikesekiirgus ei muutu üle 0,1 protsendi. See-tõttu nimetataksegi seda solaarkonstandiks. “Nõnda mõjutab meil päikesekiirgust atmosfääri puhtus, puhtust aga peamiselt see, mis toimub Euroopas, sest õhk liigub Eesti kohale valdavalt edelast,” ütleb Russak.

Edelast aga tuleb meile õhk tänu atmosfääri suuremõõdulisele tsirkulatsioonile. Näiteks saastas meie atmosfääri suuresti Tðehhimaa, mis aga on oma tööstuse hulga puhtamaks saanud.

Selle taustal polegi nõnda kummaline, et heledamaks hakkas ilm muutuma Nõukogude impeeriumi lagunedes.
“Kui esimest korda küsiti, ütlesin huvilistele, et Eestisse tuli valgust rohkem tänu N Liidu st vabanemisele,” naerab Ain Kallis.

Aga ega ta nii väga bluffinudki. Impeeriumi lagunemine suunas tööstuse arengu säästvamasse sängi, mille mõjuna ongi atmosfäär muutunud puhtamaks.

Ja seeläbi saamegi Päikeselt enam valgust.

Kiirguskliima mõõtmine

Eesti kiirguskliima on kokku võetud 2003. aastal Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmutatud ja Tõravere observatooriumi teadlaste Viivi Russaku ning Ain Kallise koostatud “Eesti kiirguskliima teatmikus”, mis on maailmateaduse taustal harukordne raamat. Teatmik ilmus kahe aasta eest ja äratas välismaal suuremat tähelepanu kui Eestis.

Maailmas mõõdetakse päikesekiirgust umbes tuhandes jaamas. Tõravere meteoroloogiajaam kuulub alates 1999. aastast kiirgusmõõtmise 30–35 baasjaama võrku Surface Radiation Network. Mõõtmine peab olema väga täpne, andmed võetakse iga minuti järel ning saadetakse Zürichi tehnikaülikooli keskusesse. Andmed võetakse aluseks kliimamuutuste hindamisel.

Eesti kiirguskliima andmetest saab välja lugeda ka vulkaanipurskeid. Nii vähenes atmosfääri läbipaistvus eriti märgatavalt pärast Mehhiko El Chiconi ja Filipiinide Mt Pinatubo purset 1982. ja 1991. aastal. Umbes kuu ajaga tegi Mehhiko vulkaaniline pilv tiiru ümber maakera, jäädes püsima ekvatoriaallaiuste kohale. Poole aasta möödudes hakkas pilv liikuma pooluste suunas ning jõudis meile aasta pärast purset.

Eesti Päevaleht
Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Ossipov, Jevgeni – kohtuotsusega elustatu

11 aastat ametlikult surnud olnud mees saab jälle elavaks

Kirsti Vainküla

ELUS: Mitte igaühele pole antud võimalust hoida käes enese surmatunnistust. Paberite järgi 11 aastat surmavallas veetnud Jevgeni arvatakse kohtu otsusega taas elavate sekka.
Teet Malsroos

Tallinna linnakohtus elustus eile hommikul tragikoomiline perepilt: kohtu ees seisis mees, keda lähedased kogemata surnuks pidasid. Paberite järgi 11 aastat surnud olnud Jevgeni saab reedel taas elavaks.

Kohtusaalis hoiab mees käes iseenda surmatunnistust: surnud 31. detsember 1993. Lisaks on tal näpuvahel perepilt aastast 1989, kus ta oma abikaasa ja kasupojaga Sevastoopolis veepargis delfiine paitab.

«Mina muidugi,» näitab Jevgeni Ossipov fotot, mil tema elus on veel kõik pealtnäha hästi.

Ometi asendus fotol kujutatud pereidüll paar aastat hiljem krahhiga – Jevgeni lahkus teadmata suunas pere juurest, jättes maha abikaasa, imikust poja ja teismelise kasupoja. Kuhu ta läks, jäi pere jaoks saladuseks aastateks.

Eelmisel suvel kuulutas Ida-Viru maavalitsus kohtuotsuse alusel Jevgeni surnuks.

«Eh, normalna.»

Kümme aastat elas Jevgeni nii, et ametivõimude juurde tal asja ei olnud.

Mõni aeg tagasi polikliinikus tegi arst Jevgeni registriandmeid vaadates suured silmad, sest tema ees seisev mees on ametlikult surnud.

«Selle peale ei osanud ma midagi öelda, olin ju olemas, jalg tegi ainult haiget,» meenutab kepi najale toetuv Jevgeni asjaajamise algust.

Tallinna kodutute varjupaigas elavat Jevgenit oli kerge surnuks kuulutada – tema kohta puudusid andmed nii elanike keskregistris kui pankades.

Oma mõtteid ja tundeid enda surnuks kuulutamise kohta kirjeldab Jevgeni ainult ühe sõnaga: «Eh, normalna.» Elavaks tunnistamine on talle vajalik, sest jalavigastuse tõttu on ta invaliidsuspensionil.

Tunneb kasuisa ära

Eile hommikuks oligi kohtusse tunnistajaks kutsutud Jevgeni kasupoeg, kelle avalduse alusel kohus tema kasuisa surnuks kuulutaski.

«Kas te tunnete seda meest?» küsib kohtunik kasupojalt Jevgenile viidates.

«Jah, ta oli mu emaga abielus,» vastab noormees ja selgitab kohtule, kuidas selline eksisamm sai võimalikuks: kuna tema ema elab juba kaheksandat aastat Prantsusmaal, tahtis ka Jevgeni alaealine poeg sinna minna. Seda ei oleks saanud ilma isa loata ja et temast andmeid polnud, pöördus kasupoeg kohtu poole isa leidmiseks. Ta kinnitas kohtus, et oli kasuisa surma kohta kuulnud ka kuulujutte.

«Viimati nägingi teda 12-13 aastat tagasi,» tunnistab kasupoeg pärast istungit ja teenib Jevgenilt sooja pilgu.

«Nüüd läheme sünnipäeva pidama.»

Ega Jevgeni kasupoja peale viha ei pea?

«Ah, mis – normaalne,» sõnab Jevgeni, kelle Tallinna linnakohus tunnistab elavaks taas reedel.

«Nüüd läheme sünnipäeva pidama. Ma nüüd ju jälle elus,» rõõmustab Jevgeni, kes elab ikka Männiku tänaval kodutute varjupaigas ja on oma eluga rahul.

Elavaid surnuid on Eestimaal ette tulnud ennegi

2002. aasta jaanuaris avastas tallinlane Allan, et on surnud. 33aastane mees sai seda teada maksuametis. Selgus, et hinge olevat ta heitnud 2001. aasta septembris Tallinna keskhaiglas. Tõenäoliselt kasutas keegi Allani haigekassakaarti.

1998. aasta juunis leiti Tartus tänavalt surnud asotsiaal. Segastel asjaoludel kirjutati lahkamisakti 62aastase Alfredi nimi (kuidas see juhtus, ei osanud seletada ei politseinikud ega kohtuarstid). Alfredi tütart politsei otsima ei vaevunud ja mees maeti riigi kulul. Eksitus tuli ilmsiks, kui tegelik Alfred kaks kuud hiljem pensioni nõudma hakkas.

Tallinlane Tarmo läks 2000. aastal valima ja avastas, et teda pole enam nimekirjas. Asja uurides selgus, et elanike registri andmeil oli ta juba 1998. aasta sügisel surnud. Et tal kunagi varastati rahakott koos haigekassakaardiga, arvas ta: ehk leiti see mõne surnud eluheidiku taskust ja arvati, et koolnu ongi tema. Tarmo surma põhjus oli ajuverevalum ja kahepoolne kopsupõletik. Ka tema pidi enda elavaks tunnistamiseks kohtu poole pöörduma.

1997. aastal vormistati Viljandis surnuks Vassili (63), kelle olematu surma eest said petised riigilt 1100 krooni matusetoetust. Vana üksiku mehe juhuslikud joomakaaslased, tollal 26aastased Marek ja Vahur, varastasid Vassili passi. Surnut nägemata kirjutas Viljandi polikliiniku arst meeste kaasosalisele, Evile (44) välja surmatunnistuse, mille alusel Vil­jandimaa perekonnaseisuamet vormistas surma. Pettus tuli ilmsiks kolm kuud hiljem.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Eesti Spordileht 17

spordil.jpg:

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Eesti Spordileht 16

spordil.jpg:

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Eesti Spordileht 15

spordil.jpg:

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Eesti Spordileht 14

spordil.jpg:

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Eesti Spordileht 13

spordil.jpg:

 

Budolin.jpg:

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Bush, George Walker – USA president

 

President George W. Bushi elukäik

Tõnis Erilaid

x-veedab.jpg: Bush,G.W

Tänapäeval end Ameerika Ühendriikide sõjapresidendiks nimetav George Walker Bush tuli ilmale 6. juulil 1946 naftatööstur George H. W. Bushi ja Barbara Bushi (neiuna Pierce, abielu sõlmiti jaanuaris 1945) perekonna esimese lapsena.

Tal on neli õde ja venda (õde Robin suri kolmeaastaselt). Perekond on tugeva poliitilise traditsiooniga (vanaisa Prescott Bush oli senaator, isa tõusis Kongressi kaudu 1988. aastal USA presidendiks, vend Jeb on mõjuvõimas Florida kuberner).

Pärast kooli lõpetamist astus George isa eeskujul Yale`i ülikooli, mille lõpetas ajaloolasena 1968. aastal. Tudengiajal tuntud pummeldaja ning elumehena, suutis noorem Bush siiski edukalt kaasa lüüa ka oma isa valimiskampaanias, kui too kandideeris Texases Senatisse. Oma sõnul oli George Bush aga üsna keskpärane üliõpilane. Et mitte Vietnami sõtta minna, liitus ta 1968. aasta mais piloodina Rahvuskaardi õhuvägedega. Kuueaastasest teenistusest pääses ta pool aastat varem, et minna Harvardisse äri õppima. Lenduriamet ei takistanud Bushi joomast, ja politsei tabas teda korduvalt purjuspäi rooli tagant ning 1976. aastal saatis isegi kohtu alla – tagajärjeks trahv ja kaheks aastaks juhiloata jäämine.

Pärast Harvardist saadud magistrikraadi tegutses noorem Bush isa eeskujul samuti naftatööstuses, abiellus Laura Welchiga ja ühines tema nõudel metodistide kirikuga. Bushide kaksikud tütred Jenna ja Barbara sündisid 1981. aastal. Vahepeal oli George edutult kandideerinud Kongressi (ta kaotas vastaskandidaadile 6000 häälega), ning jätkas tegutsemist naftatööstuses, ühtlasi kuulsa jutlustaja Billy Grahami mõjul järjest tõsimeelsemaks kristlaseks muutudes. Samal ajal organiseeris ta end raha eest pesapallimeeskonna Texas Rangers partneriks, ajas isa valimiskampaaniat ja jooksis – hiljem selgus, et esimese USA presidendiks saanud inimesena – maratoni. Parim aeg oli 3:44.52. 1995. aastal sai nooremast Bushist Texase president (seadis osariigis sisse Jeesuse päeva) ning 2000. aastal võitis ta ülinapilt presidendivalimised.

Sõjapresidendiks sai George W. Bush 2001. aastal pärast terrorirünnakut Maailma Kaubanduskeskusele, kui ta kuulutas leppimatu sõja terroristidele ja seejärel viis USA algul Afganistani ning seejärel Iraagi sõtta. Kuigi ta valiti presidendiks veel teisekski ametiajaks, on rahva toetus George W. Bushile järjest vähenenud ja on praegu peeaegu olematu, nagu näitab ka vapustav kaotus äsjastel Kongressi valimistel.

xxx

Bush: maailmasõda lõppes Balti riikidele okupatsiooniga 04.05.2005 10:08BNS

 Ameerika Ühendriikide president George W. Bush kinnitas kirjas Läti presidendile Vaira-Vike Freibergale oma seisukohta, et Teise maailmasõja lõpp tähendas Balti riikide jaoks okupatsiooni algust.

«Lääne-Euroopale tähendas Teise maailmasõja lõpp vabanemist. Kesk- ja Ida-Euroopas tähendas sõda nõukogude okupatsiooni algust Eestis, Lätis ja Leedus ning kommunismi pealesurumist,» märkis Bush.

USA president kinnitas, et ta mõistab valuliku ajaloo tõttu Läti presidendi rasket valikut minna siiski 9. mail Moskvasse.

«Ma austan teie ja ka teiste Balti riikide liidrite otsust Moskva sõidu osas,» kinnitas Bush.

Ameerika Ühendriikide president tänas Läti presidenti küllakutse eest ja kinnitas, et loodab Vaira Vike-Freibergat peagi Riias koos Valdas Adamkuse ja Arnold Rüütliga kohata.

«Meie kohtumine on oluline võimalus tähistada vabadust ja julgeolekut, mida teie rahvas nüüd naudib, ja uuendada oma kohustust laiendada vabadust, heaolu ja sallivust üle kogu Euroopa ja maailma,» märkis Bush.

Ta avaldas Lätile tänu osalemise eest Afganistani ja Iraagi missioonidel.

«Samal ajal, kui me meenutame minevikku, on see aastapäev võimalus vaadata tulevikku ja ehitada ühistele väärtustele ning jagatud kohustustele tuginevat ühiskonda. Meie riigid tugevdavad liitlaste ja sõpradena demokraatiat nii kodus kui välismaal. Ameerika on uhke, et saab seista teiega õlg õla kõrval,» kirjutas Bush.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

Soome päevad Lääne-Virumaal

Soome päevad Lääne-Virumaal 18.-22.mail 2005

Kolmapäev, I8.mai

kl 12-13 Soome päevade avaminekl 12.00 rongkäik Rakvere Spordihalli eest keskväljakule
kl 12.15 Rakvere keskväljakul puhkpilliorkester, tsirkus, pärismuumid

kl 14.00 Avastame Muumimaailma!Lääne-Viru Keskraamatukogu lasteosakonnas kohal ka Muumitroll ja Väike My Naantalist!

kl 10-15 Kiasma Buss Rakvere Gümnaasiumis, Vabaduse 1
Soome moodsa kunsti buss tuuritab Eestimaal

kl 18.00 Kirjanik Sofi Oksanen ja tõlkija Kaisu Lahikainen Kirjandusklubis Lääne-Virumaa Keskraamatukogu saalis, Lai 7

kl 18.00 Loodusõhtu Väike-Maarja raamatukogus, Lõuna 10
Fotograaf Jouko Harmoineni multivisioetendus “Loodus on imeline”

Neljapäev, 19.mai

kl 11-15 Haldusseminar Tapa kultuurikojas, Turu 8
Haldusreformide kogemusi Eestis ja Soomes. Avatud mikrofon.
Lisainfo: Kuno Rooba, tel. 32 20 021

kl 12.00 “Loitsitud laegas Lääne-Virumaa Keskraamatukogu saalis, Lai 7Leena Laulajaineni raamatu esitlus väikese lavastusega.
Kohal ka tõlkija Leelo Tungal. Virpi Talvitie näituse avamine

kl 15.00 “Koer Jekku seikleb raamatukogus”Raamatukogu tutvustamine interneti abil Keskraamatukogu internetipunktis

kl 20.00 Jukka Lumme kvartett & Heidi PiiralaJazzkontsert Art Cafe hoovis, Lai 13. Esineb ka akordionivirtuoos Kaisa KujanpääSissepääs tasuta!

Reede, 20.mai

10-17 Õlitõrjelaev Hylje Kunda sadamas
Demonstratsioonid kl 10-13 ja 14-17. Gruppide etteregistreerimisega

kl 10-16 Keskkonnaseminar Kunda klubis, Lasteaia 4
kl 10-12 Soome-Eesti koostöö Läänemere õlireostuse tõrjel

kl 12-14 Kunda keskkonna infopäev.

kl 10-15 Ettevõtjate kontaktüritus Wesenberghi Kuursaalis

Arendusseminar Eesti ja Soome ettevõtjatele (kellaaeg täpsustamisel)
Lisainfo: Erika Pääbus tel. 51 09 547

kl 10-13 Päästeala  seminar Väike-Maarja päästekoolis
Lisainfo: Margus Möldri, tel. 32 28 451

kl 18 Harmonikkakontsert Kaisa Kujanpää Väike-Maarjas

kl 18.00 Loodusõhtu Sõmeru klubis, Tiigi 2Benjam Pöntinen: Loodusfotograafi argipäev ja tipphetked

kl 19.00 Pirkko SaisioTundetus” Rakvere teatris (hooaja viimane etendus)

kl 20-24 Soome simman Virma Pubis
Mnemoturniir Naapurivisa, Soome-Eesti karaokevõistlus, akordionist Kaisa Kujansuu, Jukka Lumme Kvartett & Heidi Piirala,  tantsuorkester

Laupäev, 21.mai

kl 10.00 Mälestustahvli paigaldamineEsimene soome vabatahtlike staap Rakveres 1919.a,  Pikk 15

kl 11.00 Tsirkuskool Tuikku ja nukunäidend Prügigäng

Laste kevadpäevad Kunda staadionil

kl 12-15 rahvaspordipäev & laat spordiväljakul 12.00 Puhkpilliorkester ja  tsirkus, soome mängud kyykkä ja mölkky
12.30 Nokia lendab! Saapa- ja moblaviskamise võistlus (auhinnad!), registreerimisega
Ida-Soome pannkooke, infot Soome reisijale

19.00-02.00 5000 HIP-HOP – Soome päevade eri Rakvere Teatri väikeses saalisLive: MARISKA (Soome), Def Räädu, Stupid F & Hash,  G-Enka, DJ Heidy Purga ja DJ HASHPilet: 75 ja 50 kr flaieriga

Pühapäev, 22.mai

11.00 Jumalateenistus  Rakvere kirikus
Praost Matti  Kuronen (Lappeenranta) jutlustab. Esineb jazz kvartett

Lisaks Soome päevade raames:

Noorte Veelaager 19.-22.mail Simunas ja Väike-MaarjasLisainfo: Jana Laanemets, tel 52 94 246

Soome-Eesti LARP 28.-29.mail Rakvere VallimäelRollimäng, teemaks Soome-Eesti mütoloogiad ja keskaeg.
Lisainfo: Andres Rattasepp, 55 509 372

Puhkpillikontserdid:Ratsaväe puhkpilliorkester (Lappeenranta)18.5. kl 19.00 Art Cafe hoovis, esinemine Rakvere Linnaorkestriga19.5. kl 10.40  Kadrina Keskkoolis koos Kadrina puhkpilliga
19.5. kl 13.00 Rakvere Gümnaasiumis
20.5. kl 12.00 Haljala Gümnaasiumis
20.5. kl 18.00 Tapa kultuurikojas koos Tapa puhkpilliga
21.5. kl 11.00 Rakvere promenaadil ja kl 12 spordihalli juures

Näitused:“Saadiku Eesti” – Aarne Wuorimaa fotod 6.-31.mail Rakvere muuseumis“Koltade võlu ja valu”,  18.mai-9.juuni  Linnagaleriis (avamine 18.mail kl 16)Koomiksinäitus “Naine & Siga – Viivi ja Wagner”, 18.05.-01.06. Art CafésJouko Harmoineni loodusfotod ja Liisa Pirilä Võluaed”, AEG Väike-Maarja raamatukogus

Lääne-Virumaa Keskraamatukogus:Raamatunäitus Muumid ja muud mõnusad” 3. korrusel Raamatunäitus “Pilk soome kirjandusse” 1. korrusel  10 pilku – Soome kirjanike portreed 18.05.-10.06. “Loitsitud laegas” – Virpi Talvitie illustratsioonid 19.05.-10.06. (avamine 19.05. kl 12)“Muumide maailm” 18.05.-10.06. (avamine 18.05. kl 14)

Filmid:Laste filmiklubi 19.-21.mail kl 14.00 Keskraamatukogu muinasjututoas. Soome multikad non stop Heinakübar ja Viltsuss   Rakvere teatri väikeses saalis (pealelugemine eesti keeles)
Koeraküünelõikaja”
 Rakvere teatri väikeses saalis (subt. inglise k.)
Tõusuperiood” Rakvere teatri väikeses saalis (subt. inglise k.)

Ratsaväe puhkpilliorkester (Lappeenranta)18.5. kl 19.00 Art Cafe hoovis, esinemine Rakvere Linnaorkestriga19.5. kl 10.40  Kadrina Keskkoolis koos Kadrina puhkpilliga ja kl 13.00 Rakvere Gümnaasiumis
20.5. kl 12.00 Haljala Gümnaasiumis ja kl 18.00 Tapa kultuurikojas koos Tapa puhkpilliga
21.5. kl 11.00 Rakvere promenaadil ja kl 12.00 Spordikeskuse juures

Lisainfo www.finland.ee  ja www.virumaateataja.ee
Soome suursaatkond tel. 61 03 200,
Erika Pääbus tel. 51 09 547

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud

VE: Kilvet, Kaarel – näitleja, lavastaja ja muusik

Kaarel Kilvet 13.7.1944–30.4.2005
Kristi Eberhart
03.05.2005


Raske haigus viis 61. eluaastal meie hulgast näitleja, lavastaja ja muusiku Kaarel Kilveti. Mehe, kelle loomingutee peegeldab kujukalt Eesti ühiskonnas ja teatris viimasel 35 aastal toimunud muutusi.

Panso kiuste teatrisse

•• Lauri Nebel, partner: Karla oli traagiline, aga meeletult visa inimene. Lastehalvatuse tagajärjel jäi ta ju lonkama. Panso ei võtnud teda esimesel katsel lavakooli vastu, ütles, et kunst on julm ja teater invaliide ei vaja.

Aga Kaarel proovis uuesti ja sai sisse. Ega tol ajal veel iseseisvat lavastajaõpet ei olnud, aga tema koolis tehtud “Don Quijote” oli üks ta parimaid lavastusi üldse. Kateedri väga hea loominguline atmosfäär oli muidugi talle toeks.

Me töötasime temaga aastaid tihedalt koos, tegime muusikat ja näitemängu. Tal oli väga hea hääl.
Tema kui vanem kolleeg ja lavastaja ei eeldanud kunagi, et me oleme ka väljaspool oma töid ja tegemisi ninapidi koos, ta lasi näitlejal vabalt hingata. 

Nüüd, muusikalibuumi ajal võib öelda, et Kilvet tegi muusikali juba 30 aastat tagasi, aga palju ehedamal ja eestlastele omasemal moel. Tema “Oh armastus, sina kallis magus mesi” oli ju ikka rahva lemmik, lõi publikurekordeid. Tema lavastused olid väga head ringreisilavastused, ega nad festivalidel ju suuri preemiaid ei võitnud, aga rahvale meeldisid väga.

Õpetas sekkumata

•• Kertu, Kaarel Kilveti tütar: Isa oli väga armas inimene. Me oleme väga uhked, et ta meil oli.
Käisime tal sabas teatris ja kontsertidel. Lumivalgekest nägime vist üle 20 korra. Meie suveseelikud olid samast riidest mis mõmmibeebi püksid ning Mõmmi koolimineku peo tordi martsipanseened saime ise ära süüa.

Ta ei sekkunud palju meie kasvamisse ega kasvatanud sihiteadlikult meid vist küll kunagi (kui mitte arvestada korda, mil meid mingi pahanduse pärast 1. mai paraadile kaasa ei võetud). Samas õppisime vanematelt kogu aeg, mistõttu oskame üsna hästi eristada, mis on halb, mis hea; mis võlts ja mis ehe. Isa tugi nõukogudeaegsest keskkoolisüsteemist läbirabelemisel oli väga kindel ja turvaline. “Kannatage natuke veel,” ütles ta alati, “varsti saate ülikooli ja siis on lubatud omi mõtteid mõelda.”

Igavesti jääb meelde, kuidas ta laulis meid magama unelauluga mänguasjadest lastetoas, kus lapsed magavad. Seda laulu laulis ta meile ikka, kui mõni tähtsam sündmus oli. Näiteks me keskkooli lõpetamisel. Nüüd laulame seda oma lastele. Täna tahaks seda isale laulda.

Õhtu käes
on uinund koer
magab väsind karupoeg
jänku puhkab karbi sees
elevant ei maga veel
tasa peakest kõigutab
oma memme tervitab.

Päästis pankrotist

•• Juhan Saar, sõber: Meid ühendas huvi ja armastus teatri vastu. Siiamaani on mul meeles tema imeline ja fantaasiarohke lavastus “Mary Poppins”, kus puhkes täies õies Karla talent lavastaja, näitleja ja muusikuna.
Mina olen talle tänu võlgu, et “Valge tee kutse” üldse lavale jõudis. Nimelt sattusin ma 1980. aastatel rahalistesse raskustesse ning mõtlesin minna hoopistükkis maale pulle kasvatama, et oma majanduslikku seisu parandada. Karla arvas, et ehk on selle asemel mõttekam tuua sahtlipõhjast välja näidendi käsikiri Raimond Valgrest. Tegin seda. Karla käe all sai sellest menunäidend, mis läks Noorsooteatri laval paarsada korda ja päästis mind võlavanglast. Karlaga oli lihtsalt mõnu koos tööd teha. Ta oli leebe meelelaadiga, rõõmsa olekuga ning me mõlemad armastasime lapsi, koeri ja nalja. Just see viimane määras, et saime mõnestki vastuolust naerdes üle.

Temaga oli ühteviisi kena nii kakelda kui ka katust lüüa. Seda viimast tegime koos kaks korda.

Mina aitasin tal Siigsaares suvekodus vanale saunale uue katuse peale lüüa ning Karla omakorda tuli mulle Vilsandile appi saunakatust kõpitsema. Kahju, väga kahju, et seda armast meest ja truud sõpra enam ei ole. Oleksime teinud temaga valmis veel mõnegi laulu ja parandanud mõnedki katused.

Väga hea süda

•• Priit Aimla, kolleeg ja sõber: Kaarel Kilvet oli kirglikult teatrit armastav inimene. Paraku ei olnud see kiindumus alati vastastikune. Mõnigi kord jäid tema lavastatud näidendid ajalehekajastusis looritatuiks või pälvisid rohkem nurinaid kui tänu- ja kiidusõnu.

Aga selles tuleb näha Eesti meedia ammust ja harjumuspärast kommet vaadata viltu heatujuþanrile. Õnneks on loojad-lavaletoojad tolle traditsiooniga harjunud ja neid saab valusasti lüüa ainult täieliku eemaletõukamisega, mida ka Kaarel Pärnu Endlas pidi läbi elama.

Kaarel oli väga hea südamega sõber. Ehkki tema dramaturgitöös ja lavastusis sobis eriti hästi viljakas koostöö Juhan Saarega, ei jäänud tema silmis vähetähtsaiks ei raadiotöös tarvilikud sketðid (“Meelejahutaja” iganädalane raadiosaade 1981–1988) ega laululoomingusõnumid. Rääkimata pilke- ja naljalaadis telelavastustest. Meie viimane koostöö lavalaudadel oli etendus “Taksoga Pariisi” Vanalinnastuudios, parim tulemus aga kahtlemata “Thijl Ulenspiegel” (nii Noorsooteatris kui ka Endlas) ja “Valge Hobuse võõrastemaja” Pärnus.

Üks torekummaline komme oli Kaarlil kunstinähtuste hindamisel. Kui teos talle meeldis, kasutas ta ülivõrdes kiidusõnu: “Midagi NII kihvti pole ma veel eales näinud!” Aga kui asi jättis nigela mulje, siis kasutas ta otse vastupidiseid hinnanguid vastavat arvamust väljendava mehise sõnavalikuga.

Vahest homme on juba
taevas kandled ja roosid.
Täna veel viimast korda
hüüame kooris proosit!
(Kalju Lepik)

Kaarel Kilvet

1970. aastal lõpetas Kilvet lavakunstikateedri IV lennu näitleja ja lavastajana, kursusekaaslased olid Lembit Ulfsak, Tõnu Tepandi, Ene Järvis ja Malle Pärn.

1970–1993 Noorsooteatris. Kilvetist kujunes peanäitejuhi Kalju Komissarovi kõrval teatri viljakamaid lavastajaid.

1993. aastal suundus Kilvet tagasi oma sünnilinna ja temast sai Pärnu Endla lavastaja

Alates 1998. aastast lavastas ta vabakutselisena teistes kutselistes ja rahvateatrites.

Kokku jõudis Kilvet lavastada üle 80 tüki ning kirjutada neist 15-le ka muusika.

Kilvet oli üks kuuest mehest, kes 1969. aastal Suitsu-õhtul Eesti teatrit raputasid.

Publik armastas tema rahvalikke, lauludega lavastusi väga. “Oh armastus, sina kallis magus mesi” lõi aastateks ületamatu publikurekordi. Saare, Viidingu, Kilveti “Kuning Herman Esimene” ning Raimond Valgre elust jutustav Saare “Valge tee kutse” ei vaja kommentaare nende jaoks, kes neid lavastusi nägid ja piletisabades seisid.

Kaarel Kilvet laulis ja mängis ansamblites Leegajus ja Kukerpillid, teatriansamblites Hampelmann, Folckklassikhuliganbänd ja Vana-Juhan, samuti oli populaarne duett Kaarel Kilvet ja Tõnu Tamm. Kilveti lauludest on tänaseni tuntud “Rannalinna restoranis”, “Istsõ maailma veerekõsõ pääle” ja “Pojad on mul õige naksid”.

Kilveti lavastatud telesari “Mõmmi ja aabits” on mitme põlve laste suur lemmik.

Tänavu omistati Kilvetile Valgetähe 5. klassi orden.

Kaarel Kilveti ärasaatmine 8. mail kell 12 Pärnu Eliisabeti kirikus.

Postitatud rubriiki Määratlemata | Kommenteerimine suletud