Pärt Ramm: Kaalikad ja kartulid…

 KOHALIK PÕLLUMAJANDUS KÕRVALTVAATAJA PILGUGA

(Kodanik PÄRT RAMMI filosoofiline lühiuurimus paroodia vormis)

KAALIKAD JA KARTULID, PORGANDID JA PEEDID

Naadid, nõgesed ja muud kasulikud taimed1 kasvavad põhiliselt aias2, aga neid võib kohata ka teistes kohtades, kus kultuurtaimi parajasti ei kasva. Aga kartulit ei leia keegi, vähemalt siin Eestis, metsikult kasvamas, sest mitmesugused umbrohud ei lase sel kasulikul taimel meie oludes vabalt areneda3, vaid lämmatavad selle ruttu ära. Sama lugu on kaalikate4, porgandite5 ja peetidega6. Taimekasvatusega seltsib sageli loomakasvatus ja muud kasulikud majandusharud, mida kõike harrastatakse talumajapidamises, mida järgnevalt vaatlemegi, vajaduse korral hingates sisse ka kõige ehtsamat seasita haisu.

TALUMAJAPIDAMISE MITMESUGUSED VORMID POSTSOVJETLIKUS EESTI ÜHISKONNAS PÄRAST KÜMMET AASTAT ISESEISVUST

Όικονομια pole midagi muud kui arukas majapidamine7 oma kodumajandis, olgu siis tegemist kolhoosi8, sovhoosi9, kibbutši10, talu11, popsikoha12, suvila13 või muidu metsaonniga14. Tänapäeva Eestis valitseb suurtalu vorm, mis on välja kasvanud sovhoosidest ja kolhoosidest ning mille taluks saamine sõltub suurel määral sellest, kuivõrd endised kolhooside esimehed ja sovhooside direktorid, kes nendes suurtaludes võimutsevad ja neid OÜ-deks või POÜ-deks nimetavad, lõpuks pensionile jäävad ja pattu kahetsema õpivad.15 Väiksemad potipõllumehed16 tegelevad maa harimisega ainult oma lõbuks17, vallale18, riigile19 ja rahvamajandusele20 on neist kasu sellevõrra, et neil on kalduvus ausalt maamaksu21 maksta.

Majandus on tootmisvahendite22 kasutamine toodangu23 saamiseks, kusjuures tööjõuna24 kasutatakse inimfaktorit25, kelle orjastamiseks26 loob riik mitmeid kavalaid27 võimalusi oma seadusandluses28. Kui autod29, traktorid30, kombainid31, vabrikud32 jm. vajavad töötamiseks bensiini33, diislikütust34, elektrit35 või muid seni veel leiutamata toiteallikaid36, siis inimene peab sööma37, jooma38 ja sittuma39. Igal indiviidil40 peab hädatarvilikult olemas olema, mida süüa, mida juua ja kuhu paigutada oma fekaalid41. Nende tarvikute42 muretsemiseks on loodud43 raha44, mis võimaldab osta45 ja müüa46. Kohta, kus ostetakse ja müüakse, nimetatakse turuks. Majandust, mis eksisteerib tänu ostule ja müügile ning kus verena ringleb raha, nimetatakse turumajanduseks.

Turumajandus funktsioneerib kord tõhusamalt, kord vähem tõhusalt, sest soodsamate või ebasoodsamate tingimuste loojaks on inimene, kes teatavasti on alles poolfabrikaat, sest Jumal ei ole tema loomisega veel lõpule jõudnud. Tegelikult eksisteeriv inimene on ekslik ja patune, seetõttu on tal kalduvus isiklike võimaluste avardumise korral – seisund, mida tuntakse määratluse jõukus47 all – teiste hulgas silma paista kõikvõimalike asjade kokkukuhjamise ja naudingute nautimisega. Lisaks tahab ta saavutada rohkem võimu48 oma kaasinimeste üle, et neid siis oma äranägemise järgi enda huvides ära kasutada. Kui ta ligimestest ei hooli ja Jumalat ei karda, siis ei piira teda mingid moraalinormid, isegi riigi seadustest oskab ta endale vajalikud “augud” üles leida ning neid enda kasuks tööle rakendada. Mida rohkem on selliseid indiviide, seda enam koonduvad ühiskonna varad ja võimalused teatud kitsa kliki valdusse, nii et nad hakkavad kehtestama kirjutamata seadusi. Kui jõukate ahnus49ei tunne piire, jäävad vaesed üha vaesemaks. Kui lõhe kasvab liiga suureks, toimub kollaps, mis mõnikord võtab vägivaldse mässu, riigipöörde või revolutsiooni kuju ning mis võib hävitada suure osa seni loodud väärtustest. Meeleolude rahunedes algab varsti uus kihistumine, sest inimesed sünnivad siia ilma erinevate annete, võimete ja eeldustega. Mõne aja möödudes taastub majanduse endine seisund. Taas on rikkad, kes korraldavad tootmise, vaesemad, kes töötavad rikaste ettevõtetes, vaesematest vaesemad, kellel pole tööd ega haridust ning kes ka parima tahtmise juures ei suuda kuigi palju teha oma elujärje parandamiseks. Kui jõukate ahnus ja vaesemate piiratud võimalused on tasakaalus, siis võib rääkida soodsast ajajärgust majanduselus. Kui tasakaal kaob, tekib välgukiirusel majanduskriis50.

Põllumajandus (agricultura51) paikneb turumajanduse sees. Postsovjetlikus Eesti riigis toimub järelejätmatult sama protsess, mis kõikjal mujal Ida-Euroopas: rahvahulgad otsivad suuremaid hüvesid ja kolivad ummisjalu linnadesse, meil eriti Tallinna nimelisse pealinna lootuses saada kopsakamat palka ja kergemat tööd. Kes üritasid talu pidada, pidi suuremas osas sellest ettevõtmisest varsti loobuma, sest riik ei hoolitsenud mingil kombel põllumajanduse hea käekäigu eest. Riigi juhid olid pähe võtnud kummalise kinnisidee: turg reguleerib ennast ise ning arvasid, et põllumajandus teeb seda samuti, kohaneb ja kujuneb justkui iseenesest. Selle kõrvale püstitati ultraliberaalne loosung: kapitalil ei ole kodumaad. Selline stiihia52 tõi paratamatult kaasa söötis põllud ja vohava võsa. Paljudes maapiirkondades jäid järele peamiselt joodikud ja pensionärid, kellel puudub igasugune tulevikuperspektiiv. Külakoole suletakse üha laste vähesuse53 tõttu, külakauplusi asendab peatselt juba nõukogude ajast tuntud avtolavka54… Perifeeria55 hajub, rahvas rändab paigast paika ja kaotab oma juured. Eestlane olla ei ole enam uhke ja hää – lapsed õppigu inglise keeles, sest eesti keelega pole maailmas midagi peale hakata! See on üks esimesi märke, mis kinnitab, et eestlaste kui rahvuse kaotsimineku oht on reaalselt olemas. Maa on, aga maa on peaaegu tühi. Agricultura kui kõrgkultuuri allikas ja toitja on jäänud kuivaks. Teatavasti loodus tühja kohta ei salli. Kui meie ise ei taha, ei oska, ei ole võimelised, siis leidub Juurupis56 ja mujal maailmas küllalt neid, kes tahavad, oskavad ja on võimelised. Nad tulevad, ostavad ja teevad, nii nagu neile meeldib. Ja meil ei ole siis mingit õigust enam midagi ütelda või protesti avaldada. Ja kui nii läheb, ei ole selles süüdi ei kommunism ega fašism, Nõukogude Liit ega Juurup, vaid meie ise ja meie rumalus57 – suurim vaenlane, kes meil kunagi on olnud. Aga Jummal parrago, seda vaenlast me enamasti ei näe ja ei tahagi näha, vaid otsime ja leiame vaenlasi igalt poolt mujalt, nagu üks praegune Riigikogu liige, kes veel 2003.aastal pidas meie kõigi suurimaks vaenlaseks interrindlast Jevgeni Koganit!58

Utoopiline kommunismi teooria59 lubas üha kaugenevas tulevikus maist paradiisi, kus igaüks panustab ühiskonda vastavalt oma võimetele ning võtab nii palju, kui tal parasjagu tarvis läheb. XXI sajandi alguse turumajandusliku kapitalismi ideoloogia60 peibutab rahvamasse ilmselt sama paradiisliku ühiskonna lubadusega, nähes selle saavutamiseks ainsat võimalikku majanduskasvu teed. Et aga üldise arvamise järgi on Eesti muust maailmast palju maha jäänud61, siis peaks teistele järele jõudmiseks meie majanduskasv olema naabritest ja kogu Juurupist kiirem. Sellise kiirenduse saavutamiseks on juba peaminister Mart Laari esimesest valitsusest alates rakendatud lihtsat reeglit: “Majanduskasvu kiirendamiseks tuleb vähem raha kulutada mitteratsionaalsetele inimestele. Need on näiteks raha nõudvad kunstnikud, avalik sektor ja põllumehed, kes tuleb hoida madalal, et nad ei saaks oma ideid propageerida.”62

Niisuguses majandussituatsioonis on põllumajandus järelikult meelega ja tahtlikult surutud võimalikult madalale: sisulise töö eest, mis on füüsiliselt raske, makstakse homo revalensise63 sissetulekutega võrreldes tühist palka. Ratsionaalne inimene, kes tahab oma varandust kasvatada, ei saa sellistes tingimustes elada, kui ta pole just osanud enda kätte haarata vallavanema, POÜ (põllumajanduslik osaühing ehk vanemas kõnepruugis kolhoos või sovhoos) direktori või mõne rapsiõli vabriku eestseisuse esimehe tulusat ametikohta. Kuid selliste ametite arv on viidud miinimumini. Selle tulemusel ongi maakohtadesse pidama jäänud peamiselt mitteratsionaalsed indiviidid: üksikud veel elus kultuuritöötajad, pensionärid, joodikud, külahullud, mitmed madala haridustaseme ja piiratud mõistusega olevused, keda isegi panem et circenses-poliitika64 puudumine nende kodukohas suuremat ei liiguta. Ja sellised indiviidid üldjuhul paljunemisega silma ei paista, ning kui nad paljunevadki, siis nende järeltulijad on oma genotüübis juba sigitamisest kaasa võtnud esivanemate piiratuse. Pensionäride arv, kui selle vanuseklassi inimestele noorematest vanuseklassidest lisa tulemas ei ole, üha kahaneb, joodikud joovad või sõidavad ennast mootorsõidukitega surnuks, külahullud täidavad kohalike kojanarride rolli ning neidki ei saa eikusagilt palju juurde tulla. Tulemuseks saab olema ilma inimesteta loodus, mida linnainimesed juba küllalt on rüüstanud ja seda edaspidi veelgi rohkem teevad65, sest üha vähem on neid, kes pealt vaataks ja mõnikord keelata julgeks.

Ei ole siinse autori asi ennustada, kuhu niisugune arengutee võib välja viia. Pole ju võimatu, et Juurup, kus sunnimeetodid tulevikus ilmselt üha enam rakendust leiavad, võib siia edaspidi rajada hiigelsuure Eurovangla, kuhu toimetatakse looduse keskele kõik suurriigi osariikide kurjategijad ning Eesti territooriumi hakkab siis piirama idast ja läänest, põhjast ja lõunast okastraadi ja kõrgepingega varustatud kõrge vanglamüür. Eestlased, kui neid selleks ajaks alles on ja mõned ka veel ausaks jäänud, saavad sel juhul ehk võimaluse Eurovangla ametnike või valvuritena endale leiba teenida. Arvestades võrdlemisi suure protsendi eestlaste truualamlikkust mistahes diktatuuride ees, pole võimatu, et meie ise omast vabast tahtest teeme Juurupi juhtorganitele vastava ettepaneku, mis Brüsselis loomuldasa kestvate kiiduavaldustega vastu võetakse.

KAS ON VEEL VÕIMALIK MAAELU JALULE AIDATA?

Jakob Hurt ütles 1870.aasta 6.juulil Helmes peetud kõnes: “Inimene, keda saksastada tahetakse, kangutatakse loomulisest ja emalikust maapinnast, kus tal kindlust ja jõudu, rõõmu ja rahu oli, välja ja siblitakse päältkaudo võõra mulla sisse, kus tuul ja tormid teda sinna-tänna kõigutavad ja viimati maha murdvad ja peab ta siis mõnele istutajale kas ahju kütjaks ehk muu tarvituseks hea olema. Ehk teda jäetakse oma paika, aga laasitakse nii kõigest puhtaks, mis tal kena ja kaunis ja oma kohaline oli, et /ta/ nagu hirmutus välja näitab. Sest siis ka tuleb, et niisugused saksikud ja sugusalgajad sagedaste kõigest tuumakast, mehisest, omakohalisest meelest ja kindlast südame tunnistusest ilma ja paljad on. Nad on rikutud loomad ja muud tallitavad nendega, kuda tahavad. Et lugu pidamine sest, mis Looja temale kodunt kaasa kinkinud, kadunud, siis kasvab üks iseäraline rahutu meel ja kaksipidi mõtleja vaim sisse. Midagi omal isamaal ei tee temale rõõmu; mis muile kallis, kosutav, rõõmustav ja tulisele elule äratav, on tal jäle; ta otsib oma sugust rõõmu ja see on sagedaste saadana rõõm. Omas kaksiti mõtlemises on ta tõsise elu varanduste hinna meelest lasknud minna ja et inimene ommetigi midagi otsib ja püüab, otsib ja püüab ta üksi mammonat, seda võib ta kättega katsuda, et see üks vara on. Kõik vaimulisem ja ülem püüdmine ja ihkamine on temale tundmata.”66

Pruugib vaid eeltoodud 134 aasta tagust tsitaati keeleliselt tänapäevastada ning saksastamise või hilisema venestamise asemel kirjutada inglismannistamine67 või amerikaniseerimine68või globaliseerimine69, kui meil ongi käepärast tabav kirjeldus meie kaasaja, XXI sajandi esimese kümnendi eesti rahvast, nii nagu reaalselt vaadates on tema vaimne seisukord. Ei ole midagi uut siin Päikese all.70

Aga seesama Jakob Hurt pakub ka retsepti, mis samahästi võiks sobida meie kaasaega, kui meil vaid oleks tahtmist oma pattu tunnistada, kahetseda ning Jumala kaasabil ennast uuendada ja parandada. Ta ütles nimelt oma kõnes pastorite õhtul 1899.aasta oktoobris: “Ma tahaksin teises pildis nõnda ütelda: põllumajanduses on suurmaaomanikke ja väikeomanikke, suurperemehi ja väikeperemehi. Nad on mõlemad hädavajalikud ja õigustavad end. Õige organisatsiooni ja kõlbelise häälestatuse korral ei kahjusta nad üksteist, otse vastupidi, nad edendavad üksteist vastastikku kogu maa hüvanguks. Ka rahvad on peremehed, suurperemehed ja väikeperemehed. Mitte ainult suurperemehed pole võimelised midagi teostama, vaid ka väikesed, ka viimastelt tuleb nende andeid ja vahendeid vastu võtta, millega nad tervikule kaasa aitavad.”71

Kunagi nn laulva revolutsiooni päevil korduvalt püstitatud teesi eestlaste vaimult suureks saamisest ei ole tegelikult keegi püüdnudki ellu rakendada, parimal juhul on see saavutanud oma haripunkti ülekutsetes, mille järgi kogu eesti rahvas peaks Tallinna linna ümber kolima. Isegi siis, kui kogu Eesti Vabariik kuulutataks Tallinna linnaks ning maakonnad nimetataks ümber linnaosadeks, vallad kvartaliteks ja külad uulitsateks, poleks ometi midagi võidetud. Õieti ongi kogu uusima Eesti Vabariigi eksistentsi kulgedes lastud kõik olemasolev aur asjade ja nähtuste ümbernimetamisse, aga sisuliselt pole arvututest reformidest ja uutmistest hoolimata ükski asi silmanähtavalt sisu poolest paremaks läinud. Nii et võiks teha järelduse: nõukogude kommunistlik mentaliteet püsib visalt ja areneb edasi vanas vaimus.

Selle üks põhilisemaid põhjustajaid on ilmselgelt asjaolu, et peaaegu mitte keegi ei ole seni olnud valmis avalikult oma pattu või eksimusi või möödalaskmisi üles tunnistama ja kahetsema. Selle asemel kuulutavad kommunismiajal punameelsed tegelased üksteise võidu, et ka nemad olid tegelikult vabadusvõitlejad, kuid pidid seda tegema salaja. Töötades kõrgetel ametikohtadel Eesti NSV-s, oli nende peamiseks püüdeks varjatult õõnestada nõukogude võimu ja valmistada ette Eesti tulevast iseseisvumist!

Kui ei ole tahtmist või julgust kahetsemiseks, siis pole põhjust ka endas midagi muutma hakata ning asjad kulgevad vana rada, nimetatagu neid pealegi uue nimega. Ja taas ütleb seesama Jakob Hurt: “Kudas teeb apostel Paulus oma uuendamise ja parandamise tööd? Tema ütleb: Saage teie paremaks. Tema sihib oma töö kõigepäält ja iseäranis inimeste pääle. Asju ja asutusi ei unusta tema küll mitte ära, ta on ka nende pääle hoolega mõtelnud, aga tema esimene ja ülem püüdmine on, inimesi, asjaajajaid, parandada ja uuendada. Kui need paremaks saanud, siis saavad ka asjad paranema… Saagem ikka paremaks, tehkem kõigepäält iseeneste, oma isiku kallal parandamise tööd, järelejätmata ehk ikka, nagu Paulus ütleb. Oleme meie ise enne uueks loomaks saanud, siis saab ka meie terve Eesti elu vististi uueks loodud.”72

Aastal 2004 võib keskmine eestlane ütelda: Eesti Vabariik ei ole inimeste tarvis, vaid inimesed on olemas Eesti Vabariigi pärast. Inimesest siin suuremat ei hoolita, kas inimene elab või sureb, kas tal on katus peakohal või mitte, pole õieti kellegi asi, tähtis on, et temast annaks välja pigistada võimalikult palju RAHA. Nii on vahendid muutunud eesmärgiks: inimene elab selleks, et süüa, juua, seksida, mõnuleda; ülim õnn ja tarkus on lugeda raha, mis seda kõike üha suuremal hulgal võimaldab. Näituseks mingi plikatirts putkab Ameerikasse, paneb seal oma võlud maksma, saab tippmudeliks73, teenib röögatu hulga raha. Siis ühel heal päeval hakkab ilu kaduma, ta naaseb Ameerikast ning kandideerib valitsuspartei toel Europarlamenti!!! Mis see on? “Eestlase vaimusuurus”.

Seega saab kõik alguse inimesest, kes on teinud ja üha teeb pattu mõtte, sõna, teo ja tegematajätmisega. Sest Looja on loonud oma kreatuuri74 kindla korra järgi – olgu siis loodusseadused või moraal ja eetika, millest peaksid juhinduma mõistusega varustatud olendid. Kui süüteod kuhjuvad, ei ole mõeldav, et ühiskond võiks korrakohaselt edeneda ja elujärg paraneda. Sel moel inimesed ise lammutavad seda, mida nad püüavad üles ehitada. Põllumajanduski kannatab sellesama tõveepideemia haardes. Aga algpõhjus on mitte selles, et taimed ei kasvaks või loomad ei sigineks, vaid inimestes, kes peaksid kandma vastutust nende hoolde kingitud looduse eest, kuid tegelikult ajavad taga vaid omakasu, saagides nii oksa, mille peale nad ise on ennast istuma upitanud.

Nii kummaline kui see esmapilgul ka ei tundu, taandub eesti rahva, eesti majanduse ja eesti põllumajanduse püsimajäämise probleem tegelikult usuküsimuseks. Kui tunnistame Kolmainsat Jumalat kui oma Loojat ja Kaitsjat, kui saame aru oma eksimustest, kahetseme pattu ning usaldame end täielikult Jumaliku Halastuse hoolde, mis on sõnulseletamatu ja kõikehaarav, alles siis võib oodata, et meie probleemid hakkavad lahenema. Tõelise patukahetsuseta pole meeleuuendus võimalik, sest inimene ei tule sellega toime omast jõust ja iseoma tarkusest. Ja mingi vaimusuurus ei tule kõne alla enne, kui pole kasvõi sõrmkübara võrra jumalakartust, sest jumalakartus on tarkuse algus.

OTSIGE ESMALT JUMALA RIIKI,

JA KÕIKE MUUD ANTAKSE TEILE PEALEGI!

Maarjamaa pinna peal sel Issanda Aastal MMIV.

— — –

11 Taimed on olevused, kes paigalt ei liigu, vaid on juurtega maa küljes kinni. Nad kasvavad peamiselt alt ülespoole ja ammutavad oma arenguks vajalikud elemendid õhust, maast ja veest.

22 Aed on inimese rajatud maatükk, kus ta kasvatab puid, põõsaid ja taimi.

33 Umbrohud vohavad vabas looduses kasvada nii mis mühiseb. Neid tuleb pidevalt kitkuda, sest nad siginevad väga kiiresti. Kui lasta neil vabalt kasvada, pole enam tegemist kultuurtaimedele mõeldud aiaga, vaid metsistuva territooriumiga.

44 Kaalikas on juurvili, mis võib kasvada väga jämedaks. Tema söödav osa asub mullas, pealsed kõlbavad aga toiduks nii teatavatele kodu- kui ka metsloomadele.

55 Porgandid on pikad punakat värvi juurviljad, mida homo sapiensite kõrval eriti jänesed ja küülikud armastavad näksida.

66 Peedid on meie keeli punapätakad, nõukogude ajal ka punapättideks nimetatud, samuti üks juurviljadest, millel on head värviomadused, eriti mis puutub punapeetidesse.

77 Kreeklased mõistsid sõna οικος all maja ja kodu, νομια on aga seadus või seaduspära, mille järgi kulgeb oma majanduselu korraldamine.

88 Kolhoos oli nõukogude terrorirežiimi ajal eksisteerinud põllumajanduslik tootmisüksus, mis pidi tootma iga viisaastakuga üha rohkem ja rohkem toiduaineid. Seda juhtisid ohmudest parteionklid ja –tanted, kes taime- ja loomakasvatusest ainult kõige algelisemaid asju teadsid, kuid kes tundsid seevastu suurepäraselt, mida õpetasid klassipositsioonist talurahva keskel Lenin, Stalin, Hruštšov, Brežnev, Tšernenko, Antropov ja Gorbatšov.

99 Sovhoos oli peaaegu sama mis kolhoos (vt. viide 8), ainult talle oli antud riigimajandi varjund. Ometi olid mõlemad sama riiklikud ja erinevused said olla ainult vormilised.

1010 Kolhoos Iisraeli moodi, juutide väljamõeldud kommunismi rakendamise katse Palestiina aladel, mis toimib tänapäevani.

1111 Talu oli, on ja jääb, see on kompleksne põllumajanduslik tootmine ja oma elu korraldamine põliste väärtushinnangute järgi. Soomlastel on maatila, eesti taludel tilasid enam vaja ei lähe, sest Stalin likvideeris need jäägitult.

1212 Pops rentis oma maatükki taluperemehe käest ja sõltus täielikult ühes saba ja sarvedega peremehe suvast. Ta oli justkui peremehe ori, keda peremees ise toitma ei pidanud.

1313 Linnainimese elupaik maakohas, kus ta võib peesitada ja talviseks linnatamiseks jõudu koguda.

1414 Metsaonnides elavad voitkad, ühiskonnast irdunud olevused, kes hangivad toitu küttimise ja koriluse, sõpradelt laenamise ja võõrastelt varastamisega, mõnikord ka röövimise teel.

1515 Seda pole nemad veel teps mitte teinud, kuid meie kohus on “nende eest palvetada, et ka nemad saaksid oma hinge lunastada Saatana võimusest ja rõemuga Kõigekõrgemat teenida”.

1616 Nimetus ‘potipõllumees’ tuleb sellest, et nad tarvitavad kogu saagi ise ära, keetes seda potis, kust see rändab kõhtu ning kõhust omakorda potti või mõnda muusse kohta, mida kutsutakse ‘käimla’, ‘sitamaja’, ‘kemmerg’, ‘vets’ vms.

1717 Eriti kui sissetulekud kipuvad väikeseks jääma, on tunduvalt lõbusam, kui oma aiast saab üht-teist põske pista.

1818 Vallaks nimetatakse omavalitsusüksust, mille juhtivat isikut kutsutakse vallavanemaks, kellele omakorda allub trobikond ametnikke. Vallavanema määrab ametisse vallavolikogu, mille kampaania korras valivad valla elanikud.

1919 Riik on niisugune moodustis, mille loovad teatud suuremal territooriumil elavad rahvad, kes on väsinud üksteisega tülitsemisest ja sõdimisest. Nad valivad endale vürsti, kuninga või parlamendi, kes siis nende sisepoliitilisi ja välispoliitilisi asju korraldab vastavalt põhiseadusele, mille vürst, kuningas või parlament ise oma huvidest lähtudes on valmis teinud ja mille rumalam rahvas reeglina heaks kiidab.

2020 Rahvamajandus on majandus riigis, mida juhib eliit ja mida teostab alamrahvas, keda piitsa ja präänikuga ohjes hoitakse.

2121 Maamaks on selline rahaline kohustus, mida tuleb täita regulaarselt nendel, kes on mingi maatüki omanikud.

2222 Tootmisvahendid on tööriistad, mida läheb tarvis töö tegemiseks. Tööriistade hulka kuuluvad näiteks inimese käed, jalad ja pea; saagid, viilid, haamrid, sirbid, adrad, äkked, veskid; aga ka hobused, härjad jne.

2323 Toodang on tootmise saadus. Kes toodab kapsapäid, selle saadus on kapsapead. Kes toodab sealiha, selle saadus on sealiha. Vorstitootja toodab vorsti, skulptor toodab skulptuure, mees toodab koos oma naisega lapsi jne.jne.jne.

2424 Tööjõu moodustavad need, kes teevad ära kõik toote tegemiseks tarvilikud liigutused, kuid kelle sissetulekud on väiksemad kui nende tööandjate endi netopalk.

2525 Inimfaktor on kaup tööjõuturul – varem nimetatud orjaturuks. Inimfaktori moodustavad inimesed, kellega on võimalik manipuleerida nagu malenuppudega. Kes ennast manipuleerida ei lase, on automaatselt lindprii; ta on sunnitud elatist teenima röövimise, varguse, prostitutsiooni, salakaubanduse vms.

2626 Orjastamine tähendab inimese sundimist millekski, mida ta omal vabal tahtel ei teeks.

2727 (Sala)kavaluseks nimetatakse ebaausaid võtteid, mille puhul tegelikke kavatsusi varjates lubatakse midagi muud, mis lõpuks kavaluse ohvrile kahju teeb.

2828 Seadusandlus on kõrgema võimuorgani koostatud käskude ja keeldude kogum, mida kõik riigi kodanikud on sunnimeetmete rakendamise ähvardusel kohustatud järgima.

2929 Auto on ladina keeli ise, mis tuletab meelde Rehepapi ja Vanapagana lugu – “Ise tegi!” Tuletis sõnast automobile – iseliikur. See on suur nuhtlus, mille inimene ise on endale valmistanud.

3030 Traktor on kolisev, mürisev, üürgav, looduskeskkonda kahjustav, üdini kahjulik inimese poolt välja mõeldud masin, mis peab inimese eest ära tegema raskemad tööd, millega inimene ise ei viitsi pikemalt jännata hobuste, härgade jt. loomupäraste abivahendite kaasabil.

3131 Kombain on säherdune masin, mis suudab ühe korraga toimetada mitut asja.

3232 Vabrik on suur hoone, kus üüratu hulk inimesi nokitsevad toodangut valmistada. Toode antakse käest kätte, kusjuures iga tööline sooritab kiiresti ja veatult ainult ühe tööoperatsiooni, kuni lõpptulemus lõpuks valmis saab ja müüki suunatakse.

3333 Bensiin on maaõlist tehtud mürgine vedelik, mis kütuse rollis sisepõlemismootoreid aurujõu asemel käima paneb. Inimese loodud masinad nimelt ei söö õhku, mulda, vett ega rohtu, vaid elutute plekkkarpidena, mille alla on rattad kinnitatud, tarbivad kütuseks bensiini. Ka ei suuda masinad iseseisvalt, ilma inimese abita, liikuda, paljuneda jne.

3434 Kütus, millel on bensiinist erinev konsistents ja mida kasutatakse Rudolf Dieseli leiutatud mootoritüübi käivitamiseks ja töös hoidmiseks.

3535 Elekter on aatomi tuuma ümber keerlevate elektronide voog, mis kannab endas energiat. Inimene on õppinud seda oma huvides ära kasutama ja juhtmeid mööda laiali transportima.

3636 Toiteallikad on säherdused allikad, varamud, salved jm., kust inimesed, loomad, taimed, masinad ammutavad liikumiseks ja töövõimelisena püsimiseks vajalikku energiat.

3737 Söömine on loomadele ja inimestele omane toitumisviis, mille puhul tahked toiduained jahvatatakse hammaste vahel peeneks, neelatakse kurgu kaudu alla ja libistatakse makku, kus toiduained lahustavad kehamahlade toimel ning imetakse seedekulgla kaudu verre, mis omakorda on südame sunnil pidevas liikumises, hoides organisme elus. Need osised, mis organismile pole vastuvõetavad, eraldatakse sooltes ning heidetakse tagaukse (-augu) kaudu välja – nõnda tekib sõnnik resp sitt, sibi, fekaalid, väljaheited…

3838 Joomine on peaaegu sama mis söömine (vt. viide 37), ainult menetlusobjektiks on erinevad vedelikud – vesi, kohv, vein, viin, liköör, õlu, viski jne.

3939 Sittumine on teisisõnu väljaheidete eraldumine tagumikust pärasoole kaudu (vt. ka viide 37). Isikut, kes sellist protseduuri sooritab, nimetatakse situline.

4040 Indiviid on olevus, kes on teadlik iseenda olemasolust ning võib tunnistada: cogito, ergo sum.

4141 Vt. märkus 37.

4242 Tarvikuteks nimetatakse kõiki niisuguseid asju, mida inimindiviidil läheb tarvis oma eesmärkide elluviimiseks, olgu need siis vaimsed või materiaalselt tajutavad asjad, olendid, nähtused jne.

4343 Loomine on millegi, mida varem olemas ei olnud, väljamõtlemine ja teostamine.

4444 Raha on üldkehtiv vahetusvahend, mis lubab loobuda vastutasumisest natuuras. Annad teatud hulga nahku või münte või turvaelementidega paberitükke – raha, ning vastu saad mida tahes, kui ainult jätkub seda krabisevat. Mõned teevad valeraha, aga nemad nuhitakse ruttu välja ja toimetatakse nobedasti rootsi kardinate taha.

4545 Ostmine on raha loovutamine mingi kauba eest.

4646 Müümine on kauba loovutamine raha või mingi muu ekvivalendi eest.

4747 Jõukus tuleneb eesti keeles sõnast jõud. Kellel on rohkem varandust, sellel on ühtlasi ka rohkem jõudu ühiskonnas toimimiseks. Kui jõukas inimene soovib, võib ta ligimestele palju head teha. Aga ta võib valida ka teise tee – kasutada oma varasid kaasinimeste kiusamiseks, et teha nende elu võimalikult kibedaks.

4848 Võim tuleb verbist võima – olema millekski suuteline. Inimest, kes rakendab oma võimu teiste üle vägivaldselt, nimetatakse võimuriks (türann). Siiski peab inimühiskonnas olema isik või isikute rühm, kes juhivad teisi ühiskonna liikmeid, vastasel juhul tekib seadusetus ja kaos, mida muuhulgas tavatsetakse nimetada ka anarhiaks.

4949 Ahnus ehk saamahimu on inimhinge sõltuvushaigus, mille puhul inimene ei ole kunagi rahul sellega, mis tal on, vaid ta soovib aina rohkem ainelisi või vaimseid varasid, mis enamasti jäävad tema elamises kasutult seisma. Kui varandust on tunduvalt rohkem kui naabritel tema ümber, siis kaasneb ahnusega veelgi raskem hingehaigus – uhkus ja upsakus. Säherdune inimene eksitab ennast veendumusega, et suurema varanduse tõttu on ta teistest parem, tähtsam ja kuulsam.

5050 Majanduskriis on õieti “hematoloogiline” probleem – raha kui turumajanduse veri ei allu enam majandustegelaste kontrollile ning hakkab nagu eesel takka üles lööma: raha hulk kasvab, väärtus aga kahaneb (inflatsioon), ettevõtete kasum muutub olematuks, tootmine kaotab mõtte, hüppeliselt kasvab tööpuudus, vaesed jäävad üha vaesemaks, paljud jõukurid muutuvad kerjusteks, spekulandid aga kasvatavad vara – mingi osa neist tõuseb järgneva majandusliku kosumise ajal ühiskonnas kõrgemale positsioonile, kui neil jätkub selleks piisavalt vaimseid võimeid. Vähemate võimetega äritsejaid, kes jõudsalt varandust kasvatavad, tuntakse tõusikute nime all.

5151 Mõiste agricultura on antiiksed ladinlased kokku pannud sõnadest ager –põld, maatükk, maapind ja colo –harin põldu, viljelen; täiustan, viimistelen. Siitsamast on pärit ka paljudesse keeltesse läinud laensõna kultuur üleüldise harimise, hariduse ja harituse tähenduses.

5252 Stiihia on kas loodusjõudude või inimeste süsteemitu toimimine, mis sünnitab kõikehaaravat segadust, millest inimene oma tarkuse, nõu ja jõuga enam jagu ei saa.

5353 Sündivuse madalseis on tingitud tervest kompleksist ebasoodsatest nähtustest, mis tänapäeva lääne ühiskonda vähktõvena on tabanud:

  • pereplaneerimise ideoloogia õigustab veel sündimata laste ohjeldamatut mõrvamist, ühtlasi propageeritakse hooramist, kusjuures kondoomide kasutamist hakatakse varsti juba imikutele õpetama – kogu tarkus seisneb peamiselt asjaolude tundmises, kuidas lapsesaamist võimalikult võimatuks teha;

  • moraali nivelleerumisega on inimeste vastutustunne tärkava elu ees ahenenud, abielu kui institutsioon ähvardab kokku variseda, abielulahutused on muutunud loomulikuks asjaks – üles kasvavad üha uued põlvkonnad, kes kunagi ei ole näinud normaalselt funktsioneerivat abielu;

  • väärtushinnangutes prevaleerivad naudingud, karjäär, kuulsus – lastekasvatamine on neile taotlustele takistuseks;

  • ema rolli enam ei tunnustata. Justkui kurg tooks lapsi ja kasvataks need ka täiskasvanuks!

5454 Ratastel kauplus, mis kokkulepitud päevadel maakohtadest läbi vurab ning siin-seal, kus inimesed tee äärde kogunenud, peatusi teeb. Eided-taadid ronivad bussi, valivad vajaliku kauba ning lunastavad selle raha eest välja.

5555 Perifeeria on üdini provintslik ääremaa kusagil olemise ja olematuse piiril, kus materiaalse orientatsiooniga tegelastel pole mingeid eneseteostuse võimalusi; täielik vastand linnale ja linnastumisele, kus vaimse orientatsiooniga tegelastel on hingamisruum ülikitsaks muudetud.

5656 Juurup on Euroopa Liidu (EU) nimetuse mugandus eesti keelde. Juurup ei ole sama mis Euroopa. Euroopas oleme olnud niikaua, kui oleme elanud Eestimaal. Juurupisse me alles läksime, sest see moodustis on veel kujunemisjärgus ning keegi ei tea, mis sellest imeasjast lõpuks välja tuleb.

5757 Rumalus ja lollus on sünonüümid, mis tähistavad inimese vaimuseisundit, mille puhul homo non sapiens ei näe kaugemale oma nina otsast, otsustab kõiki ja kõike iseenda järgi ning arvab, et ta on targem kõigist inimestest tema ümber, aga kõik teised on ohmud, lollakad, lollpead, pehmete ajudega, väärakad, tobedikud, debiilsed, ajuvabad jne. Ainus ravivahend sellise vaimuseisundi parandamiseks on tollele isendile tõestamine, et ta ise on see, kelleks ta teisi nimetab. Paraku aga on rumaluses viibijat äärmiselt raske õpetada oma olemust realistlikult hindama, sest ta ei taha. Ja kui inimene ei taha, siis ei saa ka Jumal ise teda aidata – lolliks jääb ta surmani. Rumalusega käsikäes käib kergeusklikkus ja ebausk. Eesti pinnal tegutsevat “umbes 400 imeravitsejat” (vt. SL Õhtuleht, “Eesti Nõiad”, Eesti Päevalehe kirjastus 2004, lk.62) ja keegi neist ei näi kurtvat, et kliente oleks vähe. Grafomaanist sensitiivi ja India “jumala” Sai Baba kummardaja Luule Viilma teosoofilised “eneseabi” õpikud, mis isegi pärast tema surma riburada ilmumist jätkavad, leiavad üha uusi uskujaid. “Oh sa Eestirahvas vaene, sind petab iga vana naene!” ohkas sakslasest estofiil Dr.Bertram kurvastusega 150 aastat tagasi. Me pole samast hädast lahti ka veel 2004.aastal!

5858 “Marika Tuus 187 Keskerakonna esinumber Riigikogu valimistel Jõgevamaal ja Tartumaal”: Ma ei saanud vaikida, kui end aateparteiks pidav Isamaa, rääkides paatoslikult rahvusriigist, aususest, kultuuri ja keele püsimajäämisest ja väärikusest, astus võimu hoidmiseks liitu meie kõigi suurima vaenlase – interrindlase Jevgeni Koganiga.

5959 Kommunismi idee varastas Karl Marx koos oma eellaste ja järeletulijatega kristlikust usutunnistusest ja ristiusu kloostrireeglitest (communio sanctorum – pühade osadus), ning selle 19.sajandi positivistliku ja ateistliku modifikatsiooni järgi peab inimestel olema kõik ühine, et valitseks 18.sajandi lõpul aset leidnud verise ja julma Prantsuse revolutsiooni soovunelm – võrdsus, vendlus ja vabadus. Viimane ei ole aga käesolevas maailmas reaalne, sest kui on võrdsus, pole vabadust; kui on vabadus, pole võrdsus – vendlusest rääkimata – mõeldav ilma sunnivahenditeta. Kloostrites tagas võrdsuse vabatahtlik alistumine Jumala ja ülema tahtele ehk sõnakuulmine, igasugusest omandist loobumine ja tsölibaat. Suurim mõeldav karistus oli kloostri osaduskonnast väljaheitmine. Aga sellisel kujul oli see mõeldud toetama eestpalvete ja teenimisega olemasolevat ühiskonda, mitte aga ühiskonna kui terviku mudeliks. Kui Jumala olemasolu tunnistada ei taheta – ülim mõeldav rumalus -, siis pole võimalik vägivalla ja repressioonideta toime tulla, kui ei soovita tekitada anarhiat ja kaost.

6060 Turumajandusliku kapitalismi ideoloogia on üles ehitatud inimese pärilikust patuseisundist tulenevatele pahedele: saamahimu, ahnus, liigkasuvõtmine, uhkus, eneseteostus, enesekindlus, kaasinimestest mittehoolimine, edukus ja karjäär iga hinna eest, eriline armastus raha, raha ja veelkord raha vastu. Selle ideoloogia järgi on ratsionaalsed inimesed ainult need, kelle isiklik pangaarve ületab miljoni (või miljardi) piiri, sest nad on osanud osavalt oma varandust kasvatada ja juba saavutanud (enda arvates) praeguses elus maise paradiisi. Mis nendest igavikus saab, on omaette küsimus, sest enne läheb kaamel Nõelasilmast läbi, kui rikas inime pääseb tegelikku ja tõelisse paradiisi.

6161 Et see mahajäämus võiks hoopistükkis eelis olla tegemaks midagi teisiti, vältimaks ilmseid kapitalismi vigu, et meid on võibolla säästetud 50 aasta jooksul kommunistliku rumaluse pealesurumise abil lääneliku rumaluse kriitikameeleta omandamisest, selle peale tavaliselt ei taha keegi mõtelda.

6262 Jüri Mõis, Äripäev – 10.juuni 2004. Tegemist on ilmselgelt olemasolevatest suurima riigisaladusega, mille Tallinna ekslinnapea kogemata kombel välja lobises. Teda ei saa aga selle väärteo eest vastutusele võtta, sest siis mõistaksid kõik, mille peal see riigisaladus püsti seisab. Lootus, et selline apsakas tähele panemata jääb, omab võrdlemisi suurt tõenäosust ning igasugune kära selletaolise asja ümber oleks ülimalt vastunäidustatud.

6363 Homo revalensis (tallinna inime) on juba vanast ajast eksisteeriv eestlaste alamliik, kes end maainimesest (homo rusticus) paremaks ja ülemaks peab ainult sel põhjusel, et tema elukoht resp. korter või maja või palee asub pealinnas Tallinnas, mida vanasti sakslased muinaseestlaste kohanime Rävala järgi Revaliks kutsusid.

6464 Vanade roomlaste viis leiva ja vaatemängude jagamisega pööblit vaos hoida – kui rahvahulkadel on piisavalt tegevust mitmekesise meelelahutusega ning kui sealjuures veel hea ninaesine kõhutäit tõotab, puudub neil inimestel igasugune tahtmine mässamisega oma valitsejatele probleeme tekitada. Olukorras, kus Eesti Vabariigi 4000 külast ligemale tuhandes külas elanike arv küünib vaevalt kümneni (2004.aasta seisuga), ei ole ülestõusud ja mässud maakohtades mingi oht – need saab juba eos suurema vaevata lämmatada.

6565 Kirjutise Гоните бабки! (Правда 12.05. 2004) järgi olevat Eesti Vabariigi valitsusringkonnad oma ahnuses ületanud juba Eesti Vabariigi piirid ning kavatsevat Venemaalt Nõukogude Liidu ajal tekitatud materiaalse kahju hüvitamiseks välja nõuda enda tarbeks Novosibirski oblasti metsavarud! Kui oma mets lõplikult on ära raisatud, siis tahetakse ilmselt sama tegevust üle kanda Venemaale. Muidugi tuleb arvesse võtta nõukogude ajal sündinud vanasõna: ei ole Pravdas tõtt ja Izvestijas uudist, kuigi Eesti ülemkihi senine käitumine näikse antud uudist küll kinnitavat – vähemalt Pravda osas on ehk tegelikult ühtteist juba muutumas.

6666 Jakob Hurt, Kõned ja kirjad. “Loomingu Raamatukogu” 1989/1-2, lk. 32-33.

6767 Inglismannistamine on üks meie kaasaja arvukatest püüetest igapäevast elu lihtsamaks muuta, sest Looja loodud mitmekesisus on vastuvõetamatu materiaalsest kasust huvitatud inimolendeile. Kolonialismi alal kõige edukamad inglased, kes pärast Kolumbust Põhja-Ameerikasse vabadust otsima valgusid, oskasid suurepäraselt pärismaalastest jagu saada ning oma keelt ja kultuuri vägivaldselt peale sundida. Neil on olnud mitu sajandit aega otsida uusi ja efektiivsemaid meetodeid, kuidas sama asja ka vähem vägivaldselt toimetada. Kommertskultuuri kui äriasja lingua franca on praegu inglise keel, olgu siis tegemist selle Suurbritannia, Ameerika või Austraalia variandiga. Üsna lihtne on kergeusklikke rahvamasse veenda, et tõeliselt saab laulda ainult inglise keeles, teistes keeltes, mis on primitiivsemad, see ei õnnestuvat mingil kombel sama hästi. Sel teel on võimalik rohkem müüa filme, heliplaate ja muud tühja-tähja, sest kõik saavad aru ühest ja ainsast inglise keelest. Kasumid kasvavad!

6868 Amerikaniseerimine on avaram nimetus samale protsessile, mida vaatlesime märkuses 67. Olgu üks keel, aga ka üks ja sama elamisviis, sarnane mõtlemine! Edukus ja karjäär määrab kõik. Inimene muudetakse iseenda himude orjaks, vahend ja eesmärk vahetatakse sihikindlalt ära. Ostmine on eesmärk omaette – mida rohkem ostetakse, seda paremini edeneb majanduselu. Selline mõtteviis tekitab loodusvarade raiskamise kuubis, mis üha progresseerub ning ei allu enam ammu inimeste kontrollile. Kuidas amerikaniseerimine tegelikult käib, seda iseloomustab kujukalt meenutusraamat Douglas Wells, Jänki seiklused Hiiumaal. Harda Roosna ja AS Mats 2003. Tsitaat leheküljelt 74: “Nagu ma juba varem mainisin, tõi Rahukorpus mind Eestisse ja suunas Hiiumaale põllumajandusnõustajaks vaatamata sellele, et ma ei olnud mitte kunagi elanud talus ega iialgi õppinud põllumajandust. Minu peamine tasemenäitaja sellesse ametisse määramisel näis olevat see, et olin pärit põllumajanduslikust Nebraskast. Tegelikult elasin ma Nebraska suurimas linnas. Kuid ma oskasin heinal ja põhul vahet teha ja ilmselt see oli avaldanud muljet Rahukorpuse Kansas City värbajale.” Selline avameelne tunnistus ei vaja selle kirjatöö autori meelest kommentaare.

6969 Globaliseerimine tuleneb mõistest gloobus ja on märkustes 67 ja 68 kirjeldatud protsesside teadlik laiendamine üle kogu maakera.

7070 See on Vana Testamendi Koguja raamatu autori tõdemus, mis judaistlikus ja kristlikus maailmas on üldtuntud.

7171 Jakob Hurt, Kõned ja kirjad, lk. 83. Selle J.Hurda saksakeelse kõne teksti on eesti keelde tõlkinud hilisem Eesti Vabariigi mitmekordne peaminister Mart Laar (folklooris tuntud Laarimardika nime all), kes põlise linnainimesena (homo revalensise näidiseksemplar!) on näinud selles kontekstis ainult üht külge ning põllumajandusliku poole üldse märkamata jätnud: miks muidu on ta ise riiki juhtides kõiki neid rumalusi korda saatnud, mille eest tema kui ajaloolase uurimisobjekt Jakob Hurt korduvalt hoiatas?! Või pidas hr. Laar iseenda vaimu Jakob Hurda vaimust kõrgemaks??? On veel ka teisi võimalusi, aga nende olemine või olematus jäägu lugeja otsustada. Vahest tuleks Mart Laari käsitada kui võrdpilti keskmisest eestlasest, kes iseoma tarkusest on oma rumaluse ohver ning seega väärib kaastunnet? Sellisele eestlasele aitab, kui teised teda kiidavad, ning siis on ta valmis tegema mida tahes, et vaid ülistajatele meelepärane püsida. Pole võimatu, et osavad Lääne poliitikahaid on meie noore peaministri kogenematust alatult ära kasutanud, et tema kätega paralüseerida Eesti Vabariigi majandust ja elimineerida juba eos tulevane võistleja ühisturus.

7272 Sealsamas, lk. 90.

7373 Sõna modell pole midagi muud kui meile ammust ajast tuntud mudel, olgu siis autode, helikopterite või lennukite mudelid, mida väikesed lapsed tükkidest kokku liimivad. Millegipärast eelistavad eestlased nimetada lihast ja luust moereklaami mudeleid peenema nimega modellideks, küllap selleks, et seda prostitutsiooniga võrdväärset ametit õigustada ja ahvatlevamaks muuta. Tegelikult on tegu omalaadse orjastamise vormiga, kus alatult kasutatakse ära teatud parameetreid, mida Looja on inimestele omistanud täiesti tasuta! Aga patused inimolendid lõikavad isegi sellest kasu oma tengelpungade paisutamiseks.

7474 Kreatuur on peenem sõna kõige selle tähistamiseks, mida Kolmainus Jumal on loonud ja üha loob. Kui keegi väidab, et Jumalat ei ole olemas, siis ei ole olemas ka teda ennast ega kedagi tema ümber. Oleks küll ülim lihtsameelsus uskuda, et kui pista mulla sisse tükk rauda, siis umbes nelja miljardi aasta pärast arenevad sellest BMW-d, Porsched, Peugeotid, Ladad, Fiatid, Togliattid ja mis kõik veel. Ometi usutakse seda inimesest, kes on võrreldamatult keerulisem kõigist neist mitut sorti automobiilidest. Vaadaku inimene peeglisse ja mõtelgu: kuidas sai tema juhuse tahtel pärast 4 miljardit aastat iseeneslikku evolutsiooni siia maailma sündida? Kus on ta näinud, et elutu asi muutuks nagu muinasjutus ühtäkki elusaks? Ometi näeb ta järjest, kuidas elusolendid muutuvad elutuks ning miski ega keegi ei oska neid taas elavaks teha. Mis on elu? Kes on selle teinud? Kas juhus võib olla looja?