Vene endise spiooni Aleksander Litvinenko surma on seostatud suure doosi radioaktiivse metalli polooniumi isotoobi Po-210 leidmisega tema kehast.
Poloonium on radioaktiivne metall, mille avastati poolatarist Prantsuse keemiku Marie Curie ja tema abikaasa Pierre Curie poolt 1897. aastal, kirjutab BBC News. Algselt kandis uus element nime raadium F, hiljem nimetati ta Marie kodumaa auks polooniumiks (Poola – Polonia lad.). Poloonium on Mendelejevi tabeli kuuenda rühma pea-alarühmas (samas, kus asuvad hapnik ja väävel) asuv poolmetall. Polooniumi kasutatakse staatilise elektri eemaldamise vahendites ning kergetes termoelektrilistes elementides. Looduses leidub polooniumit uraanimaagis, ent äärmiselt väikeses koguses – ühes tonnis maagis sisaldub vaid umbes 0,1 mg polooniumit. Kaasajal on peamiseks polooniumi allikaks süntees kiirete neutronitega tuumareaktorites vismutist. Ent kõigele vaatamata hinnatakse kogu maailma polooniumi kogutoodanguks aastas vaid umbes 100 grammi. Polooniumil on 25 tuntud isotoopi aamtommassiga 194-218, neist levinuim ongi Po-210. See isotoop on võimas alfa-kiirguse allikas poolestusajaga 138,376 päeva. Ühe milligrammi Po-210 alfa-kiirgus on sama võimas nagu viiel grammil raadiumil. Tänu kiirele lagunemisele kuumeneb metall kiirelt ja pool grammi teda kuumeneb kiirelt 750 kraadini. Ühe grammi energiatootlikkus on 150 W ja siit tuleneb ka tema kasutamine termoelementides. Näiteks oma-aegne nõukogude kuukulgur kasutas just polooniumpatareisid, et säilitada Kuu öö jooksul temperatuuri masina sees. Lisaks radioaktiivsusele on poloonium äärmiselt toksiline element – inimesele surmavaks doosiks hinnatakse umbes 0,117 mikrogrammi ehk ühe grammiga saaks tappa 8,54 miljonit inimest.
Po Poloonium
Foto:Internet
Vene endise spiooni Aleksander Litvinenko surma on seostatud suure doosi radioaktiivse metalli polooniumi isotoobi Po-210 leidmisega tema kehast.
Poloonium on radioaktiivne metall, mille avastati poolatarist Prantsuse keemiku Marie Curie ja tema abikaasa Pierre Curie poolt 1897. aastal, kirjutab BBC News. Algselt kandis uus element nime raadium F, hiljem nimetati ta Marie kodumaa auks polooniumiks (Poola – Polonia lad.). Poloonium on Mendelejevi tabeli kuuenda rühma pea-alarühmas (samas, kus asuvad hapnik ja väävel) asuv poolmetall. Polooniumi kasutatakse staatilise elektri eemaldamise vahendites ning kergetes termoelektrilistes elementides. Looduses leidub polooniumit uraanimaagis, ent äärmiselt väikeses koguses – ühes tonnis maagis sisaldub vaid umbes 0,1 mg polooniumit. Kaasajal on peamiseks polooniumi allikaks süntees kiirete neutronitega tuumareaktorites vismutist. Ent kõigele vaatamata hinnatakse kogu maailma polooniumi kogutoodanguks aastas vaid umbes 100 grammi. Polooniumil on 25 tuntud isotoopi aamtommassiga 194-218, neist levinuim ongi Po-210. See isotoop on võimas alfa-kiirguse allikas poolestusajaga 138,376 päeva. Ühe milligrammi Po-210 alfa-kiirgus on sama võimas nagu viiel grammil raadiumil. Tänu kiirele lagunemisele kuumeneb metall kiirelt ja pool grammi teda kuumeneb kiirelt 750 kraadini. Ühe grammi energiatootlikkus on 150 W ja siit tuleneb ka tema kasutamine termoelementides. Näiteks oma-aegne nõukogude kuukulgur kasutas just polooniumpatareisid, et säilitada Kuu öö jooksul temperatuuri masina sees. Lisaks radioaktiivsusele on poloonium äärmiselt toksiline element – inimesele surmavaks doosiks hinnatakse umbes 0,117 mikrogrammi ehk ühe grammiga saaks tappa 8,54 miljonit inimest.