Presidendiks ei sünnita…..

Nagu autojuhikski – presidendiks ei sünnita!

Trammijuhtimise õiguse saamiseks peab läbima vastavad kursused, keeruliste seadmetega töötamiseks antakse vastav koolitus. Et ehitada maja – tuleb ka õppida. Ajad pole enam need, mil lasteaia kasvatajaks võis saada suvaline heatahtlik memm või tädi, piisas kaasasündinud lastearmastusest ja hoolivusest. Kooliõpetajaks saamiseks tuleb ikka aastaid kõrgkooli pinke nühkida.

 Ent terve ühiskonna – RIIGI juhtimine? On´s see miskit palju lihtsamat, või? Kurat! Isegi Nõuka ajal koolitati vastavaid “spetsialiste” inimestega töötamiseks (nende töötlemiseks!). Mõisteti, et ühiskond on palju peenem asi kui mistahes “masssin”. Nõuka sõjaväes toimetasid õppinud politrukid, igas suuremas ettevõttes/asutuses/ministeeriumis leidus hulgaliselt kõrgkoolitatuid “inimhingede insenere”, kel taskus Marksismi-Leninismi Ülikooli diplom. Naiivne on arvata, et nendes parteikoolides olid kõik ained üks “ebateaduslik möga”. Pseudoteaduslik – jah!, aga  professionaalselt õpetati, psühholoogilisi nüansse peensusteni arvestatavalt. Reeglina pääsesid (suunati) sellistesse poliitkõrgkoolidesse eelnevalt juba kõrgharidust omavad inimesed.

Inimesi valiti hoolikalt, isikuomadusi, nõrku/tugevaid külgi silmas pidades. Purulolle sattus  harva, ikka ideelis-naivistlikud targad inimesed, salakavalpead ja karjeristid ka – need polnud enam rumalad, pigem “arukad..” !

Tunnistagem,  koolitus neil mööda külgi maha küll ei jooksnud. Praeguseni juhivad meie eestikest ja selle vaegelu paljud tolle aja kõva koolituse saanud “punadiplomeeritud” REDISED! Ja  ütlemata raske on kindlaks teha, kes neist tõesti on “redised”, kes hästi maskeerunud, filigraanselt mimikria-tehnikat valdavad “läbi-lõhki PUNAPEEDID”! 

 Ka pioneerijuhiks ei sünnita, vaid kasvataTAkse, skaudijuhiks saavad vastavaid isiku- ja JUHIomadusi omavad ÕPPINUD inimesed.

Kes on praegu meie RIIGI PRESIDENT? Vastan: pealtnäha (tegelikku sisu me ju ei tea ja vaevalt saamegi teada!) heatahtlik rühikas vanake, kes on jäänud eluvõõraks juba ajal, kui asus “tööle” ENSV Ülemnõukogusse; kes praegusest REAALelust tavainimese tasemelt vaadatuna ei tea ööd ega mütsi;

mees, kelle peas pole juba palju-palju aastaid  sündinud päris OMA MÕTET või IDEED; kellel on raskusi vähegi abstraktsemate mõtlemisvõimet eeldatavate teemade arendamisega; kelle “etteantud teemal” improviseeritava jutulõnga lahtiarutamine on enamasti mõttetu, kuna sõnade taga sisu EI OLEGI;

 kellelt ei julgeta enam lihtsamaidki asju küsida andmata võimalust eelnevalt küsimustega tutvuda ja abilistega vastuseid ette valmistada, et mitte asetada seltsimeest, (vups!) vabandan – härrat! …totrasse olukorda… On´s meil “RIIK” või mingi “MTÜ”?!! Isegi “AS” tundub kuidagi kohatuvõitu…

Ettepanek ÜKS: presidendi ametikohale ei tohi valida inimest, kellel puudub vastav haridus või, kes pole saanud sobivat ERIALAST koolitust – läbinud kasvõi “presidendi kursusi” (ained: teksti sorav, mõtestatud & artikuleeritud ettelugemine paberilt; mälutreening ja reaktsioon – lihtsamatele küsimustele päheõpitud kiirvastuste “väljatulistamine”; näitlejameisterlikkus ja miimika; etikett, stilistika, riietumine, käitumis- ja lauakombed (+ toostid!).

Sellega saaks edukalt hakkama pensionieale lähenev esindusliku välimusega keskpärane elukutseline näitleja.

Ettepanek KAKS, praktilisem ja loogilisem:

Üleüldse koondada see maksumaksjale kulukas ja Eesti Vabariigi jaoks täiesti mõttetu ametikoht koos kogu selle juurde kuuluva krempliga – institutsiooniga:

KADRIORU  LOSS  EESTI  LOUVRE´iks!

Kui nii ei toimita, siis  eelistaks  hoopis –

 KAJAKAT (hädapärast – VAREST)!

sest:

kajakas häälitseb ilma et keegi teda tagant utsitaks;

kajakas on võimeline kisama 24 tundi ööpäevas ;

kajakas oskab seda teha “peast” ilma paberita;

pealegi koondab  kajakakisa teised “linna- ja prügi(la)kajakad”  pisemale

elutsemis-kisamismaa-alale;

ja peamine – kui KONKREETNE kajakas ära tüütab või tema kisa hakkab üle viskama, võib  sõna otseses mõttes ta rajalt”maha võtta”, ilma et selle eest karistataks enamaga kui “väärteoprotokoll”!

 kirjutas ja saatis  Manu