Enne surma jagas Lennart Meri oma Viimsi krundi tükkideks.
Üks mitme miljoni kroonine maatükk kuulub nüüd presidendi salapärase naabri, tema maja ehitaja, riisumises süüdi mõistetud kohaliku poliitiku Aivar Osa emale.
Jõulupäeval 2005 jõudis Lennart Meri viimast korda haiglast Viimsisse koju. 76aastane president viibis ravil seoses palavikuga.
Presidendi poeg Mart Meri teatas uudisteagentuurile BNS, et isa saabus väga õnnelikus tujus. Ta soovis kohe tutvuda saabunud jõulukaartidega. “Neid on tõesti üsna palju,” rääkis poeg.
Samal päeval kandsid maa-ameti töötajad maakatastrisse muudatused, mis eraldasid Meri krundist neli suurt tükki. Ettevalmistused selleks olid alanud juba kolm aastat varem.
Lõplikud lepingud uute maaomanikega said allkirjad 27. detsembril. Lennartil oli kiire. President teadis, et need jõulud jäävad talle viimasteks.
Augustis käis Lennart Meri operatsioonil, kus tema peaajust eemaldati tsüst. Pärast lõikust viskas president harjumuspäraseid vimkasid.
Ta naeruvääristas president Arnold Rüütli soovi tähistada 20. augustit taasiseseisvumispäevana. USA erukindralile Wesley Clarkile aga õpetas, kui ohtlik on Läänemere põhja veetav Vene gaasijuhe.
Presidendi tervise pärast muretsesid ka Eesti liitlased. USA saatkond saatis Meri haigusloo mitmesse Ameerika tippinstituuti. Oktoobris läks suursaadik Aldona Wos presidendile koju külla.
Pärast diplomaatiliste viisakuste vahetamist ütles suursaadik keerutamata: “Härra president, teil on jäänud elada kolm kuud.”
Lennart viis seepeale jutu Saksa välispoliitikale.
Vald müüs seitse hektarit presidendile 500 000 krooniga. Seega 7 krooni 25 senti ruutmeeter. Tänu üldisele kinnisvarahindade tõusule maksab ruutmeeter Viimsit täna üle tuhande krooni.
Meri ei loonud tühjast kohast mitte ainult Eesti välispoliitikat. Ta pani aluse ka kinnisvarabuumile, kutsudes 1999. aasta laulupeol ehitama maju noortele peredele. See algatus on muutnud tänaseks paljude inimeste elu.
Mõni päev pärast viimaste maalepingute sõlmimist viidi Meri uuesti arstide käe alla. Eesti Vabariigi teine president suri Magdaleena haiglas 14. märtsil 2006.
Lennart Meri elas kaks kuud kauem, kui ennustas USA suursaadik. President jõudis viia lõpule oma isikliku kinnisvaraprojek ti.
Uus elu Kabelineemel
Lennart Merile kuulunud Rohuneeme tipp Viimsi vallas pärast 2005. aastal toimunud jagamist.
Sääre tee 39
6,09 hektarit
President Lennart Meri maja, mille ehitas Aivar Osa. Praegu elab siin Helle Meri koos tütar Tuulega
Sääre tee 37
6096 m2
Presidendi poja Kristjan Meri kodu.
Mereranna
3065 m2
Lennart Meri kavandatud büroohoone asukoht, mida keskkonnaminister Villu Reiljan ei lubanud ehitada. Maa kuulub Kristjan Merile.
Sääre tee 35
5128 m2
Maa kuulub Aivar Osa emale Laine Osale.
Sääre tee 35A
3289 m2
Vandeadvokaat Aldo Kaljuranna valmiv kodu.
Piirdeaed
Praegu ümbritseb piirdeaed ka Lennart Meri poolt müüdud krunte. Kuna seadus käsib politseil kaitsta surnud presidendi lähedastest vaid leske, siis nihutatakse aed Helle Meri kodu ümber.
Politsei valvemaja
Julgestuspolitsei peab presidendi kantseleiga kõnelusi ka valvemaja nihutamiseks.
President Meri viimane tehing…
President Meri viimane maatehing
Fotod: 1 / 1
President Meri viimane maatehing
Üks mitme miljoni kroonine maatükk kuulub nüüd presidendi salapärase naabri, tema maja ehitaja, riisumises süüdi mõistetud kohaliku poliitiku Aivar Osa emale.
Jõulupäeval 2005 jõudis Lennart Meri viimast korda haiglast Viimsisse koju. 76aastane president viibis ravil seoses palavikuga.
Samal päeval kandsid maa-ameti töötajad maakatastrisse muudatused, mis eraldasid Meri krundist neli suurt tükki. Ettevalmistused selleks olid alanud juba kolm aastat varem.
Lõplikud lepingud uute maaomanikega said allkirjad 27. detsembril. Lennartil oli kiire. President teadis, et need jõulud jäävad talle viimasteks.
Augustis käis Lennart Meri operatsioonil, kus tema peaajust eemaldati tsüst. Pärast lõikust viskas president harjumuspäraseid vimkasid.
Ta naeruvääristas president Arnold Rüütli soovi tähistada 20. augustit taasiseseisvumispäevana. USA erukindralile Wesley Clarkile aga õpetas, kui ohtlik on Läänemere põhja veetav Vene gaasijuhe.
Pärast diplomaatiliste viisakuste vahetamist ütles suursaadik keerutamata: “Härra president, teil on jäänud elada kolm kuud.”
Lennart viis seepeale jutu Saksa välispoliitikale.
Vald müüs seitse hektarit presidendile 500 000 krooniga. Seega 7 krooni 25 senti ruutmeeter. Tänu üldisele kinnisvarahindade tõusule maksab ruutmeeter Viimsit täna üle tuhande krooni.
Meri ei loonud tühjast kohast mitte ainult Eesti välispoliitikat. Ta pani aluse ka kinnisvarabuumile, kutsudes 1999. aasta laulupeol ehitama maju noortele peredele. See algatus on muutnud tänaseks paljude inimeste elu.
Mõni päev pärast viimaste maalepingute sõlmimist viidi Meri uuesti arstide käe alla. Eesti Vabariigi teine president suri Magdaleena haiglas 14. märtsil 2006.
Lennart Meri elas kaks kuud kauem, kui ennustas USA suursaadik. President jõudis viia lõpule oma isikliku kinnisvaraprojek ti.
Uus elu Kabelineemel
Lennart Merile kuulunud Rohuneeme tipp Viimsi vallas pärast 2005. aastal toimunud jagamist.
Sääre tee 39
6,09 hektarit
President Lennart Meri maja, mille ehitas Aivar Osa. Praegu elab siin Helle Meri koos tütar Tuulega
Sääre tee 37
6096 m2
Presidendi poja Kristjan Meri kodu.
Mereranna
3065 m2
Lennart Meri kavandatud büroohoone asukoht, mida keskkonnaminister Villu Reiljan ei lubanud ehitada. Maa kuulub Kristjan Merile.
Sääre tee 35
5128 m2
Maa kuulub Aivar Osa emale Laine Osale.
Sääre tee 35A
3289 m2
Vandeadvokaat Aldo Kaljuranna valmiv kodu.
Piirdeaed
Praegu ümbritseb piirdeaed ka Lennart Meri poolt müüdud krunte. Kuna seadus käsib politseil kaitsta surnud presidendi lähedastest vaid leske, siis nihutatakse aed Helle Meri kodu ümber.
Politsei valvemaja
Julgestuspolitsei peab presidendi kantseleiga kõnelusi ka valvemaja nihutamiseks.
Kräsuli saar
Maa kuulub Aivar Osa perele.
Allikad: Maa-amet, kinnistusregister, politsei.