Pullerits, Priit – vanemtoimetaja

Kui tõmbaks õige alustuseks liistule kaks noort inimest, kellest keegi veel kolm nädalat tagasi suurt ei arvanud.

Esmalt, Tiidrek Nurme, 22. Viimasel minutil tänu Eesti Olümpiakomitee armulikkusele Pekingisse pääsenud mailer kuulutas, et ihkab jõuda poolfinaali. Mis sest, et sisuliselt Eesti olümpiadelegatsiooni nimekirja sulgemise hetkel joostud 1500 meetri Eesti rekord 3.38,8 andis talle hooaja maailma edetabelis alles 97. koha.

Aga olümpia kolmandas eeljooksus vedas Nurme kolm viiendikku võistlusmaast. Lõpuks pidi ta kiiremate meeste lõpuspurdi tuules taanduma siiski üheksandaks. Poolfinaali pääsust jäi puudu ligi kaks sekundit. Nurme lõplikuks kohaks kujunes poolesaja startinu seas eeljooksude tulemuste põhjal 27.

Selleks ajaks oli Pekingi olümpia kestnud nädala. Kuna eestlastel seni sähvatused puudusid – jah, ujujad olid samuti püstitanud mitu riigi rekordit, ent need ei aidanud protokolli tagaotsast põrmugi ettepoole –, tõusis Nurme tänu söakale tempotööle ning 3.38,59ni nihutatud Eesti rekordile paugupealt väikseks olümpiasangariks.

Teiseks, Kaire Leibak, 20. Kaks suve tagasi imehüppega 14.43 juunioride maailmameistriks lennanud neiu pole hiljem nii kaugele enam küündinud. Tänavuse hooaja parim 14.04 andis talle olümpiaeelses maailma edetabelis alles 46. koha. Pekingis oli tervelt kahekümnel konkurendil 36st isiklik tippmark kõvem kui Leibakul.

Ent paljudel rivaalidel katsed ei klapi ning seni suvel heitlikult esinenud Leibak hüppab 14.19ga paar tundi pärast Nurme rekordijooksu üheteistkümnendana lõppvõistlusele. Kuid vähemasti meedia reageeringuid jälgides ei saanud jääda kahtlust, et päeva kangelaseks jäi ikkagi Nurme.

Keerulised võrdlused

Siit jõuamegi küsimuseni, mis oleks Eesti sportlaste olümpiaesinemisele hinnangu andmisel õiglaseks kriteeriumiks. Kas riigi rekord, kuid eelvõistlusega piirdumine kaalub üles üksjagu argise tulemusega lõppvõistlusele pääsemise?

Kas ujujate püstitatud mitu Eesti rekordit on tõesti vähem väärt kui teise kümne alguses lõpetanud kümnevõistlejate Mikk Pahapilli ja Andres Raja isiklikud tipptulemused 8178 ja 8118 punkti, mis annavad Eesti kõigi aegade edetabelis alles seitsmenda ja kümnenda koha?

Õiglase ja põhjendatud hinnangu andmise on seni löönud veelgi segasemaks kettaheitja Gerd Kanteri olümpiavõit ning Jüri Jaansoni ja Tõnu Endreksoni hõbemedal sõudmises.

Nende edust tiivustatuna kuulutas Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann, et need oli «Eestile edukad ja väga head mängud».

Tema arvamusele sekundeerisid Postimehe lugejad, kellest kaks kolmandikku andis veebiküsitluses Eesti olümpialaste esinemisele hindeks «suurepärane».

Need kõik, mööngem, on pelgalt emotsionaalsed hinnangud. Sest peale kolme medalimehe kuulus Eesti delegatsiooni veel 44 sportlast. Oleks ebaõiglane nende esitus kahe silma vahele jätta või koguni unustuse hõlma matta.

Enne olümpiat sai päritud Pekingis Eesti sportlaste esindatud kolmeteistkümne spordiala võistkonna juhilt, milliseid tulemusi nad loodavad. Kas nende lootused täitusid või kõrbesid – see võikski olla võrdlemisi õiglase hinnangu aluseks. Vähemasti pole sel juhul alust süüdistada ajakirjandust subjektiivsuses.

Toivo Suvi, jalgrattasõit

Pakkus, et liiga pikk distants võib noortele Tanel Kangertile ja Rein Taaramäele saatuslikuks saada, ning avaldas lootust, et Grete Treieri võimed sprinteri ja «mägironijana» võimaldavad tal hea koha teenida. Nentis, et trekisprinter Daniel Novikov on kõigist startijatest kõige nõrgem.

Tulemus: Ainsana eksis Suvi Treieri osas, kelle 30. koht grupisõidus oli pettumus ka ratturile endale. Seda enam, et olümpiaks oli ta erilise pühendumusega valmistunud. Hinne: OK– *

Aavo Põhjala, judo

Väitis, et kui Martin Padar läheb olümpiale Euroopa reitingu liidrina, siis järelikult on tal võimeid võidelda medali pärast.

Tulemus: Võimed jäid realiseerimata. Teises kohtumises saadud reielihase trauma tõi kaotuse brasiillasele, keda Padar oli seni kahel korral võitnud. Hinne: OK– –

Aivo Normak, kergejõustik

Pidas suurepäraseks, kui kergejõustikukoondis tuleks tagasi vähemalt ühe medaliga. Ootas hooaja tippmarki enamikult sportlastelt, v.a kettaheitjad, kes on senised parimad tulemused saavutanud väga heades tuuletingimustes.

Tulemus: Kanter tõi soovitud medali. Hooaja parima resultaadi tegid Nurme, Leibak, Pahapill ja Raja. Kuus kergejõustiklast ei tulnud selle ülesandega aga toime. Tegelikult seitse ehk pooled, sest Pavel Loskutovil tänavu maratonis tulemus puudus, ent olümpiajooks oli ta karjääri viletsamaid. Hinne: OK–

Mati Mark, laskmine

Seadis Andrei Inešinile eesmärgiks heidelda medali nimel, ehkki möönis, et sõltuvalt psühholoogilisest valmisolekust võib ta jääda ka 20ndaks.

Tulemus: Mark oleks Inešini esinemise justkui ära sõnanud. Olümpiaks valmistudes oli päevade lugemine läinud sassi, mistõttu esimene võistluspäev sattus kõige ebasobivamale aklimatiseerumise ajale. Üheksa märki jäi tabamata. Lootused kustusid. Hinne: OK–

Ott Kallas, purjetamine

Tunnistas, et jahtklubide liit seadis Deniss Karpakile eesmärgiks jõuda esikümnesse ning Johannes Ahunile tema väheseid kogemusi arvestades 25. koha.

Tulemus: Kumbki mees ei tulnud eesmärgi täitmisega toime. Eriti valusalt põrus MM-võistluste pronksimees Karpak, kel tuli leppida kõigest  25. kohaga. Hinne: OK– –

Michael Kjeldsen, sulgpall

Ehkki sel alal sõltub palju loosiõnnest, lootis Kjeldsen vähemalt Kati Tolmoffilt väga head esinemist. Raul Mustal pidas ta suureks saavutuseks ainuüksi olümpiale pääsemist.

Tulemus: See, et Must pudeneb avaringis, oli ootuspärane, aga et Tolmoff ei saa jagu endast maailma edetabelis
28 kohta tagapool asuvast iirlannast – sellele puudub siiani mõistlik seletus. Hinne: OK–

Jaan Tults, sõudmine

Tuletas meelde, et sõudjate eesmärk on olnud juba alates 2004. aastast jõuda Pekingis kahe paadiga kuue hulka, kusjuures üks neist peaks võitma medali. Lootis Andrei Jämsält vähemalt 8. kohta.

Tulemus: Jaanson ja Endrekson olid ülesande kõrgusel, aga paarisaeruline neljapaat pidi leppima B-finaali kolmanda kohaga. Jämsä jäi alles 17ndaks. Hinne: OK–

Juan Pablo Giacopelli, tennis

Lootis hoolimata Kaia Kanepi olümpiaeelsest pimesoolelõikusest, et hea loosi korral võib ta Pekingis võidelda medali eest. Samuti lootis, et paarismängus suudavad Kanepi ja Maret Ani võita nii mitugi kohtumist.

Tulemus: Kanepi jõudis kolmandasse ringi 16 parema hulka, kuid seal tuli hiinlanna vastu ilmselgelt vastupidavusest puudu. Ilmselt lõikusjärgse pausi süü. Paarismänguturniir lõppes eestlannadele juba avaringis. Hinne: OK–

Jüri Käen, triatlon

Keeldus Marko Alberti kohta prognoosimast, kuid lubas, et ta keha ja vaim on olümpial kahetunniseks pingutuseks maksimaalselt valmis.
Tulemus: Albert taganes Ateena olümpia 21. kohalt Pekingis 41. kohale ning tunnistas, et ennast eksamil ta seesuguse esitusega küll läbi ei laseks. Hinne: OK– –

Tõnu Meijel, ujumine

Seadis eesmärgiks saada vähemalt kaks poolfinaalikohta ja jõuda korra finaali. Väitis end uskuvat, et lisaks pääseb vähemalt kaks-kolm ujujat 20.–25. kohale. Ja avaldas lootust, et kõik teevad olümpial isikliku rekordi.

Tulemus: Olgugi et ujujad püstitasid ridamisi mitte üksnes isiklikke, vaid lausa Eesti rekordeid, ei küündinud poolfinaali neist keegi. 25 parema sekka jõudsid Triin Aljand ja Miko Mälberg 50 meetri vabalt­ujumises. Olümpia tulemused näitavad, nagu täheldas Postimehele kogenud ujumistreener Gunnar Tõnning, et Eesti ujumise tase jääb maailma tipptasemest 20 aastat maha. Hinne: OK–

Irina Embrich, vehklemine

Pidas viimaste seas olümpia epeeturniirile jõudnud Nikolai Novosjolovi puhul suureks eduks juba seda, kui tal õnnestub olümpial läbida paar esimest ringi.
Tulemus: Peaaegu oleks õnnestunud läbida ka teine ring, kui kohtunik poleks väidetavalt vaieldavas situatsioonis andnud otsustavat punkti prantslasest maailma esinumbrile. Hinne: OK

Larissa Gorbunova, võimlemine

Tahtis, et Irina Kikkas pääseks kümne parema sisse, aga möönis, et see on õudselt raske.
Tulemus: Oligi raske. Kikkas jäi 24 võistleja seas alles 20. kohale. Hinne: OK– –
Raivo Simson, rannavõrkpall
Pidas õnnestumiseks, kui Kristjan Kais ja Rivo Vesik saaks vähemalt 5.–8. koha, täistabamuseks aga luges medalit.

Tulemus: Isegi alagrupist edasipääs, mille Kais ja Vesik pidanuks Simsoni sõnul kas või jõuga ära võtma, osutus üle jõu käivaks. Küllap jättis oma jälje Vesiku trauma. Olümpiaannaalidesse jääb meestele kirja alagrupi viimane koht. Hinne: OK– –

Resümee

Kolmeteistkümnest alast vaid ühel, vehklemises – ja sedagi pisukese mööndusega –, suutsid Eesti sportlased täita Pekingi olümpial need eesmärgid, mille saavutamist võistkonna juhid neilt ootasid. Vähemasti viiel alal jäid nad püstitatud sihtidest sedavõrd kaugele, et hindeks võib panna mitterahuldava.

Ent see kõik ei tähenda, et mitterahuldavaks peaks hindama kogu olümpiakoondise esinemise. Kuid samamoodi ei saa seda kolme mehe medali valguses hinnata väga heaks ega suurepäraseks.

Edasiseks on palju tähtsam see, mida Pekingi olümpiast Londoni mänge silmas pidades õppida. Miks ikkagi suutsid kaks noort, Nurme Eesti rekordi ja Leibak lõppvõistluse kohaga, võidelda end olümplaste arvestuses plusspoolele?

Suutsid tänu enda ja treenerite tarkusele. Leibak tegi Mehis Viru juhendamisel rasket ettevalmistustööd kauem kui kunagi varem – mitte mai keskpaigani, nagu tavaliselt, vaid juuni alguseni.

Et saavutada hooaja parim lennukus just augusti keskpaigaks, olümpiaks. Nurme vaatas koos Harry Lembergiga enne Pekingisse sõitu läbi kõik viimaste tiitlivõistluste 1500 meetri eeljooksude videosalvestised ning leidis nende põhjal olümpiajooksuks kõige sobilikuma taktika: aeglase algtempo korral tuleb ise julgelt ette minna.
Just sedasi jooksiski Nurme end suurele pildile. Ja eestlaste südamesse.

* OK tähendab eesmärgi täitmist
OK–, et eesmärgist jäi mõnevõrra puudu;
OK– –, et eesmärgist jäi palju puudu

TABEL

Eestlaste olümpiakohtade võrdlus
Selleks, et võrrelda eri aladel Pekingis saavutatud kohti, on alljärgneva pingerea aluseks protsentuaalne koht, mille saavutas Eesti sportlane lähtudes alal osalenute üldarvust.

1. Gerd Kanter, kettaheide – 2,7*
2. Jüri Jaanson, Tõnu Endrekson – 13,3
3. Kaia Kanepi, tennis – 19,5**
4. Triin Aljand, 50 m vabalt – 22,8
5. Miko Mälberg, 50 m vabalt – 25,7
6. Mikk Pahapill, kümnevõistlus – 27,5
7. Kaire Leibak, kolmikhüpe – 27,7
8. Aleksander Tammert, kettaheide – 32,4
9. Andres Raja, kümnevõistlus – 32,5
10. Rein Taaramäe, mnt grupisõit – 33,5
11. Märt Israel, kettaheide – 37,8
12. Rein Taaramäe, mnt eraldistart – 43,5
13. Andrei Inešin, laskmine – 43,9
14. Grete Treier, mnt grupisõit – 45,4
15. Moonika Aava, odavise – 48,1
16. Tanel Kangert, mnt grupisõit – 48,2
17. Martin Padar, judo – 50,0***
18. Andrei Jämsä, ühepaat – 51,5
19. Tiidrek Nurme, 1500 m jooks – 54,0
20. Mihkel Kukk, odavise – 55,2
21. Taavi Peetre, kuulitõuge – 57,7
22. Deniss Karpak, purjetamine – 58,1
23. Elina Partõka, 200 m vabalt – 60,8
24. Ksenija Balta, kaugushüpe – 64,2
25. Triin Aljand, 100 m liblikat – 65,3
26. Anna Iljuštšenko, kõrgushüpe – 65,6
27. Triin Aljand, 100 m vabalt – 67,3
28. neljane sõudepaat – 69,2
28. Martti Aljand, 100 m rinnuli – 69,2
30. Nikolai Novosjolov, epee – 73,1
31. Marko Albert, triatlon – 73,2
32. Martin Liivamägi, 200 m kompl. – 74,4
33. Kaia Kanepi – Maret Ani – 76,5**
34. Kati Tolmoff, sulgpall – 77,3**
34. Raul Must, sulgpall – 77,3**
34. Maret Ani, tennis – 77,3**
37. Vladimir Sidorkin, 200 m vabalt – 77,5
38. Pavel Loskutov, maraton – 78,9
39. Kaie Kand, seitsmevõistlus – 79,0
40. Danil Haustov, 100 m vabalt – 79,6
41. Irina Kikkas, võimlemine  – 83,3
42. Martti Aljand, 200 m rinnuli – 86,8
43. Kristjan Kais – Rivo Vesik – 89,5**
44. Anna-Liisa Põld, 400 m kompl. – 92,1
45. Johannes Ahun, purjetamine – 94,2
46. Andres Olvik, 200 m selili – 95,2
47. Daniel Novikov, trekisprint – 100,0

*Valem: kettaheite 37 osalejat on 100 protsenti ja koht number üks on 2,7 protsenti.
**Jagama jäädud kohtade puhul on arvestatud keskmist kohta, näiteks 9.–16. jäänud Kanepi puhul seega 12,5.
***Judo keerulise süsteemi (lohutusring) tõttu on raske määrata Padari täpset kohta.
Allikas: Pekingi olümpia ametlikud protokollid
Arvutused: Priit Pullerits

xxx