Laila Meister näitab paarikümne sentimeetrist pigikamakat, mis on pärit Kiviõli keemiatööstusest aastakümnete jooksul ladestunud Uhaku karstialal.
Foto: Arvi Kriis
Purtse jõe reostusest tulenevad keskkonnamured tehti möödunud nädalalõpul aset leidnud üritusel nimega Purfest publikule käega katsutavalt ning ninaga tuntavalt selgeks.
Purtse jõe reostust ning keskkonnateemasid arutati reedel enne jõeetenduse algust.
MTÜ Purtse Jõe Arenduskeskus juhatuse liikme Laila Meisteri sõnul on Purfesti nime kandva ürituse eesmärk tõmmata tähelepanu jõele. “Purtse jõgi on olnud läbi ajaloo siinse regiooni südameks ning meie soov on inimestele meelde tuletada, kui ilus see jõgi on ning rääkida jõega seonduvatest probleemidest,” ütles ta.
Jõe reostamine sai alguse ajast, kui alustati põlevkivi kaevandamist, ja jätkus terve Nõukoguse Liidu eksisteerimise aja. “Jõkke lasti puhastamata kujul kaevanduste ja keemiatööstuse heitveed ning jõepõhja settis aine, mida võib nimetada bituumeniks,” kirjeldas Meister Eesti ühe vähi- ja lõherikkama jõe muutumist aja jooksul tõrvajõeks.
Purfest juhtis tähelepanu tõrvajõe probleemidele
Purfest juhtis tähelepanu tõrvajõe probleemidele
Maaleht
Purtse jõe reostust ning keskkonnateemasid arutati reedel enne jõeetenduse algust.
MTÜ Purtse Jõe Arenduskeskus juhatuse liikme Laila Meisteri sõnul on Purfesti nime kandva ürituse eesmärk tõmmata tähelepanu jõele. “Purtse jõgi on olnud läbi ajaloo siinse regiooni südameks ning meie soov on inimestele meelde tuletada, kui ilus see jõgi on ning rääkida jõega seonduvatest probleemidest,” ütles ta.
Jõe reostamine sai alguse ajast, kui alustati põlevkivi kaevandamist, ja jätkus terve Nõukoguse Liidu eksisteerimise aja. “Jõkke lasti puhastamata kujul kaevanduste ja keemiatööstuse heitveed ning jõepõhja settis aine, mida võib nimetada bituumeniks,” kirjeldas Meister Eesti ühe vähi- ja lõherikkama jõe muutumist aja jooksul tõrvajõeks.