Quo vadis, Eesti Vabariik?

 Quo vadis, Eesti Vabariik?
   Maailma üheski otsas pole märke majanduslanguse peatumisest. Mistõttu peame tõdema, et ennatlik oleks loota majandusseisu stabiliseerumist tänavu, paranemisest rääkimata.
Küll on teada varasemast, et isegi lokaalsed majanduskriisid (nt Soome “suur lama”) kestsid 5 aastat. Avatud turgude korral pole majanduskriisi langusest tõusule pöördumine kindlasti lühiajaline, kuid riigiti kindlasti erinev. Lühem loomulikult seal, kus osatakse ja ennekõike tahetakse olukorra parandamiseks meetmeid rakendada.

Majanduskriis on alles languse staadiumis, põhjani veel pikk maa. Pole midagi imelikku, kui tõusu tunneme alles 3-6 aasta pärast.
Esimesed tuntavad märgid majanduslangusest ilmnesid aasta tagasi kinnisvara sektoris. Polemiseeriti, midagi tõsist ette ei võetud. Kinnisvaraarendajate kõrval reageerisid ehitajad. Järgnesid tööstusettevõtjad jne.
Majanduslangus kestab. Töötus kasvab hüpertempos. Kõikide eluvaldkondadeni pole see veel jõudnud ja tänavu veel ilmselt ei jõuagi.
ﾜldine hinnatase pole veel langusesse pööranud; kahjuks.
Valitsus ja Riigikogu, kes tõstsid (2008.a. riigieelarves) avalike teenistuse jt palku, oli sunnitud alustama eelarve kärpimisega. Majandusanalüütikute väljaütlemisi ei võetud tõsiselt, aeg näitas, et tehtud kärped olid siiski vaid kosmeetilised… 
Praegu tegeleb Valitsus riigieelarve uute kärpekohtade otsimisega. Mis aga antud olukorras on vaid poolik abinõu.
Tõele au andes on see ka vist maksimum, mida valitsusringkonnad hetkesituatsioonis teha oskavad/suudavad.
Tõsimeelse vigade analüüsini pole veel jõutud, mõjusaid kaitsemeetmeid riigi allaveeremise pidurdamiseks ja tuleviku sättimiseks pole.

Riigikogu ja tema komisjonid ning opositsioonierakonnad on äraootaval seisukohal. Aeg aga tiksub miinus-miljoneid päevas…

Samas võib majanduslanguse olukorras pöörata Eesti väiksuse tema tugevuseks; muidugi juhul, kui seda soovivad poliitikud, rahvas ning ettevõtlus- ja äriringkonnad üheskoos. Tingimusel, kui ollakse üksteisega solidaarsed, osatakse ja suudetakse isiklikke huvisid suruda riiklikest huvidest tahapoole.
Tervest mõistusest lähtuv solidaarsus ei alanda oma ligemist.

Oleks suurepärane, kui Eesti määraks oma tulevikuprioriteedid ja põhimeetmed lähimaks 5-10 aastaks juba kuu-paariga.

Alljärgnevalt esitan oma suhtumise kavandatud kärbetesse (vt Postimees, 31.01.2009, “Kärped ähvardavad viia poole haigusrahast”). Mainimata kärbete osas olen pigem poolt kui vastu.
Arvan, et ~10 miljardi krooni ulatuses mõistusepäraselt tehtud kärped pigem liidavad meid kui lahutavad…

Tulevik olgu suunatud riigi stabiilsusele
Sotsiaaltagatised olgu ausad

Meie esivanemad toimetasid vaenlase kallaletungi korral turvalisse kohta peitu kõigepealt kõige kaitsetumad – lastega emad ja väetid.
Majanduslanguse periood on sisuliselt samuti madin.
Samas tingib majanduslangus nõrgemate ühiskonnaliikmete kaitsmise vajaduse. Kõigile peaks olema arusaadav, et kui küllaldasel määral nende turvalisust ei tagata, suureneb kaitset vajavate arv hüppeliselt ning olukorra stabiliseerimiseks vajalik ressurss on kordi suurem. 
Märkus: Alljärgnevalt kasutatavat statistilist keskmist töötasu palun käsitleda kui tinglikku leppelist taset, võrdlusarvu.

1. ettepanek: Eesti riigi tulevik seisneb tema lastes. Jätkata peretoetuste – vanema- ja lastetoetuste ning ranitsatoetuse maksmist. Vanematoetuse suuruse lagi võiks siduda riigi keskmise statistilise töötasu tasemega. Seada eesmärgiks iga 6 kuu järgi pikendada vanematoetuse pikendamist ühe kuu võrra.
Loodetavasti on see piisav, et saavutatud sündivuse tase ei pidurduks.

2. ettepanek. Tõsta 1. aprillist vanaduspensioni (põhi- ehk baasosa) ~500kr ja rahvapensioni ~400kr võrra 2008.aasta indekseeringus ja asuda koheselt välja maksma. Muudetud määradega, s.o. 2009.a. indekseeringuga pensionide väljamaksmist alustada hiljemalt 1.jaanuar 2010.

3. ettepanek. Katkestada II pensionisamba makseid (suhe 2:4) kuni uue riigipoolse allika määramiseni (s.t. pensionifondi asemel).

Eesti kodanikud toetavad oma riiki jõukohaselt

Kõik Eesti kodanikud annavad jõukohase panuse majanduslangusest ülesaamiseks oma riigis, jäämata seejuures koormaks oma kaaskondlastele.
Valitsemiskulud alandatakse 8%-ni SKP-st.

4. ettepanek. Riigieelarve stabiilsuse tagamiseks peatatakse kõikide erakondade rahastamine ja Riigikogu liikmete kuluhüvitised.

5. ettepanek. Alandada kõikide riigieelarvest ja kohaliku omavalitsuse eelarvest tasustatavate töötajate töötasusid (koos hüvitiste ja lisatasudega) -15% summalt, mis ületab 0,5 keskmist töötasu.
Peatada lahkumishüvitiste maksmine, mille arvestuslik kuumäär  ületab keskmise palga.

6. ettepanek. ﾄriühingutes riiki esindavate riigikogu liikmete ja riigiametnike äriühingutest saadav palk kantakse riigi tuludesse.

Eesti riigieelarve tulubaasi laiendatakse

Eesti riigieelarve tulude baas on väga ahtake, tarbimisühiskonnakeskne ja seetõttu kergelt haavatav. Käibemaksu, aktsiiside, ressursimaksu, tulumaksu jt kehtestatud maksude laekumise summa pole iseseisva riigi stabiilseks arenguks piisav.
Veelgi enam, majanduslanguse eel tõstetud aktsiisid ja käibemaks ei toonud riigieelarvele loodetud laekumisi, pigem vastupidi.
Eesti riik vajab stabiilseks arenguks laiemat tulubaasi. Mistõttu peab analüüsima ja ette valmistada uute maksude kehtestamine rakendusega alates järgmisest eelarveaastast, tingimusel, et kehtivate maksude (sh üksikisiku tulumaksu) taset ei muudeta.

7. ettepanek. Kinnisvaramaks. Maksu kehtestamisel lähtuda kinnisvara turuväärtusest. Omaniku eluase turuväärtuses kuni 2 milj.kr on maksuvaba.

8. ettepanek. Maamaks vajab seoses kinnisvaramaksu kehestamisega korrigeerimist: omaniku pereelamu krunt on maksuvaba (linnas – 600mｲ, maal – 2ha).

9. ettepanek. Kapitalimaks (ja lõivud) isiklikelt sissetulekutelt kommertsettevõtetesse paigutatud investeeringutelt. Investeeringud kuni 2 milj.kr on maksuvabad.

10. ettepanek. Kasumimaks. Kuni 10% kasumist on normatiivne, maksuvaba. ﾜle 10% osa kasumist maksustatakse 50%.
Riigi- ja kohaliku omavalitsuse osalusega äriettevõtete kasumiosa võetakse eelarvesse igal aastal.

Eesti kaitsekulud

Eesti kaitsekulud on määratletud NATO-ga sõlmitud lepingus.

Eraettevõtlus on Eesti riigi arengu mootor

Ettevõtlus on Eesti riigi majanduslik baas ja arengu mootor.
Majanduslanguse põhiraskust kannavad ettevõtjad koos oma töötajatega.
Ettevõtlus on antud majandus-situatsioonis käitunud adekvaatselt.
Töökoha kaotanute toetus-süsteemid, sh ümberõpe, vajavad arendust. 
Ettevõtted vajavad jätkuvalt innovatsiooni ja investeeringuid.
Ettevõtjad saavad endiga hakkama.

Riigi siselaen 

Riik võtab avaliku kasutuse infrastruktuuri (maanteed, raudteed, sadamad, vee- ja kanalisatsioonivõrgud, lasteaiad, jt) arenduse investeeringute hankimiseks (sh Euroopa toetusfondide kaasinvesteeringuteks) oma kodanikelt laenu. Eestlasele on omane, et ta tahab (ka riigi) asistele ettevõtmistele oma õla alla ja veeringud sisse panna. Miks siis abist keelduda?
Laenajale makstav protsent on konservatiivne – ~ keskmine aasta euribor. Laenuraha kogub ja haldab riigi kulul tolli- ja maksuamet.
Investeeringuid vajavate objektide nimekiri võib olla riigilaenulepingu üks artikkel)

    Laenu suurus ja tähtaeg

Riigilaenu (ühe aasta laenu) suurus suurus võiks olla 50-100 miljonit krooni. Laen võetakse/antakse 5 aastataks.

    Laenu vormistamine
Riigilaenu kogumisleping vormistatakse e-riigi portaali kaudu e-teenusena. Laenuandja peab digitaalse laenulepingu sõlmimiseks omama digiallkirja ja e-panga arvet. Igal laenuandjal on oma laenukonto, mida ta saab igal ajahetkel suurendada.

Riigilaenu kogumine mobiilse või lauatelefoni kiirteenusena tehakse eelnevalt e-riigi portaalis avalikustatud laenulepingu järgi ja tingimustel  telefonioperaatori vahendusel.

    Laenu tagastamine

Riik tasub laenuprotsendid iga kalendriaasta möödudes laenuandja isikuarvele. Laenu tagastamistähtaja möödumisel tagastab riik laenu laenuandjale (laenulepingu kohaselt) kas riikliku pensioni lisaks (nt IV pensionisammas) või laenuandja pangaarvele.
Antud olukorras võiks riigilaen olla riigi esimene tarkusehammas!

***
Kord hüppasid kaks konna kogemata koorepurki.
Pessimist tõmbas kopsud õhku täis, laskus põhja ja jäi ootama ei-te-mida…
Optimist aga kukkus koibadega taguma, vehkima, siplema. Tagus-vehkis-siples koore võiks ja … pääses purgist välja.Tahaks ka oma teed minna…
***

Avo
www.virumaa.ee
toimetaja