Rägavere mõisa lühtrid valmistati Leningradis.
Foto: Arvet Mägi
Rägavere lühtrid saavad uue kodu mõisas ja muuseumis 20.09.2006 00:01Andres Pulver, toimetaja
Kadri Haavajõe, reporter
Rägavere mõisa jaoks Leningradis valmistatud unikaalsed lühtrid leiavad endale peagi uue kodu Palmse mõisas ja Viru-Nigula muuseumis.
Rägavere mõisa ajalooga hästi kursis olev Ilme Post pidas kahetsusväärseks, et mõisast on ära viidud selle jaoks valmistatud toolid ja nüüd toimetab SA Virumaa Muuseumid minema ka Leningradis spetsiaalselt Rägavere mõisa tarvis valmistatud lühtrid.
Rägavere mõisa omaniku Morgan Hammerbecki sõnul on tegu riigi omandiga ja seega pole temal lühtrite äraviimise kohta mingeid pretensioone. “Kui mõisast toolid ära toimetati, siis olin arvestanud, et varsti tullakse ka lühtrite järele,” selgitas Hammerbeck.
Lühtreid on mujal vaja
Virumaa Muuseumide nõukogu esimees Marko Pomerants kinnitas, et lühtrid viiakse ära, sest neid on mujal vaja, mitte seetõttu, et neid lihtsalt Rägaverest ära viia.
Nii Rägavere kui ka Palmse mõisa sisekujundusega tegelenud sisearhitekt Leila Pärtelpoja sõnul lähevad lühtrid sihtasutuse Virumaa Muuseumid poolt hallatava Palmse mõisa teisele korrusele. “Asendame nendega nõukogude võimu ajal ostetud lühtrid, millel tegelik väärtus puudub,” selgitas ta.
Maavanem Urmas Tamm rääkis, et kui Rägavere mõis maha müüdi, jäi mõisas olev mööbel ja sisustus, mis muinsuskaitse alla ei kuulunud, maavalitsuse hallata ja jäeti Rägaveresse hoiule.
“Ei saanud ju kogu seda kraami lihtsalt maavalitsusse tuua, ega maavalitsusel pole ju mingit suurt laoruumi,” tähendas Tamm.
Muinsuskaitse all olevad esemed toimetati maavanema kinnitusel juba enne mõisa müüki Sagadisse ja Palmsesse.
Mitme otsaga lugu
Varem käis Lääne-Viru maavalitsuse esindaja igal aastal Rägaveres inventuuri tegemas, kuid ühel hetkel otsustati asi lahendada ja pandi kogu alles jäänud majakraam 300 000 krooni eest enampakkumisele, kuid ostjat ei leidunud.
“Müügil oli hulk asju, mida ma ei vajanud,” selgitas Morgan Hammerbeck mööbli ja lühtrite ostmata jätmist.
Urmas Tamm rääkis, et pärast enampakkumise nurjumist pöördusid tema poole SA Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemets ja sisearhitekt Leila Pärtelpoeg, kes küsisid mööblit ja lühtreid Virumaa Muuseumidele. Pärast mõningast asjaajamist antigi praeguseni riigi varana arvel olev kraam sihtasutuse kasutusse.
“Meie huvi on, et mööbel ja lühtrid täidaksid eesmärki, milleks need on loodud,” selgitas Urmas Tamm ja viitas sellele, et riigile kuuluv vara võiks olla avalikus kasutuses.
Samas tunnistas maavanem, et lühtrite Rägaverest äraviimine on siiski mitme otsaga lugu. “Kuidas mõisalühtrid Viru-Nigula pastoraadihoonesse sobivad, on raske ette kujutada,” lisas ta.
Ka on olnud kuulda, et Morgan Hammerbeck tahaks Rägavere mõisa rohkem avalikkusele avada ja hakata seal avalikke üritusi korraldama.
Lühtrid on viimane riigi vara, mis Rägaverre veel jäänud. Toolid viidi ära juba varem ja need on praegu kasutusel Palmse mõisa veinikeldris.
Ants Leemets kinnitas, et kogu Rägavere mõisast saadud koopiamööbel hakkab olema avalikus kasutuses. “Museaalid on hoidlas ja vajavad restaureerimist, aga koopiad, nagu toolid ja lühtrid, on või saavad olema avalikus kasutuses,” märkis muuseumijuht.
Kõiki lühtreid Rägaverest ära ei viida, osa jääb sinna edasi ja Ants Leemetsa sõnul vormistatakse nende suhtes mõisa omanikuga ametlikud deponeerimisdokumendid.Morgan Hammerbeck kinnitas, et sobiva hinna puhul oleks ta nõus lühtrid ka ära ostma.
Rägavere lühtrid…
Foto: Arvet Mägi
Rägavere lühtrid saavad uue kodu mõisas ja muuseumis
20.09.2006 00:01Andres Pulver, toimetaja
Kadri Haavajõe, reporter
Rägavere mõisa jaoks Leningradis valmistatud unikaalsed lühtrid leiavad endale peagi uue kodu Palmse mõisas ja Viru-Nigula muuseumis.
Rägavere mõisa ajalooga hästi kursis olev Ilme Post pidas kahetsusväärseks, et mõisast on ära viidud selle jaoks valmistatud toolid ja nüüd toimetab SA Virumaa Muuseumid minema ka Leningradis spetsiaalselt Rägavere mõisa tarvis valmistatud lühtrid.
Rägavere mõisa omaniku Morgan Hammerbecki sõnul on tegu riigi omandiga ja seega pole temal lühtrite äraviimise kohta mingeid pretensioone. “Kui mõisast toolid ära toimetati, siis olin arvestanud, et varsti tullakse ka lühtrite järele,” selgitas Hammerbeck.
Lühtreid on mujal vaja
Virumaa Muuseumide nõukogu esimees Marko Pomerants kinnitas, et lühtrid viiakse ära, sest neid on mujal vaja, mitte seetõttu, et neid lihtsalt Rägaverest ära viia.
Nii Rägavere kui ka Palmse mõisa sisekujundusega tegelenud sisearhitekt Leila Pärtelpoja sõnul lähevad lühtrid sihtasutuse Virumaa Muuseumid poolt hallatava Palmse mõisa teisele korrusele. “Asendame nendega nõukogude võimu ajal ostetud lühtrid, millel tegelik väärtus puudub,” selgitas ta.
Maavanem Urmas Tamm rääkis, et kui Rägavere mõis maha müüdi, jäi mõisas olev mööbel ja sisustus, mis muinsuskaitse alla ei kuulunud, maavalitsuse hallata ja jäeti Rägaveresse hoiule.
“Ei saanud ju kogu seda kraami lihtsalt maavalitsusse tuua, ega maavalitsusel pole ju mingit suurt laoruumi,” tähendas Tamm.
Muinsuskaitse all olevad esemed toimetati maavanema kinnitusel juba enne mõisa müüki Sagadisse ja Palmsesse.
Mitme otsaga lugu
Varem käis Lääne-Viru maavalitsuse esindaja igal aastal Rägaveres inventuuri tegemas, kuid ühel hetkel otsustati asi lahendada ja pandi kogu alles jäänud majakraam 300 000 krooni eest enampakkumisele, kuid ostjat ei leidunud.
“Müügil oli hulk asju, mida ma ei vajanud,” selgitas Morgan Hammerbeck mööbli ja lühtrite ostmata jätmist.
Urmas Tamm rääkis, et pärast enampakkumise nurjumist pöördusid tema poole SA Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemets ja sisearhitekt Leila Pärtelpoeg, kes küsisid mööblit ja lühtreid Virumaa Muuseumidele. Pärast mõningast asjaajamist antigi praeguseni riigi varana arvel olev kraam sihtasutuse kasutusse.
“Meie huvi on, et mööbel ja lühtrid täidaksid eesmärki, milleks need on loodud,” selgitas Urmas Tamm ja viitas sellele, et riigile kuuluv vara võiks olla avalikus kasutuses.
Samas tunnistas maavanem, et lühtrite Rägaverest äraviimine on siiski mitme otsaga lugu. “Kuidas mõisalühtrid Viru-Nigula pastoraadihoonesse sobivad, on raske ette kujutada,” lisas ta.
Ka on olnud kuulda, et Morgan Hammerbeck tahaks Rägavere mõisa rohkem avalikkusele avada ja hakata seal avalikke üritusi korraldama.
Lühtrid on viimane riigi vara, mis Rägaverre veel jäänud. Toolid viidi ära juba varem ja need on praegu kasutusel Palmse mõisa veinikeldris.
Ants Leemets kinnitas, et kogu Rägavere mõisast saadud koopiamööbel hakkab olema avalikus kasutuses. “Museaalid on hoidlas ja vajavad restaureerimist, aga koopiad, nagu toolid ja lühtrid, on või saavad olema avalikus kasutuses,” märkis muuseumijuht.
Kõiki lühtreid Rägaverest ära ei viida, osa jääb sinna edasi ja Ants Leemetsa sõnul vormistatakse nende suhtes mõisa omanikuga ametlikud deponeerimisdokumendid.Morgan Hammerbeck kinnitas, et sobiva hinna puhul oleks ta nõus lühtrid ka ära ostma.