Suur hulk pärilikkusainest, mis inimese DNA-s sisaldub, on siiani mõistatuseks. Aastakümnete eest nimetati see koguni rämps-DNA-ks. Järk-järgult on jõutud arusaamisele, et see DNA osa võib vastutada signaalide eest, mis juhtisid evolutsiooni nüüdisinimese tekkeni.

Californias asuva Lawrence Berkley riikliku laboratooriumi teadlane Edward Rubin uuris oma kolleegidega umbes tuhandet sellist piirkonda, mis on inimesel, võrreldes teiste imetajatega, arenenud erinevalt.

Tulemuste põhjal oletavad teadlased, et need DNA-alad juhivad meie aju närvivõrgustiku teket.

Asi pole veel kindel, ent leid viitab uut laadi bioloogiliste tõlgenduste võimalikkusele.