Artikli autor John Dizard nendib, et paljud rahandusalased kommentaarid, kaasa arvatud tema enda omad, on sisemise devalveerimise suhtes olnud skeptilised, kuna pole arvatud, et see euro- või euroga seotud riikide puhul võiks töötada.

Palkade vähendamist, ettevõtete ja eraisikute laenumaksevõime halvendamist ja avaliku sektori kulukärpeid on peetud liiga karmideks võteteks, mida ellu viia.

Eesti on Dizardi hinnangul aga hea näide, kuidas sisemine devalveerimine on osutunud edukaks.

Eesti majandus on läbi teinud suure kukkumise, kuid näitab juba tõusumärke. Samuti tuuakse ära riigi ülejäägis jooksevkonto ja eelarve puudujäägi mahtumine euroks vajalikku kolme protsenti SKP-st.

“Need näitajad on mööda läinud paljudest konverentsidele ja seminaridele kogunevatest portfellihalduritest. Väga kahju,” kirjutab Dizard.

Eesti võrdlemine Argentinaga kohatu

Tallinna börsi indeks tõusis eelmisel aastal 47 protsenti ning käesoleval aastal on kerkinud veel 38 protsenti.

New Yorgis paikneva Firebird Republics Fondi portfellihaldur Harvey Sawikin investeeris eelmisel aastal Eesti väärtpaberiturule ning teenis juba detsembris fondile 85 protsenti tulu.

“Paljud, kes Balti turge kommenteerisid, nagu [Paul] Krugman ja Nouriel Roubini, ei teadnud Eestist suurt midagi. Võrdlused Argentinaga on olid tõepoolest kohatud,” sõnas Sawikin, viidates Nobeli majanduspreemia laureaadi Paul Krugmani ennustusena kõlanud väitele, et Balti riikidel on kõik eeldused sammuda Argentina jälgedes.

Fikseeritud valuutakurss ja juurdepääs üha odavnevale laenurahale viis Eesti juba enne 2007. aasta kriisi olukorda, mida iseloomustasid tarbimisbuum, kinnisvara- ja väärpaberspekulatsioonid ja alanev konkurentsivõime. Riigil puudus tugev toorme eksport, mis oleks kasu toonud tõusutsükli viimases faasis, ja nii hakkas riigi majandus kokku tõmbuma juba enne, kui laenukraane hakati kinni keerama.

Nutikus tasub ära

Nõrga ekspordiga riigid peaksid artikli autori hinnangul enne majanduse pöördumist reageerima varakult, kuna neil puudub looduslik vara, mis pehmendaks maandumist. Kuigi mitte kohe, tabas Eesti selle kiiresti ära.

Kuna riik ei saanud rahvusvaluutat devalveerida, tuli vähendada tegevuskulusid ja alandada hindu. Ajalehe andmetel vähenesid palgad tsükli tipuga võrreldes 20 protsenti. Kes palga vähenemisega nõus ei ole, võib ühineda töötute armeega, mis ulatub 15 protsendini tööealisest elanikkonnast.

Eestlased on autori hinnangul kõrvaldanud kõik takistused, et pääseda eurotsooni. Positiivselt mõjub valitsussektori madal võlatase, mis kerkib sel aastal 7,5 protsendini SKP-st ja seejärel alaneb. Ka kriisis räsida saanud pangandus on suutnud säilitada oma likviidsuse.

“Eestit ei saa võrrelda [probleemides euroriikidega], sest riigil on madal avaliku sektori võlatase ja vähem strukturaalseid probleeme. Nad on homogeensed ja neil on poliitiline ühtsus. Võib esinda tagasilööke, kuid trend on olemas,” ütles Sawikin.