“Teenime teid Taevaisa juhatusel ja õnnistusel. Maiste murede lahendamiseks saame riigiasutusena toetust kultuuriministeeriumilt ja juhatust Tartu maavalitsuselt. Teotahtelisse kogukonda kuulub 16 töötajat.” Nii tut-vustab oma tegevust kodulehel Tartumaa Tervisespordikeskus. Eksivad need, kes arvavad, et need 16 tublit riigipalgalist inimest mahuvad riigikantselei või rahandusministeeriumi arvestusse riigitöötajate ja ametnikena.

Viimasel kuul, kui üha räägitakse vajadusest ametnike ja riigitöötajate armeed kokku tõmmata, on riigikantseleist meediasse jõudnud järjest teateid, kui väike on tegelikult Eesti ametnikkond võrreldes teiste riikidega. Eesti kuuluvat lausa kõige edumeelsemate hulka.

Nii teatas riigikantselei selgi nädalal Eesti Päevalehe kahtleva päringu peale: “Kokku töötas avalikus teenistuses 29 780 ametnikku, mis Eesti elanike arvuga kõrvutades näitab, et Eesti avalikus teenistuses teenib igapäevaselt tuhandet Eesti elanikku 22 ametnikku. Eesti on selle suhtarvu poolest võrreldav Iirimaa, Läti ja Sloveeniaga. Austrias, Belgias, Hollandis ja Saksamaal on tuhande elaniku kohta ametnikke 40–60, Soomes 100, Taanis 130 ja Rootsis 140.”

Kõlab ilusti, kui riigikantselei poleks võrrelnud võrreldamatuid! Veelgi enam: kui Eesti riik oleks esitanud teistega võrreldavad andmed ja poleks tahtnud olla Rumeenia või Bulgaaria moodi. Muide, viimati nimetatute andmeid pole võrdlusena usaldanud isegi Eesti riigikantselei: Rumeenia utoopilised andmed annavad tuhande elaniku kohta vaid viis ametnikku.

Vastupidi meie riigikantseleile pole Euroopa Liidu uuringu koostajad tihanud riike nii erinevate andmete alusel pingeritta seada.

Kas Eesti Soomest parem?

Eriti ilmekas hämav näide on riigikantselei võrdlus naabrite soomlastega. Nimelt on riigikantselei väitel Soomes ligi viis korda rohkem ametnikke kui Eestis. Et nii ilusat tulemust saada, on riigikantselei võtnud aluseks kõigi avalike teenistujate arvu 555 000 (sealhulgas ilmselgelt ka õpetajad-arstid), kuigi uuringus on lisatud, et vaid 124 000 inimest on neist riigi- ja omavalitsustööl. Seda arvu võiks sisult kõrvutada Eesti esitatuga. Ehk siis Soome puhul saaks rääkida 23 ametnikust tuhande elaniku kohta. Sama palju, kui väideti olevat Eestis!

Niisamuti painutab ja väänab riigikantselei võrdlust Saksamaaga. Euroopa uuringus teatab Saksamaa, et neil on kokku 4,67 miljonit riigiametnikku, kes töötavad föderaalsel, liidumaade või kohalike omavalitsuste tasandil. Riigikantselei on sellest  arvust lahutanud 600 000 kaudset riigipalgalist ja väidab seejärel, et Saksamaal on 48 ametnikku iga tuhande elaniku kohta. Kõige elementaarsem internetiotsing aga paljastab sellegi vale, sest liidumaade ja kohalike omavalitsuste ametnike hulka loetakse seal nii hariduse, ühistranspordi, meditsiini ja teiste valdkondade töötajad. Kuidagi ei ole nende andmete alusel võimalik Eestit ja Saksamaad võrrelda hämamata. Sama näidete loetelu võib pikalt jätkata.

Poliitik läks õnge

Paraku on riigikantselei propagandistlike võtete õnge läinud ka poliitikud. Näiteks sotsiaaldemokraadist riigikogulane ja endine riigiametnik Hannes Rumm võttis möödunud nädalal oma blogis sõidelda nii ajakirjandust kui ka kolleege, kes jutustavat “Eesti eripärasest ametniku-vihast”. Sealsamas tsiteerib Rumm paljude hüüumärkidega neidsamu riigikantselei andmeid ning võrdlusi. “Vaikides või ainult lühiuudiste rubriigis kirjeldatakse aga tegelikku olukorda. Avaliku teenistuse aastaraamatu andmetel oli Eestis mullu 24 331 avalikku teenistujat. Õudne, kas pole?” hüüatab Rumm ning tsiteerib siis võrdlusi teiste riikidega. “Muidugi on ajakirjanduse ülesanne kritiseerida avalikku teenistust, aga kui see kriitika on täiesti tasakaalust väljas ning populistlik…,” järeldab poliitik pimesi riigikantselei ametnikke usaldades.

Eesti Päevaleht võttis ette ja otsis avalikest andmebaasidest arve ametnike ja riigipalgaliste kohta. Tõele lähedale ei aidanud ka päring rahandusministeeriumist, kus riigipalgaliste üle arvet peetakse. Sealt saime küll veidi suurema valiku, kui Euroopa uuringusse on esitatud. Rahandusministeeriumi arvudesse jõudsid juba ka õpetajad ja näitlejad, kes riigilt palka saavad. Et segadus arvudega oleks täielik, oli seegi vaid väike osa nende ametite inimestest. Miks arvatakse riigiasutuseks Vanemuise teater, kuid sihtasutus Eesti Draamateater seda pole? Kas Vanemuine on rohkem riigiasutus kui Eesti Draamateater?

Ministeeriumide kodulehekülgedel surfates avastasime kerge vaevaga hulga sihtasutusi ja muid riigiorganisatsioone – nagu eespool nimetatud Tartumaa Tervisespordikeskus –, keda rahandusministeerium millegipärast riigitöö tegijateks ei loe. Aga miks? Mis on põhjendus, et riigiasutuseks ei loeta sihtasutust Innove või Archimedes või Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust? Ometi tegelevad need ainult ja ainult riigi poliitika elluviimisega, jagades euroraha. Või miks ei arvata riigipalgaliste arvu kokkuliitmisel sinna sisse rohkem kui tuhat inimest palgal hoidvat riigimetsa majandamise keskust, mis viib ellu riigi avalikku ning sugugi mitte ainult ärilist metsapoliitikat?

Neid asutusi lisades kasvas rahandusministeeriumi esitatud arv kiiresti 35 000 riigitöötajalt veel 4000 võrra.

Edasi. Riigikantselei väitis alles sel esmaspäeval BNS-i vahendusel, et kohalikes omavalitsustes töötab 5449 ametnikku. Võtsime katseks ette Tallinna linna igati ametlikud andmed, mille edastas Raepress – saime ainult Tallinna linnapalgalistena (arvestamata haridus- ja meditsiinitöötajaid) ligi 6000 inimest! Nii on Tallinnas rohkem ametnikke kui 227 omavalitsuses kokku.

Ei pea olema selgeltnägija kinnitamaks, et kohalike omavalitsuste palgaliste, sisult ametnikutööd tegevate isikute hulk on mitu korda suurem, kui riigikantselei on pakkunud.

Kui Eesti Päevaleht esitas riigikantseleile kahtlusi nende arvutuste ja andmete kohta, väitis Sten Hansson kommunikatsioonibüroost mitu korda, et nende kasutatud rahvusvaheline uurimus on parim kättesaadavatest.

Eesti Päevaleht leidis siiski ühe teise, võrreldavamatest ja isegi värskematest andmetest kokku pandud uurimuse. Nimelt on 2008. aasta alul majanduskoostöö- ja arenguorganisatsioon (OECD) avaldanud värske statistika avalikus sektoris hõi-vatuse kohta. See on organisatsioon, mida kutsutakse ka rikaste riikide ühenduseks ja mille hulka Eesti hoolega püüdleb.

Selles uuringus on esitatud tabel, kus võrreldakse praeguste liikmesriikide “valitsuste” ning “avalikus omandis olevate korporatsioonide” poolt hõivatute suhet kogu riigi tööhõivesse. Valitsuse all peetakse silmas kogu valitsust riigi tasandil kuni kohalike omavalitsuste viimase kui ühe asutuseni. Avalikus omandis olevate korporatsioonide all peetakse seal silmas kõiki riigi või kohalike omavalitsuste mõju all olevaid ühinguid, sihtasutusi või avalik-õiguslikke organisatsioone, aga ka rohkem kui poole ulatuses riigile ja omavalitsustele kuuluvaid ettevõtteid.

“Suurte” hulgas

Mitmed Euroopa riigid esinevad ka eelräägitud uuringus nendesamade andmete ja põhimõtetega. Eestist on võimalik kerge vaevaga leida samadele põhimõtetele tuginevad avaliku sektori andmed – statistikaametist. Peale otseste riigipalgaliste (ametnikud, tervishoiu- ja haridustöötajad) käsitleb statistika-amet siin ka asutusi, mille omanik on riik või kohalik omavalitsus, s.t näiteks äriühinguid, kus riigi või kohaliku omavalitsuse osalus on üle 50 protsendi.

Eesti andmeid selles rikaste riikide tabelis kõrvutades ilmneb, et kuulume riigipalgaliste reas tõesti suurema avaliku sektori töötajate arvuga riikide sekka, seda Norra ja Rootsi järel.

2005. aastal, mille põhjal OECD uuring on tehtud, oli Eestis avalikus sektoris hõivatuid 149 000 ehk 24,5 protsenti kõigist tööga hõivatutest. 2008. aasta andmetel on see arv kasvanud 158 000 riigipalgaliseni.

Tõsi, Eesti riigiametnikud saaksid end selles tabelis siiski ka positiivselt esile tõsta. Nimelt on Lätis avaliku sektori tööga hõivatuid koguni 34 protsenti tööhõivest.