Värskete linnustiku-uuringute alusel põrmustavad ornitoloogid võimaluse, et Muhumaa ja mandri vahele võiks kunagi hiiglasliku ja miljardeid kroone neelava rippsilla ehitada.

„Kogu vaadeldav projektiala sõna otseses mõttes kubiseb kevadisel ja sügisesel rändeajal lindudest. Linnuränne läbib seda ala praktiliselt igas suunas ja ühtlasi ka väga madalalt,” osutas ornitoloog Aivar Leito, kes vastutab püsiühenduse keskkonnamõjude strateegilise hindamise linnustikku puudutava osa täitmise eest.

Elupõline ornitoloog märkis, et püsiühenduse võimalikule teele jäävad ka suured läbirändel peatuvate veelindude kogumid – suurusjärgus miljon lindu.

„Ainuüksi valgepõsk-laglesid lendas läbi vaadeldud ala sel kevadel 300 000 jagu ehk sisuliselt kolmveerand kogu laglede asurkonnast, mis läbib rändeajal Eestit.

Peale laglede veel ka pool miljonit auli ja sadade tuhandete kaupa must- ja tõmmuvaeraid,” loetles Leito rändearve. „Peale hanede, laglede ja teiste veelindude läbib ala ka värvuliste ja kulliliste ränne.”

Tänavu kevadel toodi Virtsu külje alla rändest üksikasjalikuma pildi saamiseks kohale spetsiaalne radar.

Tänu sellele leidis esimest korda kinnitust asjaolu, et rände maksimumpäevadel läbib Suurt väina aulide ja värvuliste tulv isegi ööpimeduses.

Leito nentis, et rändekoridoriga ristuv ligi saja meetri kõrgune ja kilomeetreid pika rippsilla konstruktsioon saaks paljudele tiivulistele saatuslikuks, kuna vaid ligemale viiekümne meetri kõrgusel kulgev lindude vool peaks sellest läbi lendama. 

Turul kaks korda kallim

„Kokkupõrkeoht varitseb linde just öösel või siis uduste ilmadega lennates,” viitas Leito, kelle sõnul on Taani väinadesse rajatud rippsildade puhul tõestatud, et need on rändlindudele ohtlikud.

Leito viitas, et kuna Suur väin on Taani väinadest tunduvalt suurema rändega piirkond, on ka vastav ohutegur mitu korda suurem.

Nii tõdevadki linnuteadlased, et kõik Suurde väina kavandatavad sillavariandid oleksid rändlindude seisukohast ühtmoodi mittesoovitavad.

Tiivulistele kõige hukutavamate tagajärgedega oleks nende hinnangul lõunapoolseim sillavariant, mis kulgeb Virtsust Viirelaiule ja sealt edasi Muhu saarele.

„Lindude seisukohast oleks kõige mõistlikum rajada tunnel või siis jätkata senist parvlaevaühendust,” märkis Leito.

Silla asemel tunneli ehitamine läheks kaks korda kallimaks, küündides arvestuste kohaselt kuue miljardi kroonini.

Sügisel selgub, kas sild, tunnel või parvlaevad

•• Maanteeameti projektijuht Kadri Auväärt ütles, et praegu pole veel mingit põhimõttelist otsust, kas rajada Muhu ja mandri vahele sild või tunnel või hoopis jätkata senisel moel parv­laeva­ühendust.

•• „Vastava ettepaneku teeb konsultant käesoleva aasta septembrikuus ja otsuse teeb valitsus,” sõnas Auväärt.

•• Auväärt ei soostunud enne püsiühenduse keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus tehtud linnustiku-uuringute lõplike tulemuste selgumist ornitoloogide esialgset hinnangut kommenteerima. Ka ei julgenud ta kinnitada, kas sild võiks valmida plaanitult 2015. aastaks.

•• Kuna kõik pü­si­ühenduse trassialternatiivid jäävad üle-euroopalise tähtsusega Natura 2000 Väinamere hoiualale, peab maanteeamet tõenäoliseks, et negatiivse mõ­ju korral tuleb kü­sida Euroopa Komisjoni arvamust.