Seekordse Viru Säru teema on „Raha, rikkus ja vaesus”, kus vanad Virumaa regilaulud lausa kõlisevad rahast: killingid kõlisevad, rublatükid robisevad, taotakse taalreid, vankrirattad veeretavad raha, rummud rublatükkisida, kodarad kopikuida. On teada, et Eesti naiste lembus ehterahade vastu on lausa erakordne terves Läänemere piirkonnas – eestlannad kandsid kaelarahasid teistest kõige rohkem!.

Ülemaaliselt tuntakse jutte rahaaukudest- ja padadest ning neid valvavatest vaimudest. Rahapaja juttudes on palju ebatavalist ja müstilist. Erilised olendid olid rahavedajad, kes võisid inimese rikkaks teha, sh raha tuua. Need olid näiteks tulihännad ja ka pisuhännad – nende olenditega ei tohi mõtlematult naljatada, sest suhtlus eeldab kahepoolset lepingut ja neile kasvõi kolme veretilga andmine võib rikkuse omajale-saajale endale väga kurvalt lõppeda.

„Kel kaupa, sel muret” hoiatab vanasõna.

Viru Säru on omalaadne kultuuriprogramm kogu perele.Põhiteemat kannavad Eesti folklooriansamblid ja väliskülalised Kreekast, Ungarist, Serbiast, Karjalast, Hollandist jne ühtekokku 700 esinejat. Peale rahalaulude, tantsude ja pillilugude saab kuulata raha anekdoote, vaadata müntehete näitust, raha ja rahvariiete näitust, kuulata jututubades müstilisi rahapaja lugusid, tantsida poole ööni säru simmanil Kihnu Poiste saatel jne.

Kahepäevane Viru Säru lõpeb 1888.a. Kunda lähedal Malla mõisas noodikirja pandud looga „Rahapolka”, kus lauldi „Sul on raha, mul on raha ega see pole mitte paha!”

Eesti vanasõna ütleb:

Mine vihata sauna ehk rahata linna

Raha on hinge varas ja rikka jumal

Raha on tuli tulema, aga vesi minema

Musu on muu asja käsiraha

Sitt maksab ka raha
Raha on aeg