Ševardnadze, Eduard – grusiin

Ševardnadze: Gruusia peab jätkama lääne kurssi

18. august 2008
Autor: Andres Reimer
Foto: Andres Reimer

Liit Ameerika ja Euroopaga aitab Gruusial Venemaaga sõprust taastada, kinnitab Gruusia ekspresident ja endine NSVL-i välisminister Eduard Ðevardnadze.

•• Te olete oma elu ja karjääri jooksul näinud väga palju kriise ja nende lahendamist. Kui palju aega kulub Gruusiat praegu haaranud kriisi lahendamiseks?

Täpset vastust on väga raske anda, sest selle konflikti lahendus sõltub Venemaast. Ma väga loodan, et ka Venemaal leidub arukaid inimesi, kes suudavad asjade käiku analüüsida. Loodetavasti ei ütle oma sõna mitte üksnes president ja peaminister, vaid ka riigiduuma.

Venemaal ei ole õigus.

•• Kas Gruusial oli mingisugust võimalust puhkenud konflikti ära hoida?

Minu isikliku arvamuse kohaselt meil selline võimalus oli. Ma rõhutan, et see on vaid minu isiklik arvamus, sest ma ei võtnud mingisugusel moel osa Tshinvalisse vägede sisseviimise kavandamisest.

Kui see oleks sõltunud minust, siis mina poleks otsustanud Tshinvalisse vägesid sisse viia.

•• Nii et tulistamine Tshinvalis oli provokatsioon, mis vallandas järgnevate sündmuste ahela?

Ma ei ütleks nii, et tegemist oli provokatsiooniga. Gruusial oli õigus oma väed Tshinvalisse sisse viia. Lõuna-Osseetia on Gruusia territoorium nagu ka Abhaasia. Kuid ma kahtlen, et just praegu oli õige aeg langetada selline otsus.

Ma ei kahtle mitte sellepärast, et see aktsioon ennast ei õigustanud, vaid sellepärast, et olukorra kõiki elemente ei oldud arvestatud.

Mis juhtus, see juhtus. Praegu on tähtis, et Venemaa jätaks Gruusia rahule, viiks oma väed meie territooriumilt välja. Mida kiiremini nad lahkuvad, seda parem nii Gruusiale kui ka Venemaale. Venemaa sattus selle operatsiooni tagajärjel märkimisväärsesse rahvusvahelisse isolatsiooni.

Gruusia kõrval seisavad eurooplased ja ka ameeriklased.

•• Kas Gruusia peab püüdma konflikti külmutada või hoopis võtma palju aktiivsema seisukoha?

Praegu, pärast olukorra üleskeeramist, ei tule enam aktiivsemate seisukohtade võtmisest midagi välja. Me räägime juba kümme aastat järjepanu olukorra rahumeelsest lahendamisest ja ühekorraga murrame Tshinvalisse sisse! Niimoodi lükkasime nende regioonidega tekkinud konfliktide lahendamise viie-kuue aasta võrra edasi, kui mitte pikemaks ajaks.

•• Milline võimalus on Gruusial lahendada tüli abhaaside ja osseetidega?

Kui meie sõjaväelased poleks

Tshinvalisse sisenenud, oleks see probleemi lahendus lähenenud. Kõige tähtsam on kujundada seal konflikti rahumeelseks lahendamiseks positiivset ühiskondlikku arvamust. Gruusias oli selline arvamus kujunenud. Kõik lehed kirjutasid ja telejaamad rääkisid sellest. Väga paljud osseedid ja abhaasid olid hakanud sellisesse lahendusse uskuma, aga järsku – rünnak Tshinvalile!

•• Millist arenguteed peaks Gruusia pärast praeguse kriisi lahendamist edasi minema? Kas see peaks olema Saaka‰vili näidatud arengutee läänega ühinemiseks? Või peaksid grusiinid suunda korrigeerima või hoopis muutma?

Saakaðvili arutleb praegu õigesti, kuigi tema otsus rünnata Tshinvalit oli vale.

•• Kas Gruusia püüdlus ühineda NATO ja Euroopa Liiduga on õige?

See püüdlus pole mitte üksnes õige, vaid lausa möödapääsmatu. Praegu seisavad kõik Euroopa riigid ja Ameerika Ühendriigid meie kõrval, toetavad nii materiaalselt kui ka moraalselt. Siin paistavad eriti silma Balti riigid, kes teavad omast kogemusest, mida tähendab võõraste vägede okupatsioon.

•• Eesti ja teised Balti riigid on alati tundnud rõõmu Gruusia edusammude üle. Gruusia moderniseerimine edeneb silmanähtavalt. Kuid samal ajal võib täheldada demokraatia arengu mahajäämust. Kui mullu novembris vägivallatseti Tbilisis opositsiooni kallal, siis kutsus see Eestis esile hämmastuse ja ðoki.

Balti riigid ja Gruusia erinevad selle poolest, et Baltimaadel on juba varasemast ajast, enne Nõukogude aega, demokraatia traditsioonid. Te oskasite neid traditsioone kohe rakendama hakata. Gruusial selliseid traditsioone pole, sest elasime hulga kauem Nõukogude kolooniana. Venemaa juhtis meid ja seadused olid siin samasugused nagu Venemaal.

•• Minule on jäänud mulje, et grusiinid on oma oponentide suhtes palju sallivamad ning hulga demokraatlikuma ja liberaalsema mõttelaadiga kui eestlased. Hoolimata Venemaa agressioonist pole ma kohanud vihavaenu venelaste vastu. Kas see on märk grusiinide palju suuremast sisemisest valmisolekust demokraatiaks?

Hoolimata sellest, et olime üle 200 aasta Venemaa koloonia, pole meil kunagi esinenud selgelt väljendatud ja valdavaid venevastaseid meeleolusid. Probleeme on olnud vaid riikide vahel.

•• Kas pärast praeguse kriisi lahenemist on Gruusiale parem, kui Saakaðvili jätkab presidendina või peaks tema asemele tulema mõni teine inimene?

Ma ei oska nimetada ühegi inimese nime, kes oleks Saakaðvilist parem ja suudaks teda välja vahetada.

Olen alati arvanud, et Saakaðvili ja Zvania on noored, teotahtelised ja haritud poisid, kes valdavad palju keeli. Iga inimene võib eksida.

•• Mis saab Gruusia majandusest?

Praegu meie majandus seisab. Kuid loodetavasti jätkub Venemaa juhtkonnal mõistust viia oma väed välja ja see laseb meil uuesti arendada  tööstust, ehitust ja põllumajandust.

Maa on meil viljakas ja inimesed töökad, see loob eelduse kõrgeks saagiks ja arenguks.

•• Kuidas peaks Gruusia valitsus praegu Venemaaga rääkima? Teie arvamus oleks oluline ka Eestile, sest meil tekkivad Venemaaga samuti pidevalt lahendamatuna näivad konfliktid?

Kõik sõltub sellest, kas vallatakse piisavalt diplomaatiat. Venemaaga rääkimise võimalused sõltuvad paljuski diplomaatide oskustest. Just siin näen suurimat probleemi. Ma tean neid probleeme, mis teil on Venemaaga.

Kuid Venemaa on meie naaber, suurimate arenguvõimalustega. Venemaaga tuleb tingimata leida ühine keel. Varem või hiljem avaldab Venemaa selleks huvi.

•• Kas väikeriigile tähendab see lihtsalt ootamist?

Lihtsalt oodata ei tohi mitte mingil juhul. Peab tegutsema teisi võimalusi kasutades. See, et Gruusia kõrval on maailma kõige mõjukamad riigid, pole juhus. See pole juhuslik liit.

Need riigid, Eesti teiste seas, seisavad meie kõrval ja toetavad meid.

Venemaad ähvardab tõsine oht jääda muust maailmast isoleerituks. Venemaa ei soovi isolatsiooni, sest üksindus pole nende huvides.

•• Gruusia andis Ameerika Ühendriikidele Iraagis märkimisväärset abi, omades seal suuruselt kolmandat väekontingenti. Kuidas te suhtute ideesse paigutada nüüd rahu tagamise tagatisena Gruusiasse Ameerika sõjaväebaas?

Mingisuguseid baase ei ole siia vaja, eriti Ameerika baase. Ameeriklased mõistavad seda ise väga hästi. Nad on olemuslikult meie liitlased ka tulevikus. Kuid Gruusia valitsuse ja rahva hea suhtumine ameeriklastesse on iseenesest parim sõjaväebaas.

•• Kuidas mõjutab praegune konflikt Gruusia liitumist NATO-ga?

Gruusia ühineb NATO-ga kas varem või hiljem. Millal, ma ei tea. Samal ajal ei tea ma, kui õige on Gruusia väljaastumine SRÜ-st, sest mitmed SRÜ riigijuhid on NATO-ga väga tihedalt seotud.

•• SRÜ lagunemine tähendab Venemaa mõjuvõimu vähenemist. Kas see pole siis Gruusiale praegu kasulik?

Ei ole. Mina olin Gruusia SRÜ-sse astumise eestvedaja, kuigi teadsin, et tegemist on surnud organisatsiooniga. Nad pole ühtegi küsimust lahendanud. Kaks korda aastas on presidendid kogunenud ja arutanud riikidevahelisi suhteid. See pole mingi õel liit, vaid aja sünnitis. Kui Gruusia parlament aplodeeris püsti seistes SRÜ-st väljaastumise hääletamise järel, siis need inimesed ei saanud aru, mida nad teevad.

SRÜ-st väljaastumine tähendas lihtsalt ühe läbirääkimiste laua kaotamist.

•• Millised on Gruusia väljavaated ühineda Euroopa Liiduga?

See on reaalne perspektiiv, kuid keegi ei tea, millal see juhtub.

•• Kas see sõltub Türgi edust?

Türgi on teine maa, teistsuguste iseärasustega. Türgi on NATO liige, kuid ei saanud Euroopa Liidu liikmeks.

NATO vajab suure sõjalise potentsiaaliga Türgit. Mina ei saa päris hästi aru, miks Türgit Euroopa Liitu ei taheta. Võib-olla kardetakse, et nii suur maa neelab Euroopa Liidu alla.

•• Kas Gruusia ühinemine Euroopa Liiduga osutub võimalikuks, kuigi meil ei ole ühist piiri?

Gruusia on Euroopa riik. Esimesed eurooplased olid just Gruusias 8000 aastat tagasi.

Siit hakkasid nad laienema. Siit algab Euroopa ajalugu. Hispaanias leitud materjalid räägivad 4000 aasta tagusest asustusest. Ajaloo seisukohalt tähendaks see Euroopa taasühinemist oma algkoduga.

Usun, et varsti nii ka läheb. Esimeses järjekorras ühineb Euroopa Liidu ja NATO-ga Ukraina ja seejärel Gruusia.

Mul on ka üks küsimus. Kui ma olin noor komsomolitöötaja, elas ja töötas Eestis Vaino Väljas, väga tark inimene. Kas ta on elus ja terve?

•• Vaino Väljas on väga lugupeetud inimene. Teda peetakse üheks Eesti iseseisvuse loojaks. Eestlased on Väljase üle väga uhked olnud, sest ta sarnaneb oma tasakaalukuselt ja tarkuselt väga palju teiega.

Vaino Väljas on väga tõsine, haritud ja hea inimene. Andke talle edasi minu tervitused, sest olime noorpõlves sõbrad.