„On veel palju inimesi, sealhulgas ka biolooge, kes usuvad, et inimesel on šimpansist paremad kognitiivsed (taju – toim) funktsioonid,“ ütles juhtivuurija Tetsuro Matsuzawa  Kyoto ülikoolist, vahendab BBC ajakirja Current Biology.

Kyoto ülikooli teadlased lasid katsealustel vaadata arvutiekraanil numbreid ühest kuni üheksani erinevatel positsioonidel ning katsid pärast number ühe vajutamist kõik numbrid kinni. Seejärel tuli katsealustel järjestada numbrid suuruse järjekorras. Testi sooritasid kuni 5aastased šimpansid kiiremini kui tosinkond katsealust, misjärel šimpanseid hakati võrdlema kolledžitudengitega.

Järgmises testis pidid katsealused vaatama viit vilkuvat numbrit 0,7 sekundi jooksul. Eelmise testi kõige paremini sooritanud šimpans Ayumul ja tudengitel õnnestus test 80 protsendil kordadest. Kui aga numbrite näitamisaega lühendati 0,4 ja 0,2 sekundini, võitis Ayumu tudengeid ilmselgelt. Šimpans suutis testi lahendada 80 protsendil juhtudest õnnestunult, tudengitel neljal korral kümnest.

<?XML:NAMESPACE PREFIX = O /><O:P>Teadlaste hinnangul võib olla tegu fenomeniga, mida on võimalik seletada laste parema fotograafilise mäluga teatud eas, mis ajapikku halveneb. Hinnangut kinnitavada katsed, et vanemate inimahvide võimed on tunduvalt kehvemad kui noorematel,  väidab </O:P>Elizabeth Lonsdorf Chicago loomaaia teaduskeskusest, mis tegeleb ahvide intelligentsuse uuringutega. <O:P>Testi üliedukalt sooritanud šimpans Ayumu ema aga sooritas testi tunduvalt kehvemini kui tudengid. </O:P>