Virumaa Entsüklopeedia
A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y, Z
Avinurme murdesõnastik
Torma kihelkonna ajalugu
Päev ajaloos
Vaiga kaart (EOMAP)
Kasulikku infot:
- Eesti: e-riik
- EuroLiit: e-liit
- Riigikantselei&EU
- ETV24
- ETV suusk
- Delfi
- Everyday
- Virumaa AIPd
- Ida-Virumaa Online
- Virumaa kinnisvara
- Peipsi infokeskus
- NORDEA ilmareis
- A.Üleoja Inseneride Meeskoor
Ajalehed
- Eesti Ekspress
- Eesti Elu
- Eesti Päevaleht
- Maaleht
- Postimees
- Sirp
- Õhtuleht
- Terviseleht
- Videvik
- Äripäev
- Harju Elu
- Sõnumitooja
- Hiiumaa
- Koit
- Lääne Elu
- Meie Maa
- Nädaline
- Pealinn
- Põhjarannik
- Pärnu Postimees
- Sakala
- Setomaa
- Uma Leht
- Valgamaalane
- Virumaa Nädalaleht
- Virumaa Teataja
- Vooremaa
- Võrumaa Teataja
- Narvskaja Gazeta
- Severnoje Poberezhje
Külastatavus
Admin
Uudised- Argentina rongiõnnetuses hukkus vähemalt 40 inimest 22. veebr 2012
- Raivo Aeg: Dressenite elustiil oli tavapärane 22. veebr 2012
- Seppik: riigireetmise juhtum näitab vastuluure efektiivset tööd 22. veebr 2012
- Dressenit on karistatud ka purjuspäi töötamise ja ametitõendi kaotamise eest 22. veebr 2012
- 10 soovitust, millest peaks president oma kõnes rääkima 22. veebr 2012
- Jõgevamaal jooksis 11-aastane koolipoiss bussi tagant ette teisele bussile 22. veebr 2012
- Kalle Klandorf: midagi on kapos valesti, et nii palju mehi vahistatakse 22. veebr 2012
- Vaher: juhtum on Venemaa õõnestustegevuse järjekordne näide 22. veebr 2012
Lingiabi
Omavalitsusinfo
Arhiiv
Soomere: Jaapani maavärin
Tarmo Soomere. Foto: Mihkel Maripuu
Soomere: Jaapani maavärin oli üks maailma tugevamaid
Postimees, 11.03.2011 18:04
Eesti mereteadlane, akadeemik Tarmo Soomere ütles Kuku raadiole antud intervjuus, et Jaapanit tabanud maavärin on üks maailma tugevamaid.
Tema hinnangul on maavärin ilmselt kümne tugevama maailmas teadaoleva maavärina seas. Soomere lisas, et maavärina täpne võimus selgub lähinädalatel, praegu avaldatud tulemused on mõõdetud erinevates mõõtejaamades, mis ei asu maavärina lähedal.
Soomere rääkis, et tsunami võimsus ei ole maavärina tugevusega seotud, praegustel andmetel saab öelda, et sellel tsunamil pole sirge frondiga laineosa ja loodetavasti tsunami jõud hajub laiemale merealale.
Soomere sõnul on Jaapani ühiskond väga hästi koolitatud, teadlikus on ühiskonnas kõrge, kuidas maavärina korral käituda. Seetõttu on ohvrite arv tänases maavärinas kindlasti väiksem kui varasemates tugevates maavärinates.
«Tsunami eest ei saa end kaitsta müüri ehitades, selleks oleks vajalik vähemalt 30 meetrist takistust. kuid kaitsta saab ka teist moodi – mere lähedal asuvad hooned on ehitatud väga tugevate konstruktsioonidega, kuid seinad on samas väga kergesti purunevast materjalist,» rääkis ta ERR Uudistele.
«Tsunamiohu korral lähevad inimesed kolmandale korrusele ning kuna liikuva veekihi paksus ületab harva kahte-kolme meetrit, on nad peaaegu sajaprotsendiliselt väljaspool ohtu. alla jäävad sõrestikud, üleval on kõik korras,» selgitas Soomere.
«Väikeste või üksikute majadega piirkondadesse on ehitatud seitsme-kaheksameetrised päästeplatvormid, millele minekuks kulub inimestel halvimal juhul mõni minut ja seal tuleb siis lihtsalt rahulikult istuda kuni oht möödas,» sõnas ta.
Soomere sõnul on Jaapanis aastakümnete eest olnud mitu ülisuure hukkunute arvuga tsunamit, 1923. aastal hukkus näiteks ühe katastroofi tõttu üle 140 000 inimese.
«Viimasel ajal pole aga Jaapanis ülisuurte tsunamide ohvreid mõõdetud mitte tuhandetes, vaid kümnetes,» ütles teadur.
Toimetas Raul Sulbi