•• Rootsi investorid ja turg tunduvad praegu olevat veendunud kahes asjas: Balti riigid devalveerivad ühel hetkel oma valuuta ja Balti riikides tegutsevad Rootsi pangad peavad rekapitaliseerima oma siinse tegevuse ehk vajavad lisaraha. Kui hästi on Swedbank Balti riikides kapitaliseeritud?

Kapitali adekvaatsus eri maades on pigem tehniline kui sisuline küsimus. Swedbank on kapitaliseeritud grupi tasandil ja lõpuks vaadatakse ka eri riikide üksuste kapitaliseerimisvajadust emafirma tasandil.

Ja kuna te teate arve, siis Swedbankil on korralik kapitalisatsiooni tase. Ma ei eelda praeguses olukorras, et meil oleks vaja lisakapitali. Enda arvates oleme piisavalt kapitaliseeritud.

•• Swedbanki Läti ja Leedu üksus ei ole otseselt Stockholmi tütarfirmad, vaid Swedbank Eesti tütarfirmad. Mida see finantseerimise aspektist tähendab? Mõned inimesed võivad ju küsida, et kui Lätis või Leedus juhtub midagi halba, kas siis tuleb neid finantseerida Eestis teenitud kasumist?

See on tehniline küsimus. Finantseerimise ja kapitaliseerimise kohalt on tegu ühe grupiga.

Tegelikult ei ole see üldsegi oluline teema. Muidugi me jälgime juriidilisi ja regulatsiooninõudeid, mis võivad eri riikides olla erinevad. Kuid olulisem on panga sisuline juhtimine. Ja selles oleme me üks firma.

•• Kas Swedbank ei ole kaalunud oma Balti operatsioonide muutmist harukontori vormi. Näiteks Nordea ja Sampo ei tegutse Eestis mitte tütarfirma vormis (Nagu SEB ja Swedbank) vaid harukontori vormis?

Ei, me ei ole seda kaalunud.

•• Lugesin hiljuti üht UBS-i (United Bank of Switzerland) raportit, kus arutleti ja arvutati, kas Rootsi pankadel oleks odavam oma Balti üksused hüljata või rekapitaliseerida…

Võimalust, et Swedbank hülgaks Balti ettevõtted, ei ole. Me ei mõtle ega arutle üldse selle üle. Ma saan aru, et inimesed võivad spekuleerida ja kalkuleerida, kuid meie oleme siin pikemaks ajaks.

•• Rootsi meedias ja kommentaariruumides kostab hääli: Balti riikides tegutsemiseks on vaja lisaraha ja meie, Rootsi maksumaksjad, peame selle kinni maksma.

Igal isikul on õigus oma arvamusele ja seda tuleb austada. Tihti unustatakse aga asja teine pool, nimelt see, et saanud teinud Baltimaadest väga häid kasumeid.

Jah, praegu oleme majanduslanguses. See on valus nii meie klientidele kui ka teatud ulatuses pangale. Kuid pikaajaline plaan tähendabki seda, et saad kasu heast ajast ja halvemal ajal pead mõnevõrra kannatama. Ühel hetkel jõuab kasv Balti riikidesse tagasi ja me tahame siin kohal olla.

•• Mida erinevat on praegu Eesti, Läti ja Leedu olukorras?

Minu vaatenurgast erinevusi ei ole. Kui lugeda lehti ja vaadata makroülevaateid, siis näeme siin-seal erinevusi, kuid panga seisukohast on olukord sama ja me teeme samu asju.

•• Näiteks?

Näiteks oleme pühendanud vahendeid – ressursse, inimesi ja teadmisi probleemsete laenudega tegelemiseks. See on tegelikult jätkuv protsess.

Siin ongi oluline rõhutada, et enamik kliente on probleemideta. Aga kui pangatöötaja tegeleb ühel ajal probleemsete klientidega ja „normaalsete” klientidega, siis kogemus näitab, et paratamatult hakkavad prob-leemsed laenud sinu tähelepanu ja tööaega hõivama ning probleemideta kliendid kannatavad. Selle tavalise äri hoidmine on aga kõige tähtsam.

•• Mis on teie prioriteet Swedbanki Balti riikide juhina?

1990. aastate alguse Rootsi majandus- ja panganduskriisi ajal juhtisin laenuvaldkonda. Klientidega tuleb kohtuda ja avameelselt olukorda arutada ning analüüsida, et leida õige lahendus. Rootsi kriisi kogemus õpetas, et mida varem sa kliendiga koos lahendust otsima hakkad, seda suurem on võimalus selle leidmiseks.

•• Kui rääkida klientidest, siis on Eesti ettevõtjatest pangaklientide pidev jututeema viimasel ajal: miks pangad meile enam laenu ei anna?

See ei ole tegelikult korrektne väide, sest me ju anname laenu ja tahame laenu anda. Loomulikult on praegu raske olukord. Samal ajal tähendab olukorra raskus ka seda, et praegu saame teada, kas äri, mida ettevõtja juhib, on üldse jätkusuutlik. Selge tulevikuväljavaateta ettevõtte päästmine ei ole kasulik meile ega ole kasulik ka kliendile.

•• Saan aru, et olukord on raske, aga kui vaadata Eesti Panga statistikat laenumahu kohta (see puudutab küll kogu Eesti kommertspangandust, mitte ainult Swedbanki), siis 2009. aasta veebruari laenumaht on võrreldes 2007. aasta veebruariga vähenenud eraisikutel viis korda ja ettevõtetel 3,5 korda. Kas pangad on üle reageerinud?

Sellele küsimusele on väga keeruline vastata. Kui mina räägin meie panga inimestega, siis saan teistsuguseid signaale. Siin räägitakse pigem sellest, et inimesed ja ettevõtted ei taha enam laenata.

Tuleb arvestada ka seda, et 2007. aasta alguses oli peaaegu majandusbuumi tipp. Siis toimus ülevõimendamine, praegu aga on loomulik, et võimendust ehk laenukoormust üritatakse vähendada. Raske öelda, kas inimesed kardavad laenata või on pangad liiga jäigad. Mida ma küll võin öelda: me ei ole oma laenamisprotsessi dramaatiliselt muutnud.

•• Aga te olete muutnud – mitte küll dramaatiliselt, aga olete muutnud…

Meie laenamise protsess on endine, aga majandusseis on teistsugune ja klientide äririskid on suuremad.

•• Kas siin ei ole Swedbanki jaoks üks dilemma? Ühelt poolt tahate keerulisel ajal vähem laenata, parandada oma kapitaliseisu, raha „koju tuua”. Teisalt on keerulisel ajal vaja ettevõtteid toetada, sest kui nemad lähevad põhja, kaotate ka teie kogu oma raha.

Ma ei oleks sellise dilemmapüstitusega päris nõus. „Raha koju toomine” ei ole meie äri. Meie äri tuum on ikkagi hoiustamine ja laenamine. Jätkusuutliku äri toetamine tuleb meile kasuks.

Aga üks asi, mida ma 1990-ndate alguse kriisist õppisin, on see, et kui äri on jätkusuutmatu, siis selle päästmise nimel toetamine viib lõppude lõpuks suuremate kaotusteni. Selle asemel tuleks kohe alguses otsustada, et see äri ei püsi. Mida varem see otsus teha, seda suurem on võimalus säästa nii panga kui ka kliendi raha.

•• Olgu, aga mis siis juhtub, kui te lõpuks otsustate, et see klient ei ole jätkusuutlik? Võtate nende äri üle, liidate firmasid kokku?

Jah, võib juhtuda, et sa näed: üks klient pole jätkusuutlik ja ka teine klient pole jätkusuutlik, aga kui need ettevõtted liita, siis võib-olla koos on. Aga ei tohi mõelda raamides. Kliendid on erinevad. Pank peab ise olema innovatiivne ja loominguline, et leida lahendusi.

•• Seni ei ole seda Eestis veel palju juhtunud, et pangad võtaksid ettevõtteid üle ja inimesed jääksid kodust ilma. Samal ajal kardetakse, et järgmise kahe aasta jooksul jõuame punkti, kus selliseid asju hakkab olema järjest rohkem. Kui võrdlete praegust Eestit Rootsi 1990-ndate alguse kriisiga, siis mis faasis me oleme?

Kõigepealt kommenteeriksin kartust, et inimesed kaotavad oma kodu. 1990-ndate alguse kogemus ütleb, et väga vähesed juhud jõudsid sinnamaani.

•• Väga vähesed, see tähendab…?

Ma ei oska peast arve öelda, aga tõepoolest – neid oli väga-väga vähe. Arvestage, et pangad ei ole eriti head koduomanikud ja pangad ei taha olla kodude omanikud. Panga huvides on, et inimesed jääksid oma kodusse. Ma jään selle juurde, et eraisikutest kliente, kes ei suutnud oma laenu teenindada, oli 1990-ndate alguse Rootsis väga-väga vähe. Kinnisvaraarendajate puhul oli see arv oluliselt suurem, kuid see ei tähendanud, et nendes arendustes elanud eraisikud oleksid pidanud oma kodudest lahkuma.

Vaadake, pangal ei ole ka huvi juhtida ärisid, olla ettevõtete omanik.

Toome sellise näite nagu auto. Kui on finantsraskused, siis võid ju küsida, kas sul on vaja sellist autot, nii kallist autot…

•• Auto on lihtne näide. Lõppkokkuvõttes pole autot üldse vaja, võid ju sõita ka bussiga, aga kodud on erinevad. Inimesed peavad kusagil elama…

Jah, ja pank käsitlebki erinevaid probleeme ja eri kliente erinevalt. Autod ja kodud on erinevad asjad ning me tegeleme nendega erineval moel. Seegi on põhjus, miks väga vähe inimesi lõpuks oma kodu kaotab.

Kes ta on?

Håkan Berg

•• Håkan Berg on töötanud aastaid eri ametikohtadel Swedbanki Rootsi panganduse divisjonis – sealhulgas ühena jaepanganduse juhtidest ja 1990-ndate algul Rootsi laenuvaldkonna juhina.

•• Tal on häid kogemusi nii majanduse tõusu- kui ka langusperioodist.

•• Bergi viimane töökoht pan-gagrupis oli olla siseauditi juht.