Tarmo Kõuts

Kuus aastat kaitseväge juhtinud ja eile

poliitikasse mineku soovi avalikustanud viitseadmiral Tarmo Kõuts ei taha saada

 presidendiks ega kaitseministriks, vaid näeb ennast tulevikus parlamendi riigikaitsekomisjonis.

Kuivõrd on teie lahkumisotsus seotud presidendivalimistega ja oletustega, nagu võiksite seal olla üks kandidaate?

Absoluutselt mitte.

Aga sellega, et Isamaaliit ja Res Publica otsivad oma ühendparteile liidrit?

Täpselt sama vastus – absoluutselt mitte.

Ütlesite, et teie parteiline eelistus on Isamaa ja Res Publica Liit…

Sellega tahtsin iseloomustada oma maailmavaadet – parempoolne, rahvuslik-konservatiivne – ning just need erakonnad on toetanud riigikaitsesüsteemi, mida me oleme 15 aastat ehitanud.

Kuidas on võimalik, et Eesti armeed juhib kaitseväe juhataja, kes on öelnud, et tema eelistus on üks konkreetne erakond?

Kui suvel oli ajakirjanduses juttu, et kaitseväe juhataja otsib kontakti ühe või teise erakonnaga, oli see minu suhtes ebaõiglane, sest ma ei ole ühegi erakonna uksele koputamas käinud.

Kui aga nüüd ütlesin, et lähen kandideerima riigikokku, siis järgmine küsimus oli väga loogiline – millises erakonnas. Tahan käituda ausalt ja otsekoheselt, mitte keerutada ega rääkida pooltõdesid.

Kas olete kirjutanud avalduse erakonda astumiseks?

Ei ole. Ma ei kirjuta seda enne, kui parlament pole mind vabastanud ametist.

Kui kiiresti see juhtub?

Raske aimata, sõltub presidendi konsultatsioonidest Riigikaitse Nõukogu liikmete ning erakondadega. Seaduse järgi peab see juhtuma nelja kuu jooksul.

Kas te pole mõelnud, et ehk oleks kohane jääda seniks palgata puhkusele, kuni parlament teid vabastab?

Pean tunnistama, et veel ei ole mõelnud. Aga nüüd hakkasin mõtlema. Selliseid otsuseid tuleb arutada ka riigi poliitilise juhtkonnaga.

Mil määral mõjutasid teie lahkumisotsust keerulised suhted kaitseminister Jürgen Ligiga?

Mitte kuigivõrd. Olen erinevates ametites töötanud kokku 18 ministriga ja üsna paljudega neist on olnud erinevaid arvamusi, kuid kunagi pole olnud mõtet, et peaksin seepärast lahkuma. Oleme alati suutnud suurepäraselt moodustada positiivse sünergia.

Ka kaitseminister Ligiga?

Ka temaga, kui vaatame töötulemusi.

Miks peate armeejuhi parimateks kandidaatideks peastaabi ülemat Alar Lanemani ja militaarõppeasutuste ülemat Ants Laaneotsa?

Olen Lanemaniga töötanud koos mitu aastat ja tean, et tema kui kogu meeskonna üks mootor on võimeline juhtima. Laaneots on teine selline mees.

Ta on hea ekspert ning kompetentselt hoidnud end kursis kõigi meie kaitseväe ja kogu NATO probleemidega.

Aga brigaadikindral Vello Loemaa, keda toetab vähemalt osa kaitseministeeriumist?

Mina esitasin presidendile oma eelistused.

Oletame, et teid valitakse riigikokku. Mis edasi? Istute lihtsalt vasakult kuuendas pingis?

Aga mis selles halba on? See on meie rahva valitud seadusandlik kogu.

Millises komisjonis te ennast näete?

Arvan, et riigikaitsekomisjonis.

Oletame, et teie erakond pääseb valitsusse ja saab kaitseministri portfelli. Oleks teil huvi see endale küsida?

Praegu küll mitte, sest olen näinud kõrvalt, kui raske see amet on. Mul ei ole nii kõrgeid poliitilisi ambitsioone ega ole ka sellist poliitilist kogemust.

Kuidas käitute, kui teie erakond on valitsuses, aga selle koalitsioonileppesse kirjutatakse ajateenistusest loobumise punkt?

Ärge tehke minust praegu poliitikut, ma pole seda.

Mida ütlete nüüd ohvitseridele ja sõduritele?

Saatsin neile pöördumise, kus selgitasin oma tänase käigu põhjuseid ja tänasin kõiki suurepäraste aastate eest. Eesti sõdur on väga hea sõdur, meie mehed on seda tõestanud.

Mitu mundrikomplekti ja tavaülikonda teil on?

Kolm ja kolm. Kuigi pean tunnistama, et olen mundrit kandnud 15. eluaastast alates ja see saab pikapeale harjumuseks. See on halb harjumus.

Tarmo Kõuts

• Sündinud 27. novembril 1953 Pihtla vallas Saaremaal

• Haridus: Tallinna Riiklik Merekool, Kaliningradi Tehniline Instituut

• Sõjaline ettevalmistus: Tallinna Riiklik Merekool, Soome Maakaitse Kõrgkool

• Töö: 1973–1990 sõitis merd Eesti Merelaevanduse laevadel, alustades madrusena ja tõustes juhenduskapteniks. 1990–1993 Tallinna Merekooli ülem ja Eesti Merehariduskeskuse rektor, 1993–2000 piirivalveameti peadirektor

• Kaitseväe juhataja alates 21. septembril 2000

• 2002. aastal ülendas president Kõutsi viitseadmiraliks

• Eesti Laskurliidu president

• Abielus, täiskasvanud poeg ja lapselaps

Tarmo Kõuts, viikingite laps                               < Kroonikast>

Tekst: Lea Veelma

Septembrihommik kontradmiral Tarmo Kõutsi (47) kodus sarnaneb kaadritega romantilisest filmist. Aurav kange kohv kruusides, isetehtud lõhemari, mida soovitatakse värskele saiale ikka kuhjaga panna, järjekorda ootamas kohupiimakook… Kõutsi poolatarist abikaasa Velina (46) on malbus ja lahkus ise. Veel ei ole pilt täiuslik. Kaitseväe juhataja lisab nagu tellitult värve juurde. Läheb ja paneb iidse grammofoni mängima — plaat on vana vinüül havai kitarriga. Mida veel ühelt pühapäevahommikult tahta.
Just eelmisel päeval on Tarmo Kõutsil täitunud aasta kaitseväe juhataja ametikohal. Sõbrad töölt kinkisid talle sel puhul Kissingeri «Diplomaatia». Kõuts väidab, et on juba viie leheküljega maha saanud, see raamat nõudvat erilist kaasamõtlemist.

                                                     

«Minusugusele mehele on ainult inglit vaja, ja see on mul olemas,» räägib Kõuts. «Merel olin viisteist aastat üksi, siis ei lubanud seadused naist laevale kaasa võtta. Nüüd käime teinekord koos kalal. Mu naine on juba peaaegu professionaal, aga arenguruumi veel jätkub.» Kõuts muigab. Ja üldse arvab kaitseväe juhataja, et kui inimene ei arene, siis tabab teda tahtmatult taandareng.