Toila alevikul korralik reoveepuhasti

1982. aastal tollase Oktoobri kalurikolhoosi ehitatud puhastusseadmed olid kuni möödunud aastani OÜ Viru Rand omandis. Mullu ostis Toila vald need enda omaks.

Võimsust varasemast vähem

“Ega seal ehitamisest saati suurt midagi tehtud,” tunnistas Toila vallavalitsuse ehitus- ja majandusnõunik Rein Merirand.

Muidugi olid seadmed vanad ja amortiseerunud ega puhastanud reovett enam kuigivõrd. Midagi hullu sellest õnneks siiski ei sündinud: omal ajal projekteeriti puhasti sellise võimsusega, et see suutnuks vastu võtta 1500 kantmeetrit reovett ööpäevas. Viimastel aastatel on aga Toilas reovett tekkinud heal juhul ehk viissada kanti kuus. Sestap puhastus vesi juba pikas torustike rägastikus ringeldes ja settebasseinides selginedes sedavõrd, et midagi väga sogast Pühajõkke ei jõudnud. (Kalatööstuse tippaegadel käis seadmest läbi ka enam kui 2000 kanti ööpäevas – õigest puhastamisest tollal muidugi rääkida ei saanud.)

Möödunud aasta juunikuus tunnistas Toila toonane vallavanem Tauno Võhmar aleviku puhastusseadme – nagu kogu aleviku reoveemajanduse üldse – üsna õnnetus seisukorras olevaks. Siis oli juba teada, et keskkonnainvesteeringute keskusest mitu korda küsitud raha seadme rekonstrueerimiseks on lõpuks eraldatud.

Kanalisatsioon jõuab kõikjale

Lisaks puhastusseadmetele on Toilas kavas korda teha ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemid. “Toila on ju selles mõttes umbne – küla on puha kanaliseerimata,” loodab Merirand, et Ida-Virumaa 11 omavalitsuse ühine rahataotlus selles osas järje peale aitab.

Puhastusseadmete rekonstrueerimise esimene etapp hõlmas kahe ringpuhasti korrastamist ning reovees hõljuva ainese eraldamise ja muda setitamise süsteemi ehitamist (muda tihendamiseks vajaliku pressi ostmiseks peetakse läbirääkimisi OÜga Järve Biopuhastus; seejärel võiks mudast komposti teha).

Umbes kolmandik puhastisse jõudvast reoveest on pärit elanikkonnalt, teine kolmandik kalatööstusest ja kolmas sanatooriumist.

“Kalatööstusest tuleb enam-vähem puhas vesi,” kinnitas Merirand. “Midagi niisugust, mis mudasse settinuna komposti kahtlaseks võiks muuta, sellesse puhastisse jõudvas heitvees kindlasti ei ole.”

Biotiigid ja mudaväljak korda

Rekonstrueeritud puhasti on võimeline vastu võtma 8000-10 000 kantmeetrit heitvett kuus. Sellest võimsusest piisab ka siis, kui Toila küla kanaliseeritakse (loodetavasti juhtub see aastal 2009). Karuväravate juures platseeruv uuseramurajoon saadab oma heitveed juba praegu uude puhastisse.

Teise etapina tehakse korda biotiigid (puhastatakse ja tehakse korda õhutussüsteem) ning mudaväljak, raha selle tarvis on juba eraldatud.

Kahe etapi peale kokku eraldas keskkonnainvesteeringute keskus Toila reoveepuhasti rekonstrueerimiseks 7,3 miljonit krooni. Vald lisas omalt poolt 10% omaosalust.

KÜLLI KRIIS
Reede, 6.10.2006