Tallinnas Toompea lossis ja lossi ees algasid dokumentaalse telelavastuse “Oma Maapäev” võtted, mille tegevus viib ajas 90 aastat tagasi.
Telelavastus jõuab Eesti Televisiooni eetrisse kuu aja pärast, 28. novembri pidulikul õhtul, mil Estonias tähistatakse 90 aasta möödumist Maapäevast, mis pani aluse Eesti omariikluse tekkele. Tegu on avalöögiga Eesti riigi 90. aastapäeva tähistamise sarjas, vahendas Aktuaalne kaamera.
30 kuni 40 minuti pikkune lavastus aitab vaatajale selgitada Maapäeva otsuste tähtsust Eesti riikluse sünnis. 28.novembril 1917. aastal kogunesid Maanõukogu liikmed, et kuulutada end kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eestimaa pinnal – seega keelduti tunnistamast oktoobrirevolutsiooniga võimu haaranud Nõukogude Venemaa valitsust.
Dokumentaallavastuse üks stsenariste ja režissöör Hardi Volmer ütles, et kuna loo peategelane on poliitik Jüri Vilms, siis on see ühtlasi ka tema lugu. Lavastus, mis algab Maapäeva deklaratsiooniga, lõpeb Jüri Vilmsi mahalaskmisega Soomes.
“Tänapäeva inimene pigemini teab, et meil on Vilmsi-nimeline tänav. Sellega tema teadmised piirduvadki,” arvas Volmer. “Ja ma arvan, et see film nüüd natukene avab tegelikult seda suurepärast poliitikut, kes juba oli nagu tõusmas täielikuks täheks juba tsaaririigi lõpuperioodil Eesti poliitikataevas.”
Kuna Vilms ei jõudnud saada 30aastasekski, siis on tema isikuomadustest ja käitumismaneeridest poliitiku osatäitjal Tiit Sukal suhteliselt vähe aimu.
“Fotosid ma olen vaadanud, aga ega rohkem,” ütles näitleja. “Seetõttu see osatäitmine siin filmis jääb siiski selliseks ettekirjutatud rolliks. Ega ma rohkem midagi vürtsi juurde anda ei oska.”
Dokumentaallavastuse eelarve on 600 000 krooni. Kokku on Eesti vabariigi juubeli tähistamiseks valitsus eraldanud aga 100 miljonit krooni.
Kuna Eesti riigi ühe rajaja Jüri Vilmsi mälestus on jäädvustatud vaid tahvliga tema kodukohas Pilistvere lähistel, on viimasel ajal hakatud üha enam rääkima talle mälestussamba püstitamisest. Sotsiaaldemokraadid on pakkunud sobivaks kohaks Komandandi aia Toompeal.
Toompeal algasid telelavastuse “Oma Maapäev” võtted
Toompeal algasid telelavastuse “Oma Maapäev” võtted
Riina Koit
Tallinnas Toompea lossis ja lossi ees algasid dokumentaalse telelavastuse “Oma Maapäev” võtted, mille tegevus viib ajas 90 aastat tagasi.
Telelavastus jõuab Eesti Televisiooni eetrisse kuu aja pärast, 28. novembri pidulikul õhtul, mil Estonias tähistatakse 90 aasta möödumist Maapäevast, mis pani aluse Eesti omariikluse tekkele. Tegu on avalöögiga Eesti riigi 90. aastapäeva tähistamise sarjas, vahendas Aktuaalne kaamera.
30 kuni 40 minuti pikkune lavastus aitab vaatajale selgitada Maapäeva otsuste tähtsust Eesti riikluse sünnis. 28.novembril 1917. aastal kogunesid Maanõukogu liikmed, et kuulutada end kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eestimaa pinnal – seega keelduti tunnistamast oktoobrirevolutsiooniga võimu haaranud Nõukogude Venemaa valitsust.
Dokumentaallavastuse üks stsenariste ja režissöör Hardi Volmer ütles, et kuna loo peategelane on poliitik Jüri Vilms, siis on see ühtlasi ka tema lugu. Lavastus, mis algab Maapäeva deklaratsiooniga, lõpeb Jüri Vilmsi mahalaskmisega Soomes.
“Tänapäeva inimene pigemini teab, et meil on Vilmsi-nimeline tänav. Sellega tema teadmised piirduvadki,” arvas Volmer. “Ja ma arvan, et see film nüüd natukene avab tegelikult seda suurepärast poliitikut, kes juba oli nagu tõusmas täielikuks täheks juba tsaaririigi lõpuperioodil Eesti poliitikataevas.”
Kuna Vilms ei jõudnud saada 30aastasekski, siis on tema isikuomadustest ja käitumismaneeridest poliitiku osatäitjal Tiit Sukal suhteliselt vähe aimu.
“Fotosid ma olen vaadanud, aga ega rohkem,” ütles näitleja. “Seetõttu see osatäitmine siin filmis jääb siiski selliseks ettekirjutatud rolliks. Ega ma rohkem midagi vürtsi juurde anda ei oska.”
Dokumentaallavastuse eelarve on 600 000 krooni. Kokku on Eesti vabariigi juubeli tähistamiseks valitsus eraldanud aga 100 miljonit krooni.
Kuna Eesti riigi ühe rajaja Jüri Vilmsi mälestus on jäädvustatud vaid tahvliga tema kodukohas Pilistvere lähistel, on viimasel ajal hakatud üha enam rääkima talle mälestussamba püstitamisest. Sotsiaaldemokraadid on pakkunud sobivaks kohaks Komandandi aia Toompeal.
Toimetas Heikki Aasaru