Tule taevas appi!

NTTA.jpg:  

Ansipi teise valitsuse esimene aasta: tule taevas appi!

29.03.2008 00:01Alo Lõhmus, Postimees 

Juubeliaastale kohaselt on uuel nädalal taas kord põhjust pidu püsti panna: 5. aprillil täitub Andrus Ansipi teise valitsuse esimene ametiaasta. See on olnud tormiline aeg ning juba praegu on selge, et Ansipit ja tema valitsust jäädakse mäletama kauaks. Milliste sõnadega, see on vabas riigis igaühe enda asi. Postimees õnnitleb kabineti liikmeid ning soovib neile õnne töös ja edu isiklikus elus.

 

 Välisminister Urmas Paet

Paedi viimase aasta töö plusspoolele jääb kahtlemata Eesti välisteenistuse mobiliseerimine aprillikriisi päevil, veenmaks Euroopat meie kaitseks mõnd toetavat sõna poetama.

Teisalt võinuks välisminister pronksijandi tagajärgi ette näha ja oma peaministrit ohjeldada juba enne kriisi. Ka gaasijuhtme osas muutis Paet avalikkuse surve tõttu meelt, milles võib näha andami maksmist populismijumalale.

Paedi välispoliitikat on süüdistatud loiduses ja initsiatiivipuuduses, kuid võrreldes nende meeleheitekarjetega, mis kostsid Islandi väljakult Paedi mõne eellase ajal, on olukord ikkagi üsna hea.

Vaikus võib anda tunnistust ka keskendunud tööst ja tulgu selles asjas välisministrile siinkohal appi nii taevased kui maised jõud.
— — — — — — — — — — — — — — –
Majandus- ja kommunikatsiooni- minister Juhan Parts

Juhan Partsi kohmaka ametinimetuse võiks asendada palju lühema ja tabavamaga: suurte asjade minister. Parts rajab koos hiinlastega supersadamat, ehitab Lõuna-Eesti laantesse Petseri–Orava superraudteejaama (juhul kui Petseri enda jaama lähiajal tagasi võtta ikkagi ei õnnestu) ning teeb juba ettevalmistusi supertuumajaama püstitamiseks. Ju tuleb see tal geenidest.

«Oletame,» ütleb peaminister Andrus Ansip, «et meil siiski korda ei lähe hiinlastega koos sadamat teha.» «Siis,» vastab kolonel Karl Partsi noor sugulane, «võtame soomusrongidelt suurtükid ja kuulipildujad maha, kogume kokku mehed, kes meiega tahavad kaasa tulla, ja murrame läbi otse Ningbo sadama peale. Rongid aga purustame ja põletame ära. See oleks muidugi äärmine ja kõige viimane abinõu.»

«Tule taevas appi, kas arvate, et suudame läbi murda?» küsib peaminister.
«Kindlasti murrame läbi!» kinnitab Parts.
— — — — — — — — — — — — — — –
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas

Haridusminister Lukase töötulemuste iseloomustamiseks olgu öeldud, et:

(1) Pedagoogide kuupalga alammäärad vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele on järgmised:
1) noorempedagoogil 9516 krooni;
2) pedagoogil 10 077 krooni;
3) vanempedagoogil 11 517 krooni;
4) pedagoogil-metoodikul 13 908 krooni.

(2) Keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega õpilaste kooli või klassi pedagoogide kuupalga alammäärad vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele on järgmised:
1) noorempedagoogil 10 468 krooni;
2) pedagoogil 11 085 krooni;
3) vanempedagoogil 12 669 krooni;
4) pedagoogil-metoodikul 15 299 krooni.

(3) Kasvatuse eritingimusi vajavate ning psüühikahäiretega õpilaste koolide pedagoogide kuupalga alammäärad vastavalt atesteerimisel omistatud ametijärkudele on järgmised:
1) noorempedagoogil 11 895 krooni;
2) pedagoogil 12 596 krooni;
3) vanempedagoogil 14 396 krooni;
4) pedagoogil-metoodikul 17 385 krooni.

(4) Klassijuhataja ülesannete täitmisel suurendatakse lõigetes 1–3 toodud kuupalga alammäärasid 10%.

Kes siinkohal peaks ütlema «Tule taevas appi!» – kas õpetajad, õpilased või lapsevanemad, jäägu igaühe enda otsustada.
— — — — — — — — — — — — — — –
Põllumajandusminister  Helir-Valdor Seeder

Kukk nimega Arvo Sirendi laulnud aasa peal Eesti kolhooside ajaloost. Rebane Helir-Valdor Seeder tulnud ta juurde ja ütelnud: «Sa oled ikka küll mees laulma, aga su esa oli ikka enam mees, kuule, ta laulis vahest nii, et pani silmad kinni.»

Sirendi vastanud: «Ma mõistan küll ka pimedispidi kolhoosidest laulda!» Pigistanudki silmad kinni ja hõisanud edasi.

Sel ajal napsanud rebane Seeder aga tema käest kolhooside ajaloo ning söönud ära. (Rahvajutt, mille eest Postimees, tule taevas appi, ei saa vastutada.)
— — — — — — — — — — — — — — –
Minister Urve Palo

Tule taevas appi!
Tule taevas appi!
Tule taevas appi!
Tule taevas appi!
Tule taevas appi!
Tule taevas appi!
Tule taevas appi!
Tule taevas appi!
Tule taevas appi!
— — — — — — — — — — — — — — –
Kaitseminister Jaak Aaviksoo

Ajal, kui Eesti üks autoriteetsemaid (reserv)sõjaväelasi Leo Kunnas on kaitseministeeriumi kohale tõstnud tõsised süüdistused pehmelt öeldes leiges suhtumises riigikaitsesse, mässab kaitseminister Jaak Aaviksoo sammastega.

Ta on loonud suisa uue traditsiooni: niipea kui kevadel lumi sulab ja mätas kuivab, lööb kaitseministeerium mõnel Tallinna haljasalal kopa mürtsti maasse ning hakkab ausambaid teisaldama või paigaldama. Otsusekindel minister ise juhib vaprate labidameeste vägesid ega võta pargikujunduse osas kuulda ühegi õrjetu vaenlase salakavalat kriitikat.

Nende sammastega läheb Aaviksoo suure tõenäosusega ka ajalukku ning meil tuleb selle eest isegi tänulik olla. Sest üks kaitseminister võib ju ajalukku sattuda ka hoopis hullemate asjadega, tegu on ikkagi relvastatud organisatsioonide haldamisega. Muidugi oleme nüüdseks juba näinud, et ka sammastega mängimine ei ole just ohutu lõbu.

Üks mõistatus ei anna Aaviksoo puhul siiski asu. Tegu on kahtlemata äärmiselt intelligentse inimesega. Aaviksoost kiirgab ehtsat hingeharitust, kahtlemata on tal ka väga hea kunstimaitse. Kui selline mees väidab, et on turvaklaasist obeliski lahendusega rahul, ei saa ta olla siiras. Tule taevas appi, miks ta siis seda teeb?
— — — — — — — — — — — — — — –
Siseminister Jüri Pihl

Siseminister Jüri Pihli kohta kirjutatud kommentaar on kustutatud, kuna ei vastanud Eesti Vabariigi seadustele ja heale kommenteerimistavale. Kommentaari autorit menetlevad elektrišokirelvadega varustatud märulipolitseinikud.
— — — — — — — — — — — — — — –
Peaminister Andrus Ansip

Laskem kõneleda päevakangelasel endal:

«Ma ei kujuta ette, et keegi võiks minna Tõnismäele ja ööpimeduse varjus kraana konksu otsa riputada pronkssõduri ja sellega kuhugi ära sõita. See pole õigusriigile kohane lahendus.»

«Et mitte anda vandaalidele ettekäänet ja võimalust siduda oma tegevust langenute mälestusega, viisime 27. aprilli varahommikul Tõnismäelt ära hauatähise. Mul on kahju, et pidime seda tegema planeeritust varem. Kuid rüüstajad ei jätnud meile teist võimalust.»
«Tartumaal on Laeva tanklatest ja Tartu valla tanklatest võimalik öösel alkoholi osta. Jõgevamaal Mustvee linnas saab jälle tanklatest alkoholi. Ida-Virumaal on Maidlas ühes väikeses tanklas öösel võimalik alkoholi osta.»

«Ei meenu. No ei meenu.»

«Sest Burkhardti puhul on tegemist inimesega, kes ei ole kunagi hoolinud ei Eestist ega Eesti inimesest. Tema ei ole käinud näiteks Tartu majaomanike ühingu koosolekul ja näinud seal nutvaid pensionäre.»

«Selleks, et gaas plahvataks, selleks on tal vaja sinna kõrvale veel teatud komponente – hapnikku on vaja, oksüdatsiooniprotsessi on vaja. Aga kuidas sealt me
re alt seda kätte saada, seda mina ei tea. Seda tuleks kindlasti akadeemiku käest küsida.»

«Tegemist on haiglase teoga ja võib olla haigele inimesele ei saa tõesti palju ette heita. Aga kui õpetaja ütles ajakirjanikule, et jätke haige inimene rahule, siis ei saa ma paraku eeldada, et ka tema kolleegid olid haiged.»

«No tule taevas appi!»
— — — — — — — — — — — — — — –
Kultuuri- ja spordiminister  Laine Jänes

Püüdes meenutada midagi, mis seostub Laine Jänesega, tuleb esimesena meelde hoopis samanimeline nukk telesaatest «Pehmed ja karvased». On see nüüd hea või halb märk, et elutu nukk räägib ühiskonnaelus kaasa kõlavama (lõkerdavama) häälega kui prototüübiks olev inimene? Hukkamõistuga ei tasu rutata. Paras annus mittemidagiütlevust on targa ja jätkusuutliku poliitiku tunnus.

Kultuuriringkonnist kostab aeg-ajalt pahurat porinat ministri tahtmiste ja tegude üle: kord heidetakse talle ette kultuurisaavutuste võrdlemist sporditulemustega, kord pannakse pahaks plaani sundida teatrid ausalt riigimakse maksma (see on tõesti õudne mõte). Kõige veidramad on aga sellised pahameelepursked, kus Jänest süüdistatakse spordi liigses soosimises. Mõni sõimab vaest Jänest lausa spordiministriks. No tule taevas appi!

Isegi kui Jänes on tõesti sportlaste poole kaldu, siis küllap just seetõttu, et teistes kultuurivaldkondades leidub vähe asju, mille najale ministriproual kõlbaks naalduda.
Kultuuriminister on õigel teel: sportimisel organismi paiskuv dopamiin garanteerib enamikule valijaist võimsama vaimse elamuse kui Eesti kunstnike aastanäitus.
— — — — — — — — — — — — — — –
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Et riigikogus (siinkohal tuletame meelde, et riigikogulaste ohjeldamatu, ekspansiivne, taltsutamatu, bakhantlik, peletislik, košmaarne, jõletu, tontlik jne palgatõus tuleb peatada, tule taevas appi!) leidub kodanikke, kel õnnestub pikkade parlamendiaastate jooksul jääda laiemale üldsusele tundmatuks, oleme juba harjunud. Ent selliseid tegelasi on ka praeguses gigantide valitsuses.

Võtkem või keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Tore saare mees, kellega võiks iga kell minna luurele või vähemalt koduõlut tegema, kuid mis ta maailma asjadest mõtleb?
Võib-olla ongi ideaalne keskkonnaminister sarnane värske õhuga, mida märkame alles siis, kui sellest tuleb puudus kätte. Tamkivi ametiaja suurimaid reforme – prügisorteerimise kohustus – on samuti läinud isevoolu teed.
— — — — — — — — — — — — — — –
Regionaalministrid Siim-Valmar Kiisler ja Vallo Reimaa

Regionaalministri amet on valitsuses selleks, et mälumängurite elu raskeks teha. Siim-Valmar Kiisleri nime meeles pidamine on juba iseenesest kunsttükk, aga öelge palun, kes oli tema eelkäija? Anname väikese vihje: selle ministri suurimaks saavutuseks oli saada vallandatud igavuse tõttu.

Õige! Härra Reimaa, aga mitte Vello, vaid Vallo. Kuid kes täitis regionaalministri ametitooli enne Reimaad? Tule taevas appi, siinkohal peab küll sõbrale helistama.
Regionaalministrite mõttetuse parimaks tõendiks pole muidugi nende isiklik tagasihoidlikkus, vaid tõsiasi, et väikeses ja üha enam kokku kuivavas Eestis vohab endiselt mustmiljon omavalitsust ning keegi ei tea, mis meie arvukates vallamajades tegelikult toimub.
— — — — — — — — — — — — — — –

Justiitsminister  Rein Lang ja sotsiaalminister  Maret Maripuu

Vastu hommikut muutus lumesadu nii tihedaks, nagu oleks kogu maailm topitud jahukotti – ümberringi polnud näha muud kui otsatut valget pöörist. Sotsiaalminister Maripuu ja justiitsminister Lang olid öö läbi ringi kooserdanud ja marti teinud, nüüd liipasid nad väsinult kodu poole. Tee viis mööda töövõtjate elamust ja korraga tuli Langile hea mõte.
«Eit, kuule, varastame tööinimestelt ära sotsiaalsed garantiid, mis neil praeguse töölepinguseadusega on!»

«Aa, see pole tõesti paha plaan! Oi, Lang, küll sa oled tark mees!»

«Lihtsalt tuleb silmad lahti hoida,» kohmas Lang tagasihoidlikult. «Teistmoodi rikas inimene elada ei saa, kohe tuleb nälg majja.»

Nad hiilisid tööinimese õuele ja hakkasid töölepinguseadusest ükshaaval paragrahve kelgule kuhjama, kiiresti ja osavalt, nagu oma ala meistrid kunagi.

(Andrus Kivirähki teose «Rehepapp» ainetel. Taevas siinkohal appi ei tule, vaid on jõuetu.)— — — — — — — — — — — — — — –
Rahandusminister Ivari Padar

Kui suguvõsas on selline mees nagu Ivari Padar, on kogu vahmiil õnnega koos. Esiteks näib, et selline mees ei puhka kunagi. Kui ta pole just hõivatud palgatööga (aga seda on ta varastest hommikutundidest hilise õhtuni), siis nokitseb ta kuuri all, putitab autot või lõhub puid.

Tal on alati nii palju tegemist, et tema olemasolu läheb kodakondsetel vahel lausa meelest ära, ehkki kogu elukorralduse eest hoolitsemine lasubki suuresti just niisuguse mehe õlul. Kui häda käes, teavad kõik, kelle poole pöörduda.

Tühikargajatest ja ärplejatest, kes ahju veeres suuri sõnu teevad, pole ühegi probleemi lahendajat. Kuid kui suguvõsas on Padari-sugune mees, paneb ta mutrivõtme vaikselt käest, lausub hädasolijale mõne lohutava sõna ning võtab siis kogu mure enda kanda.

Täpselt nii on ka praeguses valitsuses. Kas Padar on kunagi hoobelnud Eesti viimisest universumi rikkaimate riikide sekka? Kas ta on sõdinud surnud sõjameestega või lubanud valijad üle kullata ulmeliste palkadega? No tule taevas appi, muidugi ei ole. Kuid rahandusministrina peab just tema lahendama kõik jamad, mille kaasministritest kiidukuked on kokku keetnud.