Tunnustus kõige-kõigematele

“Võrreldes maailmaga, milles elasid meie vanavanemad, on meie maailm ühelt poolt ahtamaks tõmbunud ja teiselt poolt avaramaks paisunud. Sellises Eestis, kus maailm muutub meie ümber aina kirevamaks, on koolil meie ootustes eriline koht. Kuskil peab ju olema kindlale teadmisele põhinev aateline kindlus, mis aitab meil tungida asjade olemuse mõistmiseni,” kõneles poolele tuhandele Jõhvi kontserdimajja pidupäeva tähistama kutsutud õpetajale maakonna omavalitsusliidu esimees Veikko Luhalaid.

“Eesti riigi tulevikuvõtmed on klassitoas, peidus õpetaja peos,” tänas ta Ida-Virumaa kahekümne kahe omavalitsuse nimel õpetajaid nende võtmete tugeva hoidmise ja mis veel tähtsam – õige luku leidmise eest.

“Kinkige oma õpilastele viiul,” soovitas maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Kaarin Veinbergs, viidates Lutsu “Kevade” õpetaja Lauri oskusele õpilaste hingekeeled üles leida. “Siis on lootust, et teie õpilastest kasvavad heliseva hingega inimesed.”

Tulevikukoolis rõhk ise avastamisele

Koolis järgneb pidulikule aktusele tavaliselt ikka õppetund. Ei saadud selleta läbi vastuvõtulgi: kõnelema oli kutsutud Tartu ülikooli professor Toomas Tenno, teemaks uuenduslik õpe Eesti haridussüsteemis ehk “Kõiki lapsi arendav ja kaasav kool”.

“Süsteemse mõtlemise oskus, probleemide lahendamise oskus, küsimuste esitamise oskus, loovus,” loetles Tenno seda, millest kooli lõpetanutel vajaka jääb. “Kool on suunatud meeldejätmisele. Fakte peab teadma – aga need ununevad väga kiiresti, kui ei ole süsteemi.”

Süüd selles ei pannud ta sugugi õpetajale, vaid pigem programmidele, õpikupõhisele õpetamissuunale. Õpetaja ei tohiks kunagi lapsele ette öelda seda, mis laps võib ise avastada, kui teda õigesti suunata.

“Ma kuulen – ja ma unustan; ma näen – ja ma mäletan; ma teen ise – ja ma saan aru,” tsiteeris ta Hiina vanasõna, toonitades, et tulevikukool peab just sellele tuginema.

Tunnustus kõige-kõigematele

“Te kõik väärite tunnustust,” pöördus omavalitsusliidu hariduskomisjoni esimees Vallo Reimaa kohalolnute vahendusel kõigi maakonna õpetajate poole. “Aasta õpetaja tiitli võiks saada kogu õpetajaskond – et riik aru saaks: ei ole tähtsamat tööd kui õpetaja oma.”

Omavalitsusliidu tänukirja ja meene pälvisid need 68 õpetajat, keda kohalikud omavalitsused aasta õpetaja tiitlile kandideerima esitasid.

KÜLLI KRIIS
Reede, 6.10.2006