Pöördumine: ühisavaldus Eesti tunnustamise 90. aastapäevaks
Eesti Päevaleht, 26. jaanuar 2011 07:30
•• Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed põhjustasid pöördelisi muutusi nii Euroopas kui ka mujal maailmas, tuues kaasa riigikordade, kuningakodade ja poliitiliste süsteemide kokkuvarisemise. Kuid enam kui neli aastat kestnud hävingu ja kannatuste keerises hakkas tärkama uus lootus ja usk paremasse tulevikku. Teiste riikide kõrvale tõusis ka Eesti, kes tundes ära õige hetke, kuulutas välja iseseisvuse, tehes seeläbi teoks ühe rahva pikaajalised püüdlused ja tahte. Eesti Vabariik sündis olukorras, mil tema ees seisvad ülesanded olid hirmuäratavad ja väljavaated eduks enam kui tagasihoidlikud. Vastse vabariigi asutajate ees seisis sugugi mitte väike väljakutse – tarvidus veenda Euroopa ja kogu maailma riike tunnustama Eesti suveräänsust ja iseseisvust. Ilma tunnustamiseta oleks noore riigi püsima jäämine olnud vaevaline. Tunnustamisega kaasneb suurem poliitiline ja territoriaalne julgeolek, võimalus sõlmida sõprussidemeid ja edendada kaubavahetuse kaudu majanduslikku heaolu.
Meie poolt esindatud viis riiki: Belgia, Itaalia, Jaapan, Prantsusmaa ja Suurbritannia mõistsid noore vabariigi ametliku tunnustamise väärtust nii Eestile kui ka tunnustajatele endile. Täna 90 aastat tagasi, 26. jaanuaril 1921, tegid meie esivanemad Liitlaste Ülemnõukogu liikmetena targa ja ettenägeliku otsuse, tunnustades Eesti iseseisvust de jure. See otsus ei sillutanud mitte üksnes teed Eesti laiemale rahvusvahelisele tunnustamisele, vaid tugevdas ka Balti regiooni stabiilsust, võimaldas Eestil Rahvasteliidu liikmena rahvusvahelisel areenil kaasa rääkida ja turgutas Eesti enesekindlust kaubavahetuspartnerina. Üheksa aastakümmet hiljem hoiab Eesti jätkuvalt neid aateid au sees oma demokraatlike institutsioonide kaudu ning olles aktiivne ja vastutustundlik rahvusvahelise kogukonna liige. Allakirjutanutel on suur au tähistada Eesti de jure tunnustamise 90. aastapäeva ja õnnitleda kogu Eesti rahvast teie saavutuste puhul. Oleme veendunud, et meie riikide ja Eesti Vabariigi vaheline viljakas sõprus ja partnerlus jätkub ka tulevikus.
Alla kirjutanud: Belgia nimel: suursaadik T. E. hr Nicolaas Buyck Itaalia nimel: suursaadik T. E. pr Rosa Maria Chicco Ferraro Jaapani nimel: suursaadik T. E. hr Hideaki Hoshi Prantsusmaa nimel: suursaadik T. E. hr Frédéric Billet Ühendkuningriigi nimel: suursaadik T. E. hr Peter Carter
Ühisavaldus Eesti tunnustamise aastapäevaks
Pöördumine: ühisavaldus Eesti tunnustamise 90. aastapäevaks
•• Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed põhjustasid pöördelisi muutusi nii Euroopas kui ka mujal maailmas, tuues kaasa riigikordade, kuningakodade ja poliitiliste süsteemide kokkuvarisemise. Kuid enam kui neli aastat kestnud hävingu ja kannatuste keerises hakkas tärkama uus lootus ja usk paremasse tulevikku. Teiste riikide kõrvale tõusis ka Eesti, kes tundes ära õige hetke, kuulutas välja iseseisvuse, tehes seeläbi teoks ühe rahva pikaajalised püüdlused ja tahte. Eesti Vabariik sündis olukorras, mil tema ees seisvad ülesanded olid hirmuäratavad ja väljavaated eduks enam kui tagasihoidlikud. Vastse vabariigi asutajate ees seisis sugugi mitte väike väljakutse – tarvidus veenda Euroopa ja kogu maailma riike tunnustama Eesti suveräänsust ja iseseisvust. Ilma tunnustamiseta oleks noore riigi püsima jäämine olnud vaevaline. Tunnustamisega kaasneb suurem poliitiline ja territoriaalne julgeolek, võimalus sõlmida sõprussidemeid ja edendada kaubavahetuse kaudu majanduslikku heaolu.
Meie poolt esindatud viis riiki: Belgia, Itaalia, Jaapan, Prantsusmaa ja Suurbritannia mõistsid noore vabariigi ametliku tunnustamise väärtust nii Eestile kui ka tunnustajatele endile. Täna 90 aastat tagasi, 26. jaanuaril 1921, tegid meie esivanemad Liitlaste Ülemnõukogu liikmetena targa ja ettenägeliku otsuse, tunnustades Eesti iseseisvust de jure. See otsus ei sillutanud mitte üksnes teed Eesti laiemale rahvusvahelisele tunnustamisele, vaid tugevdas ka Balti regiooni stabiilsust, võimaldas Eestil Rahvasteliidu liikmena rahvusvahelisel areenil kaasa rääkida ja turgutas Eesti enesekindlust kaubavahetuspartnerina. Üheksa aastakümmet hiljem hoiab Eesti jätkuvalt neid aateid au sees oma demokraatlike institutsioonide kaudu ning olles aktiivne ja vastutustundlik rahvusvahelise kogukonna liige. Allakirjutanutel on suur au tähistada Eesti de jure tunnustamise 90. aastapäeva ja õnnitleda kogu Eesti rahvast teie saavutuste puhul. Oleme veendunud, et meie riikide ja Eesti Vabariigi vaheline viljakas sõprus ja partnerlus jätkub ka tulevikus.
Alla kirjutanud: Belgia nimel: suursaadik T. E. hr Nicolaas Buyck Itaalia nimel: suursaadik T. E. pr Rosa Maria Chicco Ferraro Jaapani nimel: suursaadik T. E. hr Hideaki Hoshi Prantsusmaa nimel: suursaadik T. E. hr Frédéric Billet Ühendkuningriigi nimel: suursaadik T. E. hr Peter Carter