Poorbetoonist seinaplokke valmistava OÜ Silbeti Plokk uus tehas on pärast vähem kui aasta aega kestnud ehitustöid saanud maha esimeste tootepartiidega, mis saadetakse juba järgmisel nädalal tellijatele.
ASi Silbet juhataja Vjatšeslav Šlõki sõnul moodustavad uues tehases valmistatud plokid ligi viiendiku lähipäevil Sillamäe sadamast teele saadetavast toodangust. Praegu on tehases käivitatud ainult üks autoklaav. Kokku on neid paigaldatud kolm ning erinevalt senistest võtab toodangu termotöötluse tsükkel tänu kõrgemale rõhule tunduvalt vähem aega.
Uue tehase ehitus läks maksma ligi 110 miljonit krooni, sellest 56 miljonit kulus Saksamaalt ostetud seadmetele. Tehase töötajad on läbinud spetsiaalse koolituse ja praktika samasuguses ettevõttes Valgevenes. Kokku on tootmises hõivatud 60 neljas vahetuses töötavat inimest.
Täiel võimsusel töötav tehas suudab aastas toota 160 000 kuupmeetrit poorbetoonist ehitusplokke, koos 170 inimesele tööd pakkuva vana tehasega jõuab Silbeti Ploki tootmismaht 320 000 kuupmeetrini. Peaaegu kogu toodang läheb ekspordiks Leetu, Lätti ja Venemaale. Idanaabritest tellijad on Ahtmes toodetud plokkide vastu eriti suurt huvi tundnud.
Jäätmeteks läheb senisest vähem tuhka
Uue tehase käivitamine ja soojusenergeetika jäätmeid (põlevkivituhka) kasutava seinaplokkide tootmise suurendamine aitab kokku hoida palju loodusvarasid – liiva, lubjakivi ja savi. Vjatšeslav Šlõk märkis, et Silbeti Plokk suudab nüüd aastas kasutada kuni 140 000 tonni lenduvat põlevkivituhka, mida ei ladustata enam tuhamägedesse ning mis ei kahjusta tänu sellele keskkonda. Tema sõnul ladustatakse praegu Narva Elektrijaamade tuhamägedes ligi 96 protsenti elektri tootmise käigus tekkivast tuhast ning seni on sellest kasutust leidnud vaid 4%.
Keskkonnaministeeriumi konkursil “Aasta keskkonnategu 2007” sai AS Silbet ühe peaauhindadest tooraine taaskasutamise ja loodussõbraliku tehnoloogia kasutamise eest, kuna plokkide lõikamisel ja freesimisel tekkivad puru ja tolm kogutakse kokku ning suunatakse tagasi tootmisprotsessi. Kuna toored plokid “küpsevad lõpuni” autoklaavides, ei avalda selle protsessi käigus tekkivad gaasid keskkonnale vähimatki kahjulikku mõju.
Uudised
Uus Ahtme tehas alustas tootmist
ASi Silbet juhataja Vjatšeslav Šlõki sõnul moodustavad uues tehases valmistatud plokid ligi viiendiku lähipäevil Sillamäe sadamast teele saadetavast toodangust. Praegu on tehases käivitatud ainult üks autoklaav. Kokku on neid paigaldatud kolm ning erinevalt senistest võtab toodangu termotöötluse tsükkel tänu kõrgemale rõhule tunduvalt vähem aega.
Uue tehase ehitus läks maksma ligi 110 miljonit krooni, sellest 56 miljonit kulus Saksamaalt ostetud seadmetele. Tehase töötajad on läbinud spetsiaalse koolituse ja praktika samasuguses ettevõttes Valgevenes. Kokku on tootmises hõivatud 60 neljas vahetuses töötavat inimest.
Täiel võimsusel töötav tehas suudab aastas toota 160 000 kuupmeetrit poorbetoonist ehitusplokke, koos 170 inimesele tööd pakkuva vana tehasega jõuab Silbeti Ploki tootmismaht 320 000 kuupmeetrini. Peaaegu kogu toodang läheb ekspordiks Leetu, Lätti ja Venemaale. Idanaabritest tellijad on Ahtmes toodetud plokkide vastu eriti suurt huvi tundnud.
Jäätmeteks läheb senisest vähem tuhka
Uue tehase käivitamine ja soojusenergeetika jäätmeid (põlevkivituhka) kasutava seinaplokkide tootmise suurendamine aitab kokku hoida palju loodusvarasid – liiva, lubjakivi ja savi. Vjatšeslav Šlõk märkis, et Silbeti Plokk suudab nüüd aastas kasutada kuni 140 000 tonni lenduvat põlevkivituhka, mida ei ladustata enam tuhamägedesse ning mis ei kahjusta tänu sellele keskkonda. Tema sõnul ladustatakse praegu Narva Elektrijaamade tuhamägedes ligi 96 protsenti elektri tootmise käigus tekkivast tuhast ning seni on sellest kasutust leidnud vaid 4%.
Keskkonnaministeeriumi konkursil “Aasta keskkonnategu 2007” sai AS Silbet ühe peaauhindadest tooraine taaskasutamise ja loodussõbraliku tehnoloogia kasutamise eest, kuna plokkide lõikamisel ja freesimisel tekkivad puru ja tolm kogutakse kokku ning suunatakse tagasi tootmisprotsessi. Kuna toored plokid “küpsevad lõpuni” autoklaavides, ei avalda selle protsessi käigus tekkivad gaasid keskkonnale vähimatki kahjulikku mõju.
NIINA VOROPAJEVA
Laupäev, 23.8.2008