Vasakult: Karl Luhaste Paadenurme Alumistelt, Ella Kalaus Allikupealselt, August Paas (Kirivälja Kutt), Ilse Kalaus, August Kiik Keskkülast, Linda Kiik Kopralt, Ella Kalaus Jaagapralt, Karl Kalaus Pika-alekerelt, Helmuth Kalaus, Albert Kalaus Allikupealselt (hobusel), Jaan Kiik Kopralt, Valter Kiik Keskkülast, Erich Raja Alumistelt, Meida Kalaus, Ilme Raja Alumistelt, Villu Indus (Jaagapra sulane), Kustas Indus, Aino Pihkva Allikult, Elsi Raja Alumistelt, Ann Indus, Rosalie Kalaus, Elli Raja Alumistelt, Voldemar Kiik Keskkülast, Ida Raja Alumistelt, Anna Erapart, Aliide Luhaste Paadenurme Alumistelt, Hilda Erapart, Maimu Erapart, Paul Erapart, Jaagup Erapart.

*****

VALDADE ÜHINEMISLEPING LIITVALLAKS    
(Töövariant; elanike arv: 11-110 tuhat)

Käesoleva ühinemislepingu (edaspidi Leping) sõlmivad …. vald (registrikood ………., aadress ……………. maakond), …… vald (registrikood ………., aadress ……………. maakond), … linn (registrikood ………., aadress ……………. maakond), …. vald (registrikood ………., aadress ……………. maakond), … vald (registrikood ………., aadress ……………. maakond) ja … vald (registrikood …………., aadress……. maakond), kelle ühisnimetus on Lepingus edaspidi kas Pooled või Ühinevad omavalitsused.

Käesoleva Lepingu sõlmimine on saanud eelneva heakskiidu iga ühineva omavalitsuse valimisõiguslike elanike kirjalikul ja e-küsitlusel viimaste kovv valimisnimekirjade järgi. 

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Lepinguga sätestavad Pooled (mitme?……) omavalitsusüksuse – (loetelu:… valla, … valla ja … linna) ühise liitomavalitsusüksuse osavalla-põhiselt, sealhulgas eesmärgid, nime, sümboolika ja staatuse ning tegevuse põhisuunad, ühinevate omavalitsusüksuste õigusaktide kehtivuse, omavalitsusüksuste töötajate ja teenistujatega seotud küsimuste lahendamise ning haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seonduvate organisatsiooniliste, eelarveliste ja teiste varaliste kohustuste ja õigustega seotud küsimuste lahendamise põhimõtted ning muude vajalikuks peetavate küsimuste lahendamise.

1.2. Uue omavalitsusüksuse tegevussuundade kavandamisel, eesmärkide elluviimisel, kohalikule omavalitsusüksusele pandud kohustuste täitmisel ja teenuste korraldamisel ning rahaliste vahendite suunamisel lähtub uue omavalitsusüksuse volikogu lepingu kehtivuse kestel käesolevas lepingus sätestatust.

 2. Ühinemisaeg ja volikogu valimine

2.1. Poolte ühinemise ja uue omavalitsusüksuse moodustamise ajaks õigusliku järjepidevuse alusel loetakse ühisomavalitsuse volikogu valimise päev, mille kuulutab välja … maavanem oma otsusega.

2.2. Uue omavalitsusüksuse kui avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamist toimuval LIITVALLA Volikogu Eesistuja valimisele järgneval päeval, millest peale Liitomavalitsusüksus omab kõiki Poolte õigusi, kannab Poolte kohustusi ning lähtub Lepingus kokkulepitust.

2.3. Iga Ühinev omavalitsus moodustab tulevase Osavallakogu valimisteks 2-3-mandaadilised asumipõhised valimisringkonnad, kusjuures jaotatav Osavallakogu mandaatide üldarv on 2/3 viimastel KOVV valimistel jaotatud mandaatide arvust, kuid mitte vähem kui 7. Valimistel jaotatakse mandaadid ainult ringkonniti. Osavallakogu valib esimesel istungil Osavallakogu Eesistuja. Osavallakogu tegutseb Liitomavalitsuse volikogu territoriaalkomisjoni õigustes.

2.4. Osavallakogudest moodustub ühine, vähemalt nx7 mandaadiga LIITVALLA volikogu. Osavallakogude Eesistujatest moodustub LIITVALLA Volikogu Juhatus.

2.5. LIITVALLA volikogu valib esimesel istungil Liitvalla volikogu Eesistuja (Liitvalla Vanema) ja kuulutab välja LIITVALLA valitsemiseks tegevjuhi (direktori?) avaliku konkursi (tähtaeg: kolm-neli nädalat).

2.5. Osavallakogude valimisringkondade ja LIITVALLA volikogu moodustamise skeem kehtib ka 2017. aastal ja järgmistel korralistel valimistel, kui KOVV valimisseadus seda ei keela..

 3. Ühinemise eesmärgid

3.1. Ühinemise eesmärgid on:

3.1.1. paikkondade kultuuriloolise pärandi säilitamine, piirkonna sotsiaalse, majandusliku, administratiivse ja territoriaalse terviklikkuse saavutamine ning väljakujunenud koostöö arendamine;

3.1.2. anda elanikele võimalus osaleda (koostöös ringkonna volinikega) otsedemokraatlikult paikkonna ning esindusdemokraatia kaudu piirkonna kui terviku toimimise ja arendamise jaoks oluliste küsimuste otsustamisel, samuti kasutada osutatavaid teenuseid;

3.1.3. paremate võimaluste loomine piirkonna tasakaalustatud arenguks;

3.1.4. kõigile ühisomavalitsusüksuse elanikele avalike teenuste ja kvaliteedi tagamine, sh võimalust kasutada kokku vähemalt 5% eelarvelisi investeeringuid valimisringkondadele otsedemokraatlike ettepanekute ja otsuste täideviimiseks;

3.1.5. võimaluste loomine piirkonna kui terviku arengu juhtimiseks ning ettevõtlusele soodsa arenguruumi tekkimiseks;

3.1.6. olemasoleva arengupotentsiaali ühendamine piirkonna parema konkurentsivõime saavutamiseks;

3.1.7. omavalitsusüksuste majandusliku, poliitilise ja haldussuutlikkuse suurendamine parema majandusolukorra ja arenguvõime saavutamiseks;

3.1.8. olemasolevate hästi funktsioneerivate tõmbekeskuste võimaluste ärakasutamine ühisomavalitsusüksuse keskustena.

4. Ühendomavalitsusüksuse nimi, staatus ja sümboolika kasutamine

4.1. Pärast Poolte ühinemist ning nendest ühisomavalitsuse moodustamist ja tegevuse rakendamist lõpetavad ühinevad omavalitsused kui avalik-õiguslikud juriidilised isikud oma tegevuse OSAVALLAKOGUDE otsuse alusel.

Märkus: Osavaldade ja Mustvee linna nimetused säilitatakse LIITVALLA-sisese omanimelise piirkonna/kandi määratlusena.

4.2. Ühinemisel tekkinud Liitomavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik valla staatuses.

4.3. Uue avalik-õigusliku juriidilise isiku nimi (tuleneb piirkonna muistsest maakonnanimest) VAIGA (Põhja-Tartumaa?) liitvald (lepingus edaspidi LIITVALD.

Märkus: Mõtteselguse huvides võiks lihtvalla ja liitvalla eristumiseks ühendvalda nimetada – KIHELKONNAKS).

4.4. LIITVALD on Ühinenud omavalitsusüksuste õigusjärglane.

4.5. LIITVALLA de jure keskus paikneb pärast ühinemist ……………… vallas/linnas, ……………….., kusjuures struktuuriüksused võivad paikneda ka hajali osavaldades.

4.6. Ühinenud omavalitsuste ametiasutuste hallatavad asutused lähevad LIITVALLA alluvusse ning ametiasustuste (vallavalitsuste) tegevus reorganiseeritakse.

4.7. LIITVALLA sümboolika (vapi ja lipu) kinnitab LIITVALLA volikogu.

4.8. LIITVALLA sümboolika kinnitamise järel jäävad kasutusse kõigi ühinenud valdade vapid ja lipud LIITVALLA OSAVALLA tähenduses Lepingu kehtivuse lõpuni.

 5. LIITVALLA tegevuse põhisuunad ja esindamine

5.1. LIITVALLA tegevuse põhisuunad lähtuvad omavalitsusüksusele Eesti Vabariigi seaduste, nende alustel antud õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega pandud kohustustest ja elanike õigustatud vajadustest ning on suunatud Lepingus sätestatud ühinemiseesmärkide elluviimisele.

5.2. LIITVALLA tegevuse põhisuunad on elukvaliteedi paremaks muutmine kogu omavalitsusüksuse ulatuses, senise infrastruktuuri säilitamine ja arendamine ning kõigile LIITVALLA elanikele avalike teenuste hea kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine.

5.3. LIITVALD seab eesmärgiks ettevõtluse arengu võimetekohase toetamise, mida alustatakse omavalitsuse teenuste erastamisesest. Ettevõtlike inimeste koondamiseks ja koolitamiseks luuakse Valla ettevõtluskoda.

5.3. LIITVALLA tegevuse põhisuunad viiakse ellu, arvestades Lepingu kehtivuse ajal Lepingus sätestatut, arengukavade ja ühinevate omavalitsuste põhimäärusteste alusel, kuni kehtestatakse uus arengukava ja põhimäärus..

5.4. LIITVALLA esindamise õigus omavalitsusühendustes Volikogu Eesistujal ainuisikuliselt, regionaalsetes koostööprojektides aga Volikogu Eesistuja koos Volikogu teemakomisjoni esimehega.

6. Õigusaktide kehtestamine ja kehtivus

6.1. Ühinevate omavalitsusüksuste õigusaktid kehtivad LIITVALLA õigusaktide kehtestamiseni seal, kus nad kehtisid enne ühinemist. Enne uue omavalitsuse valimisi ühtlustavad Ühinevate omavalitsuste volikogud lisas 4 nimetatud kehtivad määrused, tegevuskorrad ja statuudid.

6.2. LIITVALLA põhimääruse muutmise või uue põhimääruse kehtestamiseni tegutseb LIITVALD ajutise põhimääruse alusel, mille kinnitavad Ühinevate omavalitsusüksuste volikogud enne ühinemist. LIITVALLA põhimäärus jõustub selle kinnitamise päevast.

6.3. LIITVALLA alluvusse läinud ametiasutused tegutsevad kuni LIITVALLA ametiasutuse põhimääruse kehtestamiseni Ühineva vallavalitsuse (ametiasutusena) põhimääruse järgi ja ametiasutuste hallatavad asutused tegutsevad kuni uute põhimääruste kehtestamiseni seni kehtinud põhimääruste järgi.

6.4. LIITVALLA arengukava vastuvõtmiseni ja üldplaneeringu kehtestamiseni jätkavad kehtivust Ühinevate omavalitsuste arengukavad ja üldplaneeringud.

7. LIITVALLA volikogu ja komisjonide moodustamine

7.1. Volikogu moodustub valimistel mandaadi saanud volinikest, kusjuures iga Osavald on koormatud LIITVALLA volikogus ka Eesistuja asetäitja ja volinikud lisaks osavalla teritoriaalkomisjonis osalemisele lisaks volikogu teemakomisjoni liikme kohustustega.
7.2. Alatiste komisjonide (v.a revisjonikomisjoni) koosseisu valib komisjoni esimees esindajad kõikidest Ühinevatest omavalitsustest.
7.3. Volikogu juhatus moodustub osavaldade Volikogu eesistujast ja osavaldade komisjonide valitud juhtidest.

7.4. Ühendvalla volikogu Osavallakomisjoni ainupädevuses on:

• Osavalla üldplaneeringu koostamises osalemine ja kooskõlastamine;

• Osavalla detailplaneeringute menetlemine ja kooskõlastamine;

• Osavalla territooriumil asuvate valla allasutuste juhtide kooskõlastamine;

• Osavalla allasutuste põhimääruste kooskõlastamine;

• Osavalla arengukava kooskõlastamine;

• Suhtlemine osavalla erinevate kogukondadega ja kodamikeühendustega;

• Osavallas asuva teenuskeskuste töö järelvalve;

• Osavalla kolmandale sektorile mõeldud toetuste jagamine;

• Ühendomavalitsuse investeeringute kavasse ettepanekute tegemine;

• Osavalla esindamine ühendomavalitsuse volikogus.

7.5. Volikogu ja alatiste komisjonide kõik istungid on avalikud (vähemalt Skype vahendusel).

8. Hariduse, noorsootöö, kultuuri ja spordi korraldamine

8.1. Alusharidust ja põhiharidust vaadeldakse koos kui ühtset hariduskorraldust.

8.2. Säilitatakse jätkusuutlik haridusvõrgustik: (loetelud:) … gümnaasiumi (……), põhikooli (……) ja … lasteaeda (……). Kõik haridusasutused jätkavad tegevust praegustes teeninduspiirkondades. Laste huvidest lähtudes võetakse suund kodulähedaste lasteaedade-algkoolide (sh era-aldatusel) arendamiseks.

8.3. Tagatakse haridussüsteemi varustamine tugiteenuse-spetsialistidega.

8.4. Luuakse haridusteenuse kvaliteedi hindamiseks teenuse kirjeldus, mis on aluseks ülalpidamis-, tegevuste ja personalikulude rahastamisel.

8.5. Ühtlustatakse lasteaedade ja põhikooli õpetajate palgatase.

8.6. Lasteaia õppevahenditasu seotakse lahti Vabariigi Valitsuse poolt kehestatud töötasu alammäärast (4 % alammäärast). LIITVALLA lasteaias käiva teise ja iga järgmise lapse eest lasteaiatasu ei võeta.

8.7. Huvihariduse ja -tegevuse korraldamise põhimõtted ja alused peavad säilima ning nende rahastamine olema tagatud. Muusikakoolid ja Spordikoolid jätkavad tegevust huvikoolidena.

8.8. Säilitatakse ja arendatakse vaba aja sisustamise ning huvi- ja sporditegevuse võrgustikku ning jätkatakse tavaks saanud ürituste korraldamist.

8.9. LIITVALLA ametiasutuse struktuuris nähakse ette “n” noorsootöötaja ametikohta.

8.10. Toetatakse ja arendatakse piirkondlikku omapära rõhutavaid tegevusi.

8.11. Jätkatakse olemasolevate preemiate ja stipendiumite väljaandmist ning kutsutakse ellu uusi kodanike aktiivsust suurendavaid ettevõtmisi.

8.12. Koordineeritakse inimeste vaba aja veetmiskohtade – kultuuri-, rahva- ja seltsimajade ning raamatukogude kui kultuurikollete arendamist.

8.13. LIITVALD tagab riigipoolse toetusega võrdse toetuse teavikute soetamiseks.

8.14. LIITVALD arendab sporti piirkondadevahelise konkurentsi kaudu.

8.14.1. Korrastatakse koolistaadionid ja avatakse need piirkondlike spordiklubide tegevuseks.

8.14.2. Tavaks kujunenud spordiürituste arendamine võimaldab LIITVALLAS suurendada nende populaarsust.

8.15. Seatakse eesmärgiks spordirajatiste koordineeritud arendamine.

9. Küla- ja maaelu

9.1. Kehtestatakse külavanema statuut ning soodustatakse külade võrgustiku tegevust.

9.2. Moodustatakse külavanemate ja kodanikeühenduste ümarlaud.

9.3. LIITVALLA uue arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmisel arvestatakse paikkondade ja piirkondade olemasolevate arengukavadega.

9.4. MTÜ-de tegevuse toetamist jätkatakse ning investeeringute omaosalust kaetakse siis, kui need kajastavad valla arengukavas. Otsustamisse kaasatakse külavanemate ja kodanikeühenduste ümarlaud.

9.5. Ühesuguse nimega külade puhul arvestatakse uue külanime kehtestamisel nende külade elanike arvamusega.

9.6. Kehtestatakse Kauni Kodu ja Aasta Küla statuudid.

10. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu korraldamine

10.1. Kuni LIITVALLA ühtse korra kehtestamiseni jätkavad kõik omavalitsused sotsiaaltoetuste maksmist Ühinevate omavalitsuste seni kehtinud määrades. Määrade ühtlustamisel võetakse aluseks suurim toetusemäär.

10.2 . Toetusesüsteemi kujundamisel lähtutakse toetust vajava isiku vajadustest. Nende hindamiseks moodustatakse komisjon, kuhu kaasatakse piirkondlikud sotsiaaltööspetsialistid. Luuakse LIITVALLA ametiasutusse juhtumikorraldaja ametikoht.

10.3. Arendatakse koduhooldust ning toetatud elamise teenust, elamistoe- ja eluasemeteenust kui ökonoomseimaid teenuseliike, kattes kulud nii omavalitsuse kui ka kliendi ja tema seadusjärgsete hooldajate ühisfinantseerimisel.

10.4. Töötute koolitamisel, aktiivsemaks muutmisel ja tööturule aitamisel ning sobivate töövõimaluste leidmisel puuetega inimestele tehakse koostööd Töötukassaga.

10.5. Valla ühise hooldekodu kavandamisel arvestatakse maakondlikke vajadusi ja koostöövõimalusi naaberomavalitsustega.

10.6. Sotsiaalpindade loomiseks ja uute elanike LIITVALDA tuleku soodustamiseks kaardistatakse vabu elamispindu ning luuakse munitsipaalelamispindu.

11. Valla üldiste teenuste korraldamine

11.1. Keskseid administratiivfunktsioone täidetakse LIITVALLA keskuses – ….. vallas/linnas, (aadress)………

11.2. Avalike teenuste osutamiseks säilitatakse igas Osavallas LIITVALLA teeninduskeskused, mida toetatakse ITK-lahendustega.

11.3. Teeninduskeskused varustatakse ITK lahendustega ja vähemalt kahe töötajaga, kellel on piisavalt laiad volitused ja kohustused, kes suudavad koostöös LIITVALLA ametnikega korraldada nii elanike probleemide lahendamist, jälgida teede ja objektide seisukorda ning korraldada arengu- ja investeerimiskavade ettevalmistamist ja esitamist LIITVALLA valitsusele.

12. Majandus, rahandus ja eelarve

12.1. LIITVALLA volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast kuni uue eelarve vastu võtmiseni jätkatakse juba vastu võetud eelarvete täitmist.

12.2. LIITVALLA eelarve koostamisel lähtutakse käesoleva lepingu punktis 3 sätestatud ühinemiseesmärkidest, kehtivatest arengukavadest ja kõigi Ühinevate omavalitsusüksuste huvidest.

12.3. LIITVALLA eelarve koostamisel võetakse arvesse Ühinevate omavalitsuste varasemad prioriteedid. LIITVALLA eelarve peab kajastama Lepingus kokkulepitud tegevuste, teenuste ja asutuste finantseerimist ning Ühinevate omavalitsuste kehtivaid lepinguid naaberomavalitsuste ja teiste lepingupartneritega.

12.4. Peale Lepingu kinnitamist volikogude poolt ei võeta täiendavaid kohustusi ega tehta investeeringuid, mis ei kajastu Lepingus ega investeerimiskavas.

12.5. Lepingu jõustumise päevast kuni valimistulemuste väljakuulutamise päevani võivad asjaomased volikogud varalisi kohustusi, mis ei ole kaetud jooksva aasta eelarvega ega kajastu Lepingus ning investeerimiskavas, võtta ainult vastastikuse konsensuse korras.
12.6. LIITVALLA eelarve koostatakse osavaldadele sihtotsarbelise jaotusega ülevallalist proportsioone arvestades.

13. Investeeringud

13.1. Investeeringuid tehes järgitakse kogu piirkonna tasakaalustatud arengu põhimõtet, arvestades Ühinevate omavalitsuste arengukavasid, senitehtud investeeringuid ja võetud kohustusi, punktis 3.1.4 sätestatut ning majanduslikke võimalusi ning objekti olulisust ning oodatavat kasutamisintensiivsust. Kusjuures edaspidiste ühisinvesteeringute tegemisel arvestatakse:
13.1.1. osavallas seadustega määratud investeeringute täitmist/mittetäitmist. Mittetäitmise korral suunatakse osavallale jaotatud investeeringud esmajoones seni täitmata kohustuste täitmiseks;
13.1.2. osavalla poolt tehtud investeeringuobjektide ühiskasutuse ja laenukasutuse otstarbekust. Mitteotstarbekuse korral kaetakse mitteotstarbekate investeerimislaenu(de) jäägid osavallale jaotatud investeeringute arvelt.

13.2. Tulenevalt punktis 13.1 toodud põhimõtetest on koostatud LIITVALLA prioriteetsete investeeringute nimekiri (Lisa 3).

13.3. Taotletakse arengukavade ja üldplaneeringutega ette nähtud prioriteetse infrastruktuuri ajakohastamist, sh riigiteede rekonstrueerimist ning elektrivarustuse ja side kvaliteedi parandamiseks vajalike objektide ehitamist.

13.4. LIITVALLA elarve kujundamisel loetakse prioriteetseteks valdkondadeks haridus-, kultuuri- ja sotsiaalobjektide parendamist ja energiasäästlikkusele suunatud investeeringute tegemist.

13.5. Teedevõrgu hooldamise ja sellesse investeerimise eelisjärjekorra üle jooksval aastal otsustab vallavolikogu külaelukomisjoni, millesse kaasatakse kõigi piirkondade esindajad.

13.4. Teedevõrgu hooldamise ja sellesse investeerimise eelisjärjekorra üle jooksval aastal otsustab vallavolikogu külaelukomisjoni, millesse kaasatakse kõigi piirkondade esindajad.

14. Teenistujad – töötajad ja ametnikud

14.1. Ühinevate omavalitsuste hallatavate asutuste töötajad lähevad üle LIITVALLA alluvusse. Töölepingu tingimused, mis üleminevatel töötajatel kehtisid eelmise tööandja või tegevuse lõpetanud tööandja juures, on LIITVALLALE kui uuele tööandjale siduvad.

14.2. Ühinevate omavalitsuste ametiasutuste (vallavalitsuste) teenistujad jätkavad töötamist oma endises valdkonnas, kui LIITVALLA ametiasutuse või -asutuste struktuurist ei tulene teisiti. Ametiasutuste töö ümberkorraldamisel ja uute teenistujate töölevõtmisel leitakse personal eelkõige sisevaliku teel, et info, teadmised ja oskuste kvaliteet säiliksid ning haldustegevus jätkuks tõrgeteta. Töötajate vabastamisel ja hüvituste maksmisel lähtutakse seadustes sätestatust.

15. Lepingu kehtivuse tähtaeg

15.1. Leping loetakse sõlmituks, kui selle on oma otsusega kinnitanud kõik Ühinevate omavalitsuste volikogud. Asjaomaste volikogude otsused on Lepingu lahutamatud lisad.

 15.2. Leping jõustub LIITVALLA volikogu valimistulemuste väljakuulutamispäeval.

15.3. Ühinevate omavalitsusüksuste volikogude volitused lõpevad LIITVALLA volikogu valimistulemuste väljakuulutamispäeval. Ühinevate omavalitsuste vallavalitsuste volitused lõpevad LIITVALLA Vallavalitsuse kinnitamise päeval.

15.4. Leping kehtib kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamispäevast järgmiste kohaliku omavalitsuse volikogu ülejärgmiste korraliste valimiste tulemuste väljakuulutamiseni.

16. Vaidluste lahendamine

16.1. Lepingu täitmisega seonduvad vaidlused lahendatakse Liitomavalitsuse juhatuses leppemenetlusena. Leppemenetluse ebaõnnestumisel aga seadusega ette nähtud korras.

17. Muud tingimused

17.1. Leping kehtestab Ühinevatele omavalitsustele täielikult siduvad kohustused, mis tagavad Lepingu tingimusteta täitmise. Kui Ühinevate omavalitsusüksuste õigusaktid on vastuolus Lepingus sätestatud põhimõtetega, loetakse Leping ülimuslikuks ning tegevustes lähtutakse Lepingus sätestatust.

17.2. Leping on koostatud kolmes identses eestikeelses eksemplaris, millest iga osapool saab ühe. Leping edastatakse ka Jõgeva ja Ida-Viru maavanematele ning avalikustatakse kõigi osapoolte veebilehtedel ja Riigi Teatajas.

17.3. Lepingu täitmiseks vajalikke toiminguid valmistas ette Ühinevate omavalitsuste esindajatest koosnev juhtkomisjon.

17.4 Lepingu lisad:

Lisa 1 – LIITVALLA põhimäärus

Lisa 2 – LIITVALLA juhtimisstruktuur ja allasutused

Lisa 3 – LIITVALLA prioriteetsete investeeringute nimekiri aastateks 2016–2018

Lisa 4 – Määruste ja tegevuskordade statuutide loetelu

Lisa 5 – Seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse ja alaliste elanike arvu kohta

Lisa 6 – LIITVALLA kaart mõõtkavas 1: 50 000
Lisa 7 – Ühinevate omavalitsuste Volikogude määrused LIITVALLA moodustamise kohta (koos elanike küsitlustulemustega).
Lisa 8 – LIITVALLA täitevjuhi konkursi läbiviimise kord.
Lisa 9 – ÜHINEVATE OMAVALITSUSTE VOLIKOGUDE OTSUSED

ÜHINEVATE OMAVALITSUSTE VOLIKOGUDE ESIMEESTE ALLKIRJAD

…

…

Eelnõu koostas
Avo Blankin