Valimiskorraldus kaasaegseks

E-valimiste läbiviimise üle alustati vaidlusi 14-15 aastat tagasi.
Täna võiks-peaks arutlema pigem selle üle, kuidas e-riigi kohaselt edasi minna.

Kuna IT on kiirete sammudega edasi arenenud (selle “kõva” pool samuti), oleks aeg ka hääletamiskorda lihtsustuda.
Sihiks võiks olla ühe-etapiline hääletus (ja tulemuste väljaselgitamine).

Loobuda eelhääletamisest (sh posti teel) ja e-hääletamisest enne valimispäeva.
Samuti loobuda ümberhääletamisõigusest e-hääletamisel;
… loobuda paberkandjal hääletussedelist nii jaoskonnas kui ka valija kodus, ning
… hääletuskastidest.

Tundub olevat aeg võtta kasutusele elektroonsed ehk e-valimisnimekirjad (valimisjaoskondade viisi).

Valimispäeval võiks hääletamine ja kokkuvõtete tegemine toimuda nii:

Jaoskonna esmaseks valimiskomisjoni protseduuriliseks tegevuseks on valijate nimekirja väljaprintimine ja selle tõendamine (digi-allkirjastamine) jaoskonna avamise hetkel enne hääletusprotseduuride algust. Väljaprindiga tõendatakse, et valijate nimed ei ole blokeeritud.

Kõik hääleõiguslikud kodanikud hääletada viisil, mille nad ise valivad:
1. variant: e-hääletamine toimub nagu viimastel valimistel tavaks saanud. Iga hääletus edastab hääletaja valiku jaoskonna häältepanka ja blokeerib e-valimisnimekirjas valiku teinud hääletaja nime.
2. variant: valimisjaoskonnas toimub hääletamine kabiinis, hääletamiseks kasutatakse hääletussedeli asemel tahvelarvutit. Tahvelarvuti ühenduse arvutivõrku teeb hääletaja isikutuvastuse teinud jaoskonnakomisjoni liige. Puude tahvelarvuti aknas “Hääletussedelil” edastab hääletaja valiku jaoskonna häältepanka ja blokeerib hääletanu nime valijate nimekirjas.

Valijate nimekirja saab täiendada valimispäeval vaid elukohajärgses valimisjaoskonnas.

Jaoskondade hääletustulemused edastatakse Vabariigi Valimiskomisjoni häältepanka jooksvalt nt 100 hääletaja kaupa.

Hääletamiskorra erisused väljaspool Eestit
Väljaspool Eestit asuvad hääleõiguslikud kodanikud alustavad hääletamist Eesti esindustes (valimisjaoskondades) kuni 24 tundi varem; kusjuures hääletamine peab olema valimispäeval lõppenud hiljemalt kell 20 Eesti aja järgi.  
Väljaspool Eestit saavad valimisjaoskonnas hääletada vaid eelnevalt valijate nimekirja kantud hääleõiguslikud kodanikud, kes ei ole arvuti kontrolltesti kohaselt üheski teises valijate nimekirjas.
Väljaspool Eestit asuvate valimisjaoskondade tulemused edastatakse Vabariigi Valimiskomisjonile pärast kella 20 Eesti  aja järgi.
Valimisnimekirjadesse mittekantud isikud saavad kasutada e-hääletamist.

Hääletustulemuste väljaselgitamine

Valimispäeva statistika eest võiks hoolitseda häältepank-serveris oleva valimisprogrammi automaatseadistus. Kusjuures osalejate hääletusaktiivsust avalikustatakse (sh väljaprint igas jaoskonnas) nt iga kolme tunni järgi.

Valimisjaoskonna läbi viidud valimistoimingute aluseks on jaoskonna häälepanga allkirjastatud väljaprint-protokoll.
Jaoskonna valimistulemuste lisaks on valijate lõpliku nimekirja väljaprint-protokoll, milles on eristatud nii osalenud valijad kui ka täiendavalt valijate nimekirja kantud valijad.
Valimisjaoskond võib oma tulemused avalikustada pärast eelmainitud dokumentide edastamist Vabariigi valimiskomisjonile.

Häältepank-serveri teenindamine ja valimisjaoskondadest laekunud info ja dokumentide avamine ning kokkuvõtete tegemine toimub Vabariigi Valimiskomisjoni ja avalikkust esindavate vaatlejate silma all (lisamonitori vahendusel).

Täiendavalt

Valimised võiks toimuda ainult ühel päeval (soovitavalt laupäeval, pühapäev peaks jääma traditsiooniliselt puhkepäevaks). Miks ühel päeval?
– Eelkõige käivitatud “hääletusmasina” turvalisuse pärast, kuna valimisprotseduuride ja hääletusaja  järkamine (etapitamine) ning venitamine vähendab tulemuste usutavust;
– valimiskulutuste oluline kokkuhoid;
– valimistulemuste selgitamise operatiivsus.

Valimistulemusi peab olema õigus vaidlustada kohtus.
Sestap on vajalik, et iga hääletanule antakse hääletustoimingu tegemise kohta  kviitung, mis pole midagi muud, kui valimisnimekirja blokeeringu elektroonne kood.
Õigluse jaluleseadmiseks väljastatakse kohtule vaidlustatud häälteserveri arvutitoimingute väljaprint ja kodeeringute võti.

Ideed täpsustatud 27.02.2011