Miljardid kroonid euroraha võidakse Eestilt ära võtta
Eesti Päevaleht, 20. aprill 2009 00:00
Autor: Raimo Poom
Valitsuse ja ametnike kiivalt varjatud saladus on ametlikult päevavalgele jõudnud.
Eurotoetuste kesine kasutus riigi poolt on viinud olukorrani, kus valitsus peab arvestama miljardite kroonide struktuurifondide abiraha käest võtmisega. Selline ohuanalüüs lõhati eelmisel neljapäeval riigikogus toimunud kuue komisjoni ühisistungil, kus kuulati euroraha eest vastutavate ministeeriumide kantslerite aruandeid abiraha kasutamisest.
Kõige teravamalt tõstis miljardite peatse käestlaskmise ohu esile riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo. Ta tuletas meelde tingimust, mille järgi ei saa eurotoetuste kasutamist aina edasi lükata. „Euroopa Komisjon on näinud Eestile ette igaks aastaks teatud summa toetust, mis tuleb esialgu maksimaalselt kolme, hiljem kahe aastase viivitusega ära kasutada,” rääkis Olgo eeskirjast, mida tuntakse N+2/3 reeglina. „Vastasel juhul jääb Eesti neist rahadest pöördumatult ilma,” nentis ta karmilt.
Struktuurivahendite kasutamise olukord peab lähenema tõelisele kriisile, sest ohust hakkasid avameelselt rääkima lisaks riigikontrollile ka ministeeriumide ametnikud. Seni on kriitikanooli eurotoetuste kesise kasutamise kohta pareeritud väitega, et algus peabki olema raske, küll peagi kõik laabub.
Olgo esile toodud reegel tähendab, et valitsus ei saa euroraha kasutamist ehk väljamaksmist aina edasi lükata. Aastateks 2007–2013 Eestile ette nähtud 53 miljardit toetuskrooni on aastate peale ära jagatud. Kui näiteks sel aastal on ministeeriumid Brüsselile lubanud teatud hulga kroone ära kasutada, kuid ei tule sellega toime, siis saab raha kulutada veel järgmise kahe aasta jooksul. Peaks see aasta jooksul mitte õnnestuma, võtab Euroopa Komisjon raha ära. Vaid perioodi esimese aasta raha saab kulutada kuni kolme aasta jooksul.
Probleem ongi selles, et 2010. aastal kukub Eestil esimeseks kaheks aastaks lubatud kulutuste tähtaeg: 2007. ja 2008. aastaks lubatud kulutused peavad olema tehtud. Olgo tõi esile, et selle reegli tõttu peab riik 2010. aastal kohustuslikus korras välja maksma 5,8 miljardit krooni eurotoetusi – kui seda ei suudeta, võe-takse vahe ära.
Samal ajal on oht, et Eesti liigub selle ‰okeeriva saamatuse stsenaariumi poole, täiesti reaalne. Praeguse Euroopa Liidu eel-arveperioodi toetuste kasutamine on startinud kehvemini kui eelmisel, aastatel 2004–2006 väldanud perioodil. Koguni nii kehvasti, et väljamaksed on reaalsetes summades kahe esimese aasta jooksul olnud väiksemad kui eelmisel korral. Ja siis oli Eestil struktuuritoetusi kasutada kokku vaid 5,8 miljardit krooni – üheksa korda vähem!
Riigikontrolli esindaja ütles laua ümber kogunenud riigikogulastele ja ametnikele otse, et valitsus peab koostama „eurotoetuste päästmise plaani”. Selleks peaksid ministeeriumid eelkõige võtma luubi alla suur-projektide elluviimise kiirendamise. Tervelt 20% eurorahast kavatseb riik panna projektidesse, mis maksavad üle 25 või 50 miljoni euro. Neile kavadele on vaja enne elluviimise alustamist saada eraldi Brüsseli heakskiit, kuid 12 plaanitavast suurprojektist on valitsus suutnud Euroopa Komisjonile saata vaid kolm. Seejuures võib heakskiidu saamine võtta kuni pool aastat.
Selleks et 2010. aastal ette-nähtud kohustusliku väljamaksega toime tulla, on vaja, et 100% kavandatavatest projektidest käivituks ega jääks mitte mingil tingimusel toppama.
Samal ajal näitab ministeeriumide kogemus kas või seda, et peaaegu kõik väljakuulutatavad riigihanked vaidlustatakse ja kavad pigem venivad. „Mõnes kohas on olukord selline, et kas või ühe suurprojekti ära langemine tähendaks kogu meetme rahast ilma olemist,” hoiatas Olgo ning püstitas küsimuse: mis siis saab? Tema sõnul tuleb juba praegu hakata mõtlema, mida hakatakse peale kavandatud projektidega, juhul kui raha kaotsi läheb. „Kas see viiakse ikka ellu, aga näiteks vähendatud mahus ja riigieelarvest?”
Samas pole praeguses majandusolukorras näha, et riik võiks niigi kärbitud eelarvest leida veel miljardeid, mida oleks vaja käestlastud euroraha toel plaanitud projektide elluviimiseks.
Valitsusel pole selgust
Praegu pole valitsusel mitte mingisugust usaldusväärset kokkuvõtet ministeeriumide suutlikkuse kohta euroraha eel-olevatel aastatel ära kasutada.
Riigieelarvesse on plaanitud pigem ulme valdkonda kuuluvad arvud kui tegelikud kavad.
Näiteks eelmisel aastal suudeti 2,8 miljardist toetuskrooni kasutamise plaanist käiku lasta vaid tühised 633 miljonit ehk 22 protsenti. Sel aastal on eelarves kavasid aga tervelt 7,2 miljardi eest.
Viimane rahandusministeeriumi vastav prognoos pärineb 2008. aasta kevadest ning on selgelt vananenud. Selle aasta alguses lubasid sealsed ametnikud ennustuse uuendada aprillis. Kuid nüüd on see ülesanne antud väljastpoolt maja palgatud hindajatele ning keegi ei tea, millal võiks uue usaldusväärse ennustuse saada.
Samuti mööndakse, et nii riigil, omavalitsustel kui ka teistel on vaja teha täiendavaid pingutusi kas või omafinantseeringu leidmiseks ning suurprojektidega ollakse hädas. Kui euroraha väljamaksed peaksid seetõttu jätkuma pigem selle aasta alguse tempos ja järgmisel aastal kasvama sama palju kui 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga, oldaks 2010. aastal juba esimestest miljarditest ilma (vt graafik).
Keskkonnaministeerium on hädas
•• Euroraha rakendavatest ministeeriumidest on punase laterna osas keskkonnaministeerium.
Riigikogus aru andnud ministeeriumi kantsler Rita Annus tunnistas otsesõnu, et neil ähvardab raha kaotsimineku oht.
•• „Meil on risk kaotada N+2/3 reegli mittetäitmise tõttu ühtekuuluvusfondi vahendeid,” sedastas Annus.
•• „Teadvustades riski oleme seadnud eesmärgiks täita vähemalt miinimumväljamaksete tase,” lubas ta. Paraku ei veennud tema ettekanne, kus punkt punkti haaval loeti ette ministeeriumi eri eurotoetuste meetmetes valitsevat nutust seisu, kuulamas olnud riigikogu liikmeid.
•• Kui kantslerile eraldatud kõne-aeg keset slaididele maalitud probleeme läbi sai, märkis riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi tabavalt: „Ühesõnaga, tulemusi pole, juttu aga küll.”
VE: eurotoetuste kasutuse saamatus
Miljardid kroonid euroraha võidakse Eestilt ära võtta
Eurotoetuste kesine kasutus riigi poolt on viinud olukorrani, kus valitsus peab arvestama miljardite kroonide struktuurifondide abiraha käest võtmisega. Selline ohuanalüüs lõhati eelmisel neljapäeval riigikogus toimunud kuue komisjoni ühisistungil, kus kuulati euroraha eest vastutavate ministeeriumide kantslerite aruandeid abiraha kasutamisest.
Kõige teravamalt tõstis miljardite peatse käestlaskmise ohu esile riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo. Ta tuletas meelde tingimust, mille järgi ei saa eurotoetuste kasutamist aina edasi lükata. „Euroopa Komisjon on näinud Eestile ette igaks aastaks teatud summa toetust, mis tuleb esialgu maksimaalselt kolme, hiljem kahe aastase viivitusega ära kasutada,” rääkis Olgo eeskirjast, mida tuntakse N+2/3 reeglina. „Vastasel juhul jääb Eesti neist rahadest pöördumatult ilma,” nentis ta karmilt.
Struktuurivahendite kasutamise olukord peab lähenema tõelisele kriisile, sest ohust hakkasid avameelselt rääkima lisaks riigikontrollile ka ministeeriumide ametnikud. Seni on kriitikanooli eurotoetuste kesise kasutamise kohta pareeritud väitega, et algus peabki olema raske, küll peagi kõik laabub.
Olgo esile toodud reegel tähendab, et valitsus ei saa euroraha kasutamist ehk väljamaksmist aina edasi lükata. Aastateks 2007–2013 Eestile ette nähtud 53 miljardit toetuskrooni on aastate peale ära jagatud. Kui näiteks sel aastal on ministeeriumid Brüsselile lubanud teatud hulga kroone ära kasutada, kuid ei tule sellega toime, siis saab raha kulutada veel järgmise kahe aasta jooksul. Peaks see aasta jooksul mitte õnnestuma, võtab Euroopa Komisjon raha ära. Vaid perioodi esimese aasta raha saab kulutada kuni kolme aasta jooksul.
Probleem ongi selles, et 2010. aastal kukub Eestil esimeseks kaheks aastaks lubatud kulutuste tähtaeg: 2007. ja 2008. aastaks lubatud kulutused peavad olema tehtud. Olgo tõi esile, et selle reegli tõttu peab riik 2010. aastal kohustuslikus korras välja maksma 5,8 miljardit krooni eurotoetusi – kui seda ei suudeta, võe-takse vahe ära.
Samal ajal on oht, et Eesti liigub selle ‰okeeriva saamatuse stsenaariumi poole, täiesti reaalne. Praeguse Euroopa Liidu eel-arveperioodi toetuste kasutamine on startinud kehvemini kui eelmisel, aastatel 2004–2006 väldanud perioodil. Koguni nii kehvasti, et väljamaksed on reaalsetes summades kahe esimese aasta jooksul olnud väiksemad kui eelmisel korral. Ja siis oli Eestil struktuuritoetusi kasutada kokku vaid 5,8 miljardit krooni – üheksa korda vähem!
Riigikontrolli esindaja ütles laua ümber kogunenud riigikogulastele ja ametnikele otse, et valitsus peab koostama „eurotoetuste päästmise plaani”. Selleks peaksid ministeeriumid eelkõige võtma luubi alla suur-projektide elluviimise kiirendamise. Tervelt 20% eurorahast kavatseb riik panna projektidesse, mis maksavad üle 25 või 50 miljoni euro. Neile kavadele on vaja enne elluviimise alustamist saada eraldi Brüsseli heakskiit, kuid 12 plaanitavast suurprojektist on valitsus suutnud Euroopa Komisjonile saata vaid kolm. Seejuures võib heakskiidu saamine võtta kuni pool aastat.
Selleks et 2010. aastal ette-nähtud kohustusliku väljamaksega toime tulla, on vaja, et 100% kavandatavatest projektidest käivituks ega jääks mitte mingil tingimusel toppama.
Samal ajal näitab ministeeriumide kogemus kas või seda, et peaaegu kõik väljakuulutatavad riigihanked vaidlustatakse ja kavad pigem venivad. „Mõnes kohas on olukord selline, et kas või ühe suurprojekti ära langemine tähendaks kogu meetme rahast ilma olemist,” hoiatas Olgo ning püstitas küsimuse: mis siis saab? Tema sõnul tuleb juba praegu hakata mõtlema, mida hakatakse peale kavandatud projektidega, juhul kui raha kaotsi läheb. „Kas see viiakse ikka ellu, aga näiteks vähendatud mahus ja riigieelarvest?”
Samas pole praeguses majandusolukorras näha, et riik võiks niigi kärbitud eelarvest leida veel miljardeid, mida oleks vaja käestlastud euroraha toel plaanitud projektide elluviimiseks.
Valitsusel pole selgust
Praegu pole valitsusel mitte mingisugust usaldusväärset kokkuvõtet ministeeriumide suutlikkuse kohta euroraha eel-olevatel aastatel ära kasutada.
Riigieelarvesse on plaanitud pigem ulme valdkonda kuuluvad arvud kui tegelikud kavad.
Näiteks eelmisel aastal suudeti 2,8 miljardist toetuskrooni kasutamise plaanist käiku lasta vaid tühised 633 miljonit ehk 22 protsenti. Sel aastal on eelarves kavasid aga tervelt 7,2 miljardi eest.
Viimane rahandusministeeriumi vastav prognoos pärineb 2008. aasta kevadest ning on selgelt vananenud. Selle aasta alguses lubasid sealsed ametnikud ennustuse uuendada aprillis. Kuid nüüd on see ülesanne antud väljastpoolt maja palgatud hindajatele ning keegi ei tea, millal võiks uue usaldusväärse ennustuse saada.
Samuti mööndakse, et nii riigil, omavalitsustel kui ka teistel on vaja teha täiendavaid pingutusi kas või omafinantseeringu leidmiseks ning suurprojektidega ollakse hädas. Kui euroraha väljamaksed peaksid seetõttu jätkuma pigem selle aasta alguse tempos ja järgmisel aastal kasvama sama palju kui 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga, oldaks 2010. aastal juba esimestest miljarditest ilma (vt graafik).
Keskkonnaministeerium on hädas
•• Euroraha rakendavatest ministeeriumidest on punase laterna osas keskkonnaministeerium.
Riigikogus aru andnud ministeeriumi kantsler Rita Annus tunnistas otsesõnu, et neil ähvardab raha kaotsimineku oht.
•• „Meil on risk kaotada N+2/3 reegli mittetäitmise tõttu ühtekuuluvusfondi vahendeid,” sedastas Annus.
•• „Teadvustades riski oleme seadnud eesmärgiks täita vähemalt miinimumväljamaksete tase,” lubas ta. Paraku ei veennud tema ettekanne, kus punkt punkti haaval loeti ette ministeeriumi eri eurotoetuste meetmetes valitsevat nutust seisu, kuulamas olnud riigikogu liikmeid.
•• Kui kantslerile eraldatud kõne-aeg keset slaididele maalitud probleeme läbi sai, märkis riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi tabavalt: „Ühesõnaga, tulemusi pole, juttu aga küll.”