VE: eurotoetuste kasutuse saamatus

Miljardid kroonid euroraha võidakse Eestilt ära võtta

Eesti Päevaleht, 20. aprill 2009 00:00
toimetaja piltAutor: Raimo Poom
 
Va­lit­su­se ja amet­ni­ke kii­valt var­ja­tud sa­la­dus on amet­li­kult päe­va­val­ge­le jõud­nud.

 Eu­ro­toe­tus­te ke­si­ne ka­su­tus rii­gi poolt on vii­nud olu­kor­ra­ni, kus va­lit­sus peab ar­ves­ta­ma mil­jar­di­te kroo­ni­de st­ruk­tuu­ri­fon­di­de abiraha käest võtmi­se­ga. Sel­li­ne ohua­nalüüs lõha­ti eel­mi­sel nel­jap­äe­val rii­gi­ko­gus toi­mu­nud kuue ko­mis­jo­ni ühi­sis­tun­gil, kus kuu­la­ti eu­ro­ra­ha­ eest vas­tu­ta­va­te mi­nis­tee­riu­mi­de kants­le­ri­te aruan­deid abi­ra­ha ka­su­ta­mi­sest.

Kõige te­ra­va­malt tõstis mil­jar­di­te peat­se käest­lask­mi­se ohu esi­le rii­gi­kont­rol­li tu­le­mu­sau­di­ti osa­kon­na pea­kont­rolör Tar­mo Ol­go. Ta tu­le­tas meel­de tin­gi­must, mil­le jär­gi ei saa eu­ro­toe­tus­te ka­su­ta­mist ai­na eda­si lüka­ta. „Eu­roo­pa Ko­mis­jon on näi­nud Ees­ti­le et­te igaks aas­taks tea­tud sum­ma toe­tust, mis tu­leb esial­gu mak­si­maal­selt kol­me, hil­jem ka­he aas­ta­se vii­vi­tu­se­ga ära ka­su­ta­da,” rää­kis Ol­go ees­kir­jast, mi­da tun­tak­se N+2/3 reeg­li­na. „Vas­ta­sel ju­hul jääb Ees­ti neist ra­ha­dest pöör­du­ma­tult il­ma,” nen­tis ta kar­milt.

St­ruk­tuu­ri­va­hen­di­te ka­su­ta­mi­se olu­kord peab lä­he­ne­ma tõeli­se­le krii­si­le, sest ohust hak­ka­sid ava­meel­selt rää­ki­ma li­saks rii­gi­kont­rol­li­le ka mi­nis­tee­riu­mi­de amet­ni­kud. Se­ni on krii­ti­ka­noo­li eu­ro­toe­tus­te ke­si­se ka­su­ta­mi­se koh­ta pa­ree­ri­tud väi­te­ga, et al­gus peab­ki ole­ma ras­ke, küll pea­gi kõik laa­bub.  

Ol­go esile too­dud ree­gel tä­hen­dab, et va­lit­sus ei saa eu­ro­ra­ha ka­su­ta­mist ehk väl­ja­maks­mist ai­na eda­si lüka­ta. Aas­ta­teks 2007–2013 Ees­ti­le et­te näh­tud 53 mil­jar­dit toe­tusk­roo­ni on aas­ta­te pea­le ära ja­ga­tud. Kui näi­teks sel aas­tal on mi­nis­tee­riu­mid Brüsse­li­le lu­ba­nud tea­tud hul­ga kroo­ne ära ka­su­ta­da, kuid ei tu­le sel­le­ga toi­me, siis saab ra­ha ku­lu­ta­da veel järg­mi­se ka­he aas­ta jook­sul. Peaks see aas­ta jook­sul mit­te õnnes­tu­ma, võtab Eu­roo­pa Ko­mis­jon ra­ha ära. Vaid pe­rioo­di esi­me­se aas­ta ra­ha saab ku­lu­ta­da ku­ni kol­me aas­ta jook­sul.

Prob­leem on­gi sel­les, et 2010. aas­tal ku­kub Ees­til esi­me­seks ka­heks aas­taks lu­ba­tud ku­lu­tus­te täh­taeg: 2007. ja 2008. aas­taks lu­ba­tud ku­lu­tu­sed pea­vad ole­ma teh­tud. Ol­go tõi esile, et sel­le reeg­li tõttu peab riik 2010. aas­tal ko­hus­tus­li­kus kor­ras väl­ja maks­ma 5,8 mil­jar­dit krooni eu­ro­toe­tu­si – kui se­da ei suu­de­ta, võe-tak­se va­he ära.

Sa­mal ajal on oht, et Ees­ti lii­gub sel­le ‰okee­ri­va saa­ma­tu­se st­se­naa­riu­mi poo­le, täies­ti reaal­ne. Prae­gu­se Eu­roo­pa Lii­du ee­l-ar­ve­pe­rioo­di toe­tus­te ka­su­ta­mi­ne on star­ti­nud keh­ve­mi­ni kui eel­mi­sel, aas­ta­tel 2004–2006 väl­da­nud pe­rioo­dil. Ko­gu­ni nii keh­vas­ti, et väl­ja­mak­sed on reaal­se­tes sum­ma­des ka­he esi­me­se aas­ta jook­sul ol­nud väik­se­mad kui eel­mi­sel kor­ral. Ja siis oli Ees­til st­ruk­tuu­ri­toe­tu­si ka­su­ta­da kok­ku vaid 5,8 mil­jar­dit kroo­ni – ühek­sa kor­da vä­hem!

Rii­gi­kont­rol­li esin­da­ja ütles laua ümber ko­gu­ne­nud rii­gi­ko­gu­las­te­le ja amet­ni­ke­le ot­se, et va­lit­sus peab koos­ta­ma „eu­ro­toe­tus­te pääst­mi­se plaa­ni”. Sel­leks peak­sid mi­nis­tee­riu­mid eelkõige võtma luu­bi al­la suur-p­ro­jek­ti­de el­lu­vii­mi­se kii­ren­da­mi­se. Ter­velt 20% eu­ro­ra­hast ka­vat­seb riik pan­na pro­jek­ti­des­se, mis mak­sa­vad üle 25 või 50 mil­jo­ni eu­ro. Nei­le ka­va­de­le on va­ja en­ne el­lu­vii­mi­se alus­ta­mist saa­da eral­di Brüsse­li heaks­kiit, kuid 12 plaa­ni­ta­vast suurp­ro­jek­tist on va­lit­sus suut­nud Eu­roo­pa Ko­mis­jo­ni­le saa­ta vaid kolm. See­juu­res võib heaks­kii­du saa­mi­ne võtta ku­ni pool aas­tat.  

Sel­leks et 2010. aas­tal et­te-näh­tud ko­hus­tus­li­ku väl­ja­mak­se­ga toi­me tul­la, on va­ja, et 100% ka­van­da­ta­va­test pro­jek­ti­dest käivituks ega jääks mit­te min­gil tin­gi­mu­sel top­pa­ma.

Sa­mal ajal näi­tab mi­nis­tee­riu­mi­de ko­ge­mus kas või se­da, et peaae­gu kõik väl­ja­kuu­lu­ta­ta­vad rii­gi­han­ked vaid­lus­ta­tak­se ja ka­vad pi­gem ve­ni­vad. „Mõnes ko­has on olu­kord sel­li­ne, et kas või ühe suurp­ro­jek­ti ära lan­ge­mi­ne tä­hen­daks ko­gu meet­me ra­hast il­ma ole­mist,” hoia­tas Ol­go ning püsti­tas küsi­mu­se: mis siis saab? Te­ma sõnul tu­leb ju­ba prae­gu ha­ka­ta mõtle­ma, mi­da ha­ka­tak­se pea­le ka­van­da­tud pro­jek­ti­de­ga, ju­hul kui ra­ha kaot­si lä­heb. „Kas see viiak­se ik­ka el­lu, aga näi­teks vä­hen­da­tud ma­hus ja rii­giee­lar­vest?”

Sa­mas po­le prae­gu­ses ma­jan­du­so­lu­kor­ras nä­ha, et riik võiks nii­gi kär­bi­tud ee­lar­vest lei­da veel mil­jar­deid, mi­da oleks va­ja käest­las­tud eu­ro­ra­ha toel plaa­ni­tud pro­jek­ti­de el­lu­vii­mi­seks.

Valitsusel pole selgust

Praegu po­le va­lit­su­sel mit­te min­gi­su­gust usal­dusväär­set kok­kuvõtet mi­nis­tee­riu­mi­de suut­lik­ku­se koh­ta eu­ro­ra­ha ee­l-o­le­va­tel aas­ta­tel ära ka­su­ta­da.

Rii­giee­lar­ve­s­se on plaa­ni­tud pi­gem ul­me vald­kon­da kuu­lu­vad arvud kui te­ge­li­kud ka­vad.

Näi­teks eel­mi­sel aas­tal suu­de­ti 2,8 mil­jar­dist toe­tusk­roo­ni ka­su­ta­mi­se plaa­nist käi­ku las­ta vaid tühi­sed 633 mil­jo­nit ehk 22 prot­sen­ti. Sel aas­tal on ee­lar­ves ka­va­sid aga ter­velt 7,2 mil­jar­di eest.

Vii­ma­ne ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi vas­tav prog­noos pä­ri­neb 2008. aas­ta ke­va­dest ning on sel­gelt va­na­ne­nud. Sel­le aas­ta al­gu­ses lu­ba­sid seal­sed amet­ni­kud en­nus­tu­se uuen­da­da ap­ril­lis. Kuid nüüd on see üle­san­ne an­tud väl­jast­poolt ma­ja pal­ga­tud hin­da­ja­te­le ning kee­gi ei tea, mil­lal võiks uue usal­dusväär­se en­nus­tu­se saa­da.

Sa­mu­ti möön­dak­se, et nii rii­gil, oma­va­lit­sus­tel kui ka teis­tel on va­ja te­ha täien­da­vaid pin­gu­tu­si kas või oma­fi­nant­see­rin­gu leid­mi­seks ning suurp­ro­jek­ti­de­ga ol­lak­se hä­das. Kui eu­ro­ra­ha väl­ja­mak­sed peak­sid seetõttu jät­ku­ma pi­gem sel­le aas­ta al­gu­se tem­pos ja järg­mi­sel aas­tal kas­va­ma sa­ma pal­ju kui 2008. aas­tal võrrel­des 2007. aas­ta­ga, ol­daks 2010. aas­tal ju­ba esi­mes­test mil­jar­di­test il­ma (vt graa­fik).

Keskkonnaministeerium on hädas

•• Euroraha rakendavatest ministeeriumidest on punase laterna osas keskkonnaministeerium.

Riigikogus aru andnud ministeeriumi kantsler Rita Annus tunnistas otsesõnu, et neil ähvardab raha kaotsimineku oht.

•• „Meil on risk kaotada N+2/3 reegli mittetäitmise tõttu ühtekuuluvusfondi vahendeid,” sedastas Annus.

•• „Teadvustades riski oleme seadnud eesmärgiks täita vähemalt miinimumväljamaksete tase,” lubas ta. Paraku ei veennud tema ettekanne, kus punkt punkti haaval loeti ette ministeeriumi eri eurotoetuste meetmetes valitsevat nutust seisu, kuulamas olnud riigikogu liikmeid.

•• Kui kantslerile eraldatud kõne-aeg keset slaididele maalitud probleeme läbi sai, märkis riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi tabavalt: „Ühesõnaga, tulemusi pole, juttu aga küll.”