(AFP/Scanpix)

Vene maagaasitarnete peatamine läbi Ukraina võib viia väga tõsiste tagajärgedeni. Euroopa Liidu ekspertide arvates ähvardab kogu seisatud torujuhtmesüsteemi kollaps. Gaasitüli on juhtinud tähelepanu ka Vene riikliku gaasimonopoli väikesele räpasele saladusele. Täpsemalt, Gazprom soovib näida tugevam, kui ta tegelikult on.

Venemaa president Dmitri Medvedev ütles telefonivestluses Ukraina presidendile Viktor Juštšenkole, et Gazprom jätkab maagaasitarneid Ukrainasse alles siis, kui Kiiev on nõus maksma turuhinda ning asjasse sekkuvad Euroopa Liidu vaatlejad ja rahvusvahelised juristid.

Eelnevalt oli Gazprom peaminister Vladimir Putini käsul täielikult peatanud kõik gaasitarned Ukrainale. Koos sellega peatus ka maagaasitransiit läbi Ukraina teistesse Euroopa riikidesse. Vladimir Putin ja Gazpromi juht Aleksei Miller põhjendasid radikaalset sammu väitega, et Ukraina varastab teistele Euroopa riikidele mõeldud maagaasi.

Gazprom – koloss savijalgadel

Saksa mainekas nädalaleht Die Zeit näeb Vene-Ukraina gaasisõda analüüsides, et Vene riiklik gaasimonopol Gazprom varjab väikest räpast saladust. Täpsemalt, Gazprom tahab end näidata tugevamana, kui ta tegelikult on.

Nii on Gazprom korduvalt kinnitanud, et ta on usaldusväärne partner. Paraku piisas vaid sellest, et Ukrainaga ei jõutud gaasi hinnas kokkuleppele, ja gaasist jäid ilma ka paljud Euroopa riigid, kes asjasse üldse ei puutunud. Tähtsusetu pole seegi fakt, et Gazpromil endal napib sõlmitud lepingute täitmiseks maagaasi, mistõttu ta ostab seda Türkmenistanist ja Usbekistanist juurde ning müüb Euroopasse kallimalt edasi.

Kujunenud olukorras otsib Euroopa Liit võimalust tuua Kesk-Aasia gaas Venemaast mööda minnes otse Euroopasse. Vene-Ukraina gaasitüli taaselustas gaasijuhtme Nabucco rajamise idee, kinnitas Poola välisminister Radoslaw Sikorski.

“Meie ettepanek mitmekesistada mitte üksnes tarnemarsruudid, vaid ka gaasi allikad, on muutunud veenvamaks,” ütles Sikorski eile ajalehele Gazeta Wyborcza. Tema sõnul on projekt, mis võimaldaks tarnida Euroopale gaasi otse Kesk-Aasiast, Venemaast ümber minnes, uuesti aktuaalseks muutunud.

Esialgu soovib Euroopa Liit saata Venemaale ja Ukrainasse vaatlejad, et selgitada, mis Vene maagaasiga seal ikkagi toimub, kas seda varastatakse või mitte.

Rahvusvahelised vaatlejad jälgiksid seda, kui palju gaasi pumbatakse Venemaalt Ukrainasse pumbajaamas, mis asub mitmesaja kilomeetri kaugusel Vene-Ukraina piirist, ning kas ja kuidas see Ukrainasse ja sealt edasi jõuab.

Gaasimonopol kui relv

Inglise päevaleht Times kirjutas, et gaasitransiidi peatamisel läbi Ukraina lähtus Venemaa peaminister Vladimir Putin kahest eesmärgist. Esiteks tahtis ta karistada Ukraina valitsust, kes soovib astuda NATOsse, ning teiseks anda Ida-Euroopale mõista, et ei tasu Venemaale selga keerata. Teisisõnu, Venemaa peaminister ei varja, et kasutab riiklikku gaasimonopoli relvana.

Times usub, et gaasisõda ei anna Venemaale loodetud tulemusi. Hoopis vastupidi, Moskva võib ilma jääda nende Euroopa Liidu liikmesriikide toetusest, kes seni temasse heatahtlikult suhtusid. Samuti annab gaasisõda Euroopa Liidule lisaimpulsi otsida võimalusi, kuidas sõltuvust Vene maagaasist vähendada.

Prantsusmaa peaminister Francois Fillon mõistiski juba läbi Ukraina liikuvate gaasitarnete katkemise teravalt hukka. “Selline äpardumine kokkulepetest kinnipidamisel on täiesti vastuvõtmatu ja Euroopa Liit peab Venemaad viivitamatult üles kutsuma oma kohustuste täitmisele Euroopa gaasiga varustamisel,” rõhutas Fillon.

Gazpromi juht Aleksei Miller lubas eile Brüsselis, et gaasitarned Euroopasse taastatakse kohe pärast vaatlejate jõudmist pumbajaamadesse.