Ekspress rääkis vanemas keskeas Islandi abielupaariga, kes on veendunud, et Islandiga on tegelikult kõik korras. Inimeste nimed on toimetusele teada, kuid ei kuulu nende palvel avaldamisele. Üks neist on kunstiteadlane, teine ametiühingutegelane.
Islandi pangandussüsteem on kokku varisenud ja riik on kõik kolm panka, Glitniri, Landsbanki ja Kaupþingi – selles järjekorras – üle võtnud. Pangad olid muutunud üheksa korda suuremaks kui Islandi rahvuslik koguprodukt ja viinud 70% oma tegevusest Islandilt välja. Kui Glitnir ei saanud 15. oktoobril laenu tegevuse jätkamiseks, kukkus kaardimajake kokku. Riik reageeris kiiresti ja võttis Glitniri üle. Panga omanikud kaotasid oma osaluse, või vähemalt 70% sellest. Nädal hiljem jõudis kätte Landsbanki kord.
Eelmisel esmaspäeval toimus pikem intervjuu Riigipanga juhi Davíð Oddssoniga (kunagine Islandi peaminister – toim.). Ta ütles, et Islandi riik ja Islandi maksumaksjad ei pea vastutama Islandi spekulantide pankrotistumise eest välismaal. See intervjuu ja teised Islandi juhtide avalikud väljaütlemised viisid selleni, et Londonis sattud raskustesse Icesave´i pank, mis kuulus Landsbankile. See on Islandi pank ja islandlased vastutavad nende ees, kellel on seal säästud. Teisel poolt ründas Briti politsei Kaupþingile kuuluvat panka. See on Suurbritannias registreeritud pank, mis järgib Briti seadusi ja britid vastutavad selle eest.
Nüüdseks on Suurbritannia ja Islandi vahel saavutatud riikidevaheline kokkulepe. Islandi riik keeldub maksmast Kaupþingi panga eest Londonis, kuid on lubanud tagada Icesave´i hoiused (Icesave läheb islandlastele maksma 4 miljardit eurot – toim.).
Islandi riik püsib hästi. Riigil pole mingit välisvõlga ja eelarve on olnud viimased kümme aastat positiivne. Ettevõtted ekspordivad tooteid ja teenused ja ka impordiga on kõik korras. Riigipangal on vahendid tagamaks import üheksa kuu jooksul ka siis, kui samal ajal ei toimuks mingit eksporti. Need on vaid 20-30 inimest, kes on viimase kaheksa aasta jooksul maailmamajanduses kapitaliste mänginud ja võlgnevad nüüd miljardeid islandi kroone. Meie, maksumaksjad, peame nüüd suures osas selle kinni maksma, kuid on lootust, et varad katavad 80% laenudest.
Muidugi võtab aega, et asjad korda saaks. Venemaa on meile lubanud laenata 4 miljardit eurot Venemaa naftafondist. Islandi delegatsioon hakkab sel teisipäeval – 14. oktoobril – Moskvas läbirääkimisi pidama. Rootslased, norrakad ja taanlased on igaüks lubanud meile laenata 500 miljonit eurot, nii et tagatisfond moodustab kokku 5,5 miljardit eurot. Seda on on ühe inimese kohta küllaltki palju – meid on praegu vaid 318 000 inimest. Kuid tähtis on meeles pidada, et:
1. Islandi riik on paremas olukorras, kui kunagi varem – puudub välisvõlg ja mingit riigi pankrotti silmapiiril pole.
2. Islandlased on rikkamad kui kunagi varem – BNP ühe isiku kohta on $50 000, mis on kõige rohkem maailmas
3. Rahvas on haritum kui kunagi varem.
4. 70-80% energiast on taastuv – hüdroelektrijaamad ja geotermilised jaamad. Vaid 20-30% sõltub imporditavast naftast.
5. Eksport toimib. Kala, alumiinium, erinevad teenused ja turismitööstus, kõik toimib täie hooga. Probleemid islandi krooniga lahenevad täielikult järgmisel nädalal.
6. Töötus on vaid 1,5%, ehkki tõuseb tõenäoliselt talvel 3-4% peale.
7. Inimesed, kes on kinnisvaralaenu võtnud, on suurtes raskustes laenude tagasimaksmisega. Osa laenudest on välisvaluutas, mis krooni kukkumisega on islandlaste jaoks kallimaks läinud. Automüük seisab, ehitus on 80% osas seisma jäänud.
8. Kriisi on kõige rohkem tunda pealinna piirkonnas (siin elab 75% rahvastikust – toim.). Vaevalt, et see maapiirkondadesse levib.
Uudised
VE: Islandlased
Islandlased: kuuldused meie surmast on mõnevõrra liialdatud
Ekspress rääkis vanemas keskeas Islandi abielupaariga, kes on veendunud, et Islandiga on tegelikult kõik korras. Inimeste nimed on toimetusele teada, kuid ei kuulu nende palvel avaldamisele. Üks neist on kunstiteadlane, teine ametiühingutegelane.
Islandi pangandussüsteem on kokku varisenud ja riik on kõik kolm panka, Glitniri, Landsbanki ja Kaupþingi – selles järjekorras – üle võtnud. Pangad olid muutunud üheksa korda suuremaks kui Islandi rahvuslik koguprodukt ja viinud 70% oma tegevusest Islandilt välja. Kui Glitnir ei saanud 15. oktoobril laenu tegevuse jätkamiseks, kukkus kaardimajake kokku. Riik reageeris kiiresti ja võttis Glitniri üle. Panga omanikud kaotasid oma osaluse, või vähemalt 70% sellest. Nädal hiljem jõudis kätte Landsbanki kord.
Eelmisel esmaspäeval toimus pikem intervjuu Riigipanga juhi Davíð Oddssoniga (kunagine Islandi peaminister – toim.). Ta ütles, et Islandi riik ja Islandi maksumaksjad ei pea vastutama Islandi spekulantide pankrotistumise eest välismaal. See intervjuu ja teised Islandi juhtide avalikud väljaütlemised viisid selleni, et Londonis sattud raskustesse Icesave´i pank, mis kuulus Landsbankile. See on Islandi pank ja islandlased vastutavad nende ees, kellel on seal säästud. Teisel poolt ründas Briti politsei Kaupþingile kuuluvat panka. See on Suurbritannias registreeritud pank, mis järgib Briti seadusi ja britid vastutavad selle eest.
Nüüdseks on Suurbritannia ja Islandi vahel saavutatud riikidevaheline kokkulepe. Islandi riik keeldub maksmast Kaupþingi panga eest Londonis, kuid on lubanud tagada Icesave´i hoiused (Icesave läheb islandlastele maksma 4 miljardit eurot – toim.).
Islandi riik püsib hästi. Riigil pole mingit välisvõlga ja eelarve on olnud viimased kümme aastat positiivne. Ettevõtted ekspordivad tooteid ja teenused ja ka impordiga on kõik korras. Riigipangal on vahendid tagamaks import üheksa kuu jooksul ka siis, kui samal ajal ei toimuks mingit eksporti. Need on vaid 20-30 inimest, kes on viimase kaheksa aasta jooksul maailmamajanduses kapitaliste mänginud ja võlgnevad nüüd miljardeid islandi kroone. Meie, maksumaksjad, peame nüüd suures osas selle kinni maksma, kuid on lootust, et varad katavad 80% laenudest.
Muidugi võtab aega, et asjad korda saaks. Venemaa on meile lubanud laenata 4 miljardit eurot Venemaa naftafondist. Islandi delegatsioon hakkab sel teisipäeval – 14. oktoobril – Moskvas läbirääkimisi pidama. Rootslased, norrakad ja taanlased on igaüks lubanud meile laenata 500 miljonit eurot, nii et tagatisfond moodustab kokku 5,5 miljardit eurot. Seda on on ühe inimese kohta küllaltki palju – meid on praegu vaid 318 000 inimest. Kuid tähtis on meeles pidada, et:
1. Islandi riik on paremas olukorras, kui kunagi varem – puudub välisvõlg ja mingit riigi pankrotti silmapiiril pole.
2. Islandlased on rikkamad kui kunagi varem – BNP ühe isiku kohta on $50 000, mis on kõige rohkem maailmas
3. Rahvas on haritum kui kunagi varem.
4. 70-80% energiast on taastuv – hüdroelektrijaamad ja geotermilised jaamad. Vaid 20-30% sõltub imporditavast naftast.
5. Eksport toimib. Kala, alumiinium, erinevad teenused ja turismitööstus, kõik toimib täie hooga. Probleemid islandi krooniga lahenevad täielikult järgmisel nädalal.
6. Töötus on vaid 1,5%, ehkki tõuseb tõenäoliselt talvel 3-4% peale.
7. Inimesed, kes on kinnisvaralaenu võtnud, on suurtes raskustes laenude tagasimaksmisega. Osa laenudest on välisvaluutas, mis krooni kukkumisega on islandlaste jaoks kallimaks läinud. Automüük seisab, ehitus on 80% osas seisma jäänud.
8. Kriisi on kõige rohkem tunda pealinna piirkonnas (siin elab 75% rahvastikust – toim.). Vaevalt, et see maapiirkondadesse levib.
Toimetas: Askur Alas