VE: Kopernik, Mikoùaj – poola astronoom

Koperniku maised jäänused leiti 2005. aastal Fromborkist Põhja-Poolas ja identifitseeriti eelmisel aastal geenitesti abil. Politseieksperdid rekonstrueerisid leitud luude põhjal ka 1543. aastal surnud teadlase näo, mis sarnaneb temast eluajal tehtud portreedega.

Uuel matusetseremoonial asetatakse Koperniku pea- ja jalaluud Fromborki katedraali altari alla. Kogu üritus toimub Warmia piiskopiriigi toomkapiitli 750. aastapäeva tähistamise raames. Teadlane oli ise selle kogu liige.

Kopernik sündis rikka vasekaupmehe perekonnas 19. veebruaril 1473 Poolas Toruñis ja suri 24. mail 1543 Fromborkis. Ta omandas hariduse Krakówi, Padova ja Ferrara ülikoolides, õppides muuhulgas meditsiini, matemaatikat, astronoomiat ja usuteadust. Aastast 1506 elas ta Warmia piiskopiriigis (praeguse Poola põhjaosas) ning oli seal kõrgetel riiklikel ja kiriklikel ametikohtadel.

Koperniku teadustööd mängisid otsustavat rolli heliotsentrilise maailmapildi kinnistamisel. Tema põhiteos «Taevasfääride pöörlemisest» (“De Revolutionibus Orbium Coelestium”) on üks astronoomia tugisambaid.