Foto: Stella K. Wadowsky

Võitjaks otsustati kuulutada Normani töö, mille poolt oli viis ning vastu neli þüriiliiget. „Häälteskoor räägib enda eest; þürii ei leidnudki üksmeelt. Põhiliseks kartuseks oli see, et projekti ajakirjanduslik käsitlus võib kujuneda suuremaks kui selle sotsiaalkriitiline sõnum,“ kirjutas Saar eksperthinnangusse.

„Tegu oli ju noore kunstnikuga ning kuraatori võimekuski äratas kahtlusi,“ jätkas ta. Saare sõnul oli þürii üldine arvamus see, et Normani projekt kõneleb avalikult kultuurilise ja ideoloogilise integratsiooni siseprobleemidest, häbenemata ka tagasilööke selles keerulises protsessis ning ideoloogilist polariseerumist, mida võib tuua poliitliselt tundlike teemade jäik käsitlemine.

„Väliseksperdid ei jaganud kohalike þüriiliikmete mõningaid kahtlusi poliitilise mündiga kunstiaktsiooni sobivusest rahvusvahelisse projekti,“ jätkas ta.

„Kunstiajaloolase ja ajaloolasena tean, et praegune valitsus on menetlenud Tõnismäe monumendi probleemi märksa leebemalt kui Nõukogude võim neljakümnendatel aastatel Vabadussõja monumentide oma,“ kirjutas Saar.

Kultuuriministeeriumist teatati eile, et skandaalse „kuldsõduri“ projekti külmutamist ei ole päevakorras ning Normani kunstiteos esindab Eestit Veneetsia biennaalil.