VE: Parexpank

Läti valitsus riigistas Läti ühe suurema panga

Postimees, 10.11.2008 00:00

Andrus Karnau

Äsja tõstis Parexi Eesti filiaal tähtajalise kroonihoiuse aastaintressi 7,5 protsendile, mis on riigi üks kõrgemaid. Samas on Parexi siht võita seitsmendik Eesti äripanganduse turust täitumisest kaugel.   

Äsja tõstis Parexi Eesti filiaal tähtajalise kroonihoiuse aastaintressi 7,5 protsendile, mis on riigi üks kõrgemaid. Samas on Parexi siht võita seitsmendik Eesti äripanganduse turust täitumisest kaugel. Foto: Raigo Pajula

 
Läti valitsus otsustas laupäeva õhtul võtta üle riigi ühe suurema panga Parex Banka, väidetavasti tuli valitsusel valida pankroti või Parexi stabiilse püsimise vahel.

«Kui riik ei oleks aidanud Parexit, oleks see läinud maksma miljardeid,» ütles Läti rahandusminister Atis Slakteris Riias pressikonverentsil, vahendas Bloomberg. «Valida oli pankroti või panga püsimise vahel.»

Bloombergi teatel oleks Parexil olnud järgmisel aastal vaja lunastada ehk refinantseerida umbes miljardi dollari väärtuses sündikaatlaene.

Parexi raskuste põhjused polnud eile selged. Mõningat aimdust panga probleemide kohta andis fakt, et valitsus võttis panga kontrollpaki kahelt suuremalt omanikult üle sümboolse tasu eest. Suuromanikud Viktors Krasovickis ja Valerijs Kargins said 85 protsendise aktsiapaki eest 2 latti ehk 44 krooni ja 20 senti. Teisisõnu võiks see tähendada, et panga kahjum oli söönud suurema osa omakapitalist.

Samas ütles Krasovickis BNSile, et suuremad aktsionärid saavad aasta pärast osta osaluse tagasi sama hinnaga, millega valitsus panga üle võttis.

Postimeest nõustanud asjatundjad viitasid kahele probleemile, millega Parexil tuli maadelda. Üks oli üleilmne finantskriis, mistõttu pangal oli senisest märksa raskem pääseda ligi laenurahale. Seda aga oli vaja seniste kohustuste taasrahastamiseks ehk lõppevate laenude pikendamiseks uute abil.

Teine probleem võib peituda panga agressiivses tegevuses võlakirja- ja aktsiaturgudel. Eile polnud teada, kui suured on olnud Parexi kaotused selles vallas, kuid arvestades üleüldist langust ja ka võlakirjade usaldusväärsuse kadu, siis ilmselt kopsakad.

Kuigi Eesti Panga ja finantsjärelevalve juhid püüdsid eile jätta muljet, et Parexi riigistamine möödub Eestist jälgi jätmata, siis asjatundjate sõnul andis Parexi põhjaminek veel ühe löögi Eesti ja teiste Balti riikide usaldusväärsusele rahvusvahelises rahailmas.

«Kui Läti valitsus suudab Parexi usaldusväärsust lätlaste silmis hoida, siis vääriks peaminister Ivars Godmanis kiituskirja,» märkis üks anonüümsust palunud pangandustegelane.

Hoolimata riigistamisest jätkab Parex täna oma tavalist tegevust. Samas on teadmata, kuidas reageerivad Läti suurpanga kliendid, kas nad jätkavad samuti oma hoiuste hoidmist või tõttavad raha välja võtma.

Ühe Parexi põhjamineku põhjusena näevad Läti ametnikud usalduse kadumist panga vastu. Läti finantsjärelevalve asejuht Janis Brazovskis rääkis Läti riigiraadiole, et paljud Parexi kliendid läksid paanikasse.
Eelmise nädala viimaste päevadega võis «pangajooksuna» Parexist lahkuda umbes 60 miljonit latti (1,3 miljardit krooni).

Järjekordadeni pangakontorite uste taga asi siiski ei läinud, aga raha väljavool oli märgatav. Brazovskise sõnul olid paanikas just väiksemad hoiustajad, kelle hoiused jäid alla 50 000 euro. Samas oleks pankroti korral just kuni 50 000-eurosed hoiused ju riigi poolt välja makstud.

Brazovskis toonitas, et Parexi kliendid saavad ka pärast riigistamist vabalt oma kontosid ja pangakaarte edasi kasutada ning soovi korral pangast ka oma raha välja võtta.

Riigistamise otsuse tegi valitsus laupäeval. Godmanis teatas sellest kohe ajakirjanikele. Läti valitsus võttis Parexi kontrollpaki üle Hipoteku un Zemes Banka (Hüpoteegi- ja maapank, HZB) kaudu. Viimane on ainus Läti riiklik pank. Valitsuse otsusega saab Parex Bankast HZB tütarpank.

HZB saab endale 51 protsenti hääleõigusega aktsiatest; Parex Banka omanikele Valerijs Karginsile ja Viktors Krasovickisele maksab riik kaks latti kõikide aktsiate eest kokku. Ülejäänud hääleõigusega aktsiad ehk 34 protsenti aktsiapakist läheb HZB-le tagatisena. Järelejäänud 15 protsenti aktsiatest kuuluvad väikeaktsionäridele. Parexi väikeaktsionäride hulgas on East Capital Fund, aga ka Danske Capital ja Handelsbanken.

Godmanise sõnul tugines valitsus Läti finantsjärelevalvelt saadud teabele panga probleemide kohta.

«Pank on võimeline jätkama tööd ning valitsus võttis otsuse vastu eesmärgiga tagada pangale stabiilsus ja likviidsus,» sõnas Godmanis BNSi teatel. «Vajalik on teha kõik võimalik, et vältida panga töös ja finantssüsteemis segadusi.»

Pärast olukorra stabiliseerumist paneb valitsus Parexi uuesti müüki.
Riigistamise järel puhkes kohe ka siseinfoskandaal. Nimelt olevat transpordiminister Ainars Šlesers Parexist välja võtnud oma hoiused. Ministri kinnitusel pole tal aga kunagi raha Parexis olnud.

Godmanis eitas võimalust, et valitsus kaalub sarnast käiku veel mõne Läti panga osas.

Godmanis märkis veel, et valitsus järgis sellega mitmete teiste Euroopa Liidu liikmesriikide sarnaseid samme. Ta lisas, et ei näe vajadust küsida Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF) või Euroopa Liidult lisaabi riigi pangandussüsteemile.

Parex ja selle omanikud

•    Parex oli suurim Läti kapitalile kuuluv pank, olles riigi ja kogu Baltikumi üks suuremaid panku. Vene kriisi järel alustas Parex aktiivse jaepanganduse ja ka agressiivse laienemisega üle kogu maailma.
•    Ligi 85 protsenti panga aktsiapakist kuulus Valerijs Karginsile (47; ülemisel pildil) ja Viktors Krasovickisele (55; alumisel pildil). Esimene on hariduselt ajakirjanik, teine arvutispetsialist.
•    Tandem tegi nn Gorbatšovi sula ajal reisibüroo. Viimased aastad Baltimaade rikkaimate inimeste tiitlit kandnud duo armastas rääkida, et alustasid 1,5-ruutmeetrises büroos lätlaste sõidutamist laia maailma.
•    Rahailma uks avanes ettevõtjatele pärast seda, kui 1990. aastal said nad valuutavahetamise õiguse, seda väidetavalt esimese eraettevõttena Nõukogude Liidus. Aastal 1992 sai alguse Parex pank.
Allikas: PM