„Sisuline pool ja ettekujutus asjast on juba paigas. Praegune suurim mure on raamatupidamine,” ütles Aron Urb, kes osaleb tööturuameti ettevõtluse alustamise koolitusel. Urb on juba tegev fotograaf, kuid soovib nüüd oma firma luua. „Kuna fotograafia on loominguline ala, siis oma firma loomine annab ka vabamad käed,” põhjendas Urb, miks ta sellise otsuse langetas.

 

 

Enamik 13-st kursusele kogunenust on juba oma ala spetsialistid ja kavatsevad sel erialal jätkata iseseisvate ettevõtjatena, müües oma oskusi teenustena. Näiteks pottsepana töötanud Tanel Sepp kavatseb oma firmaga OÜ Ahjusepp jätkata senist tööd: valmistada pliite ja ahjusid. Kuna nõudlust on siiani jagunud, usub Sepp töö jätkumisse ka iseseisva ettevõtjana.

 

„Idee oli mul juba ammu,” ütles Annika Kuzmina, kes tahab hakata Lahemaa rahvuspargi külje all majutusteenust pakkuma. Kuzmina lisas, et plaanib rahulikku tegevust, mis võimaldab ühendada hobid ja töö. Raili Sarapuu soovib aga avada ratsaspordikeskuse, kus lapsed saaksid hobusega sõita. Hobune on juba olemas, kõik muu ootab alles ees.

 

„Ideed tunduvad realistlikud olevat,” hindas kursuse juhendaja Martin Toding. „Eeldused on neil juba olemas – esiteks, et nad on valmis riski võtma.” Riski suurus on 70 000 krooni, mille ettevõtluse alustaja peab tagasi maksma, kui firma enne esimest aastat pankrotti läheb. Aga Toding leiab, et neil, kes on äriplaaniga kursustele jõudnud, on kõige keerulisem osa juba seljataga. 

 

Kõige aluseks on äriplaan, mis tuleb kolmeks aastaks üksikasjalikult ette ära teha. Kui alustada täiesti uut ettevõtmist, võib see olla üsna keerukas. Harjutamise mõttes jagatakse ära, mis on igaühe muutuv- ja mis püsikulud. „Raske on planeerida, kui ei tea, palju ja milliste nõuetega kliendid hakkavad tulema,” tõdes juhendaja.

 

„Kui paljudel lähevad kulud üle 70 000?” küsis Toding ja kolmveerand kursuslasi tõstis käe. Kõige kõrgem ettevõtte käivitamise hind tundub olevat 130 000 krooni, enamasti aga umbes 80 000 krooni. Lisaraha saamise võimalustena nimetatakse pereliikmeid, sponsoreid. Todingu sõnul ei kavatse enamik tema teada pangalaenu võtta.

 

Näiteks jaekaubandusega tegelemiseks on vaja soetada kaubik, mis maksab 55 000 krooni. Selle kaupluseks kohandamine lisab 22 000 krooni ja kui panna juurde eri masinate ostmine, siis kulub käivitamiseks kokku 83 000 krooni.

 

Ettevõtlusest ei näi eemale heidutavat ka teadmine, et mõnigi konkurent on äsja pankrotti läinud. Näiteks tuleb varsti turule uus väikefirma, mis tegeleb haruldaste autode tuunimisega.

 

 

•• Eelmisel aastal sai ettevõtluse alustamise toetust 162 inimest, koolitusele registreeris end 305 inimest. Keskmine toetusesumma oli 60 000 krooni, kogusumma ulatus üle 9 miljoni krooni.

 

•• Sel aastal kavatseb TTA toetust anda 250 inimesele. Selleks kulub 15 miljonit krooni. Eesti riigi osa sellest on viis miljonit krooni, igale projektile annab riik 20 000 krooni, ülejäänu tuleb Euroopa Sotsiaalfondist.

 

•• Eelmisel aastal toetust saanutest pole keegi pidanud veel äri ebaõnnestumise tõttu raha tagasi maksma. Tänavu on toetust saanud juba 35 inimest.

 

•• Mitu praegu kursustel osalejat märkis aga, et esialgset infot nii toetuse kui ka kursuse  kohta ei saanud nad tööturuameti, vaid tuttavate kaudu või muul viisil. Märgiti, et esimene konsultant, kelle juurde tööturuametis kõigepealt pöörduti, sellist lahendust ei pakkunudki.

 

•• Tööturuameti alamprogrammijuht Raido Raudnagel kinnitas, et kõik konsultandid peaksid kõiki huvilisi ikka ka ettevõtluse alustamise võimalustest teavitama.