Soome võimud astusid Nõukogude Liidu poolele Eesti vastu 1991. aastal, mil Eesti taasiseseisvus. Eestlased olid šokeeritud meie riigi tollaste juhtide ebasõbraliku suhtumise pärast neisse, kirjutab Silvennoinen.

Soome riigijuhid ei suutnud Eesti taasiseseisvumist siiski takistada, tõdeb ta.

Helsingin Sanomates 22. märtsil ilmunud artiklis väitis Kovisto, et tema poliitika taga oli lai soomlaste üksteisemõistmine.

«Seda on ehmatav kuulda Berliini müüri langemise 20. juubeliaastal ja pärast peaaegu 60 aasta möödumist Eestis toimunud küüditamiste lainest,» nendib jurist.

«Kas soomlased kiidavad tõepoolest heaks tollase välispoliitika?»

Sofi Oksaneni ja Imbi Paju raamatu «Kõige taga oli hirm» presentatsioon sel esmaspäeval näitas juristi sõnul midagi muud.

Sadu soomlasi oli saabunud austust avaldama ja väljendama kaastunnet vennasrahva eestlaste kannatustele Nõukogude okupatsiooni ajal. Rahvast tungles pärast ka kinos Orion toimunud seminaril.

Samuti asusid soomlased 1985. aastal toetama eestlasi, kui need saabusid Soome laeva Baltic Star pardal. Tollasest sündmusest võttis osa paar tuhat soomlast.

Ka näiteks Matti Vanhanen mõistis 30. juulil 1985 ilmunud artiklis ajalehes Suomenmaa hukka nõukogudevastase tegevuse.

«Meie, kes me võitlesime soometumise aja poliitika vastu koos eestlastega, ootame nüüd riigijuhtidelt vähemalt andekspalumist,» kirjutab Silvennoinen.

Mauno Koivisto ja Vanhaneni väljaütlemistest on tema sõnul näha, et üksikisikult pole seda mõtet oodata. Nüüd peaks eduskund võtma vastu seaduse, millega palutakse andeks eestlastelt ja teistelt vennasrahvastelt soometumise aja eksimuste eest, leiab Silvennoinen.

Eesti president Toomas Hendrik Ilves palus soomlastelt andeks selle pärast, et Eesti territooriumilt pommitati Talvesõja ja Jätkusõja ajal Soomet.

«Suurepärane žest, millele me peaksime vastama sama kaunilt,» leiab jurist.

Silvennoineni arvates oleks see parim selliselt, kui parlament võtaks vastu seaduse andekspalumisest kommunistide kuritegude ohvritelt. See tuleks õigelt tasemelt, kõrgeimalt võimuorganilt riigis.

«Sel juhul ei peaks eraisikud, nagu endised presidendid või muud taolised, eraldi andeks paluma. Kui see tundub olevat nii raske,» märgib ta.

Kari Silvennoinen on kõrgharidusega jurist, kes on tegelenud näiteks soomlastele Karjalas kuulunud ja nüüd Vene Föderatsioonis olevate kinnistute tagastamise ning Nord Streami gaasitorustiku vastustamisega.