Kes selle tänapäeva Mexico Cityst 40 kilomeetri kaugusel kirdes asuva iidse asula ehitas ja miks suurlinn ootamatult maha jäeti, on küsimused, millele otsivad vastust selle kuu lõpus linna varemetes Päikesepüramiidi all kaevamistöid alustavad arheoloogid.

Teadlased asuvad täpsemalt uurima püramiidi alla jäävat tunnelit ja koobastikku. Ajalehe The Irish Independent andmeil otsivad nad kinnitust teooriale, et maa-alustes käikudes viidi läbi erinevaid rituaale, nende seas ka inimohverdusi.

Salapärane hülgamine

Kuigi Teotihuacani vanemad ehitised on kerkinud juba umbes aastal 200 enne Kristust, olid selle linna parimad päevad aastatel 150–450 pärast Kristust.

Toona elas seal kuni 200 000 inimest, mis tähendab, et indiaanilinn oli suurem kui ükski toonane asula Euroopas. Millalgi 7. või 8. sajandil linn aga süttis ja hüljati. Teadlased pakuvad selle põhjuseks puhkenud mässu.

Asteegid pidasid Teotihua­cani jumalikuks ning uskusid, et just seal loodi Päike. Neilt pärineb ka selle koha tänini tuntud nimi – tõlkes tähendab Teotihuacan jumalate sünnikohta. Teotihuacani järgi sai nime terve tsivilisatsioon, mille mõjuala ulatus üle kogu Kesk-Ameerika.

Teadmata nimi

Linna pärisnime kohta on andmed aga segased. Samamoodi on selgusetu, kes Teotihuacani ehitasid. Ühe variandina on pakutud tolteeke, kuid selle vastu räägib asjaolu, et nende indiaanlaste kultuur õitses sajandeid pärast Teotihuacani hävingut.

Päikesepüramiidi alla jääva tunneli avastasid 1971. aastal töömehed, kes paigaldasid sinna heli- ja valgustehnikat.

Toona arvasid arheoloogid, et see on looduslik tunnel, ning kaks aastat hiljem pandi kinni käik, mida nüüd uurima hakatakse. (The Irish Independent/PM)