Metsa hinnangul võiks maa-aluse tuumajaama asukohana kaaluda täna lõpetavate põlevkivikaevanduste alust savivööd, kuna sealsed põlevkivi kaevandamise ðahtid on juba täna poole sügavuse peal savist ning samuti on seal olemas juba osa vajalikust infrastruktuurist.

 „Võiks ära kasutada põlevkivikaevandused, kus on infrastruktuur,“ ütles Mait Mets. „Enamus töid lõpetavad kaevandused töötavad kambrite meetodil, mis tähendab, et kui kasutame selle infrastruktuuri ära, siis sealt jõuame lühemate ðahtidega cambriumi savidesse. Praktiliselt on see 100% ohutu. Savipinnases peame edasi veel minema 15-20 meetrit, et tagada turvalisust.“

Samuti ütles Mets, et tuumajaama tegutsemiseks vajalik vesi on tegelikult põlevkivikaevanduste tasandil olemas. „Tegemist on suurte veemahtudega, mida saame kasutada seadmete jahutamiseks, kuna vee hulk on praktiliselt lõpmatu.“

„Praktiliselt kaob meil tulevikus ära tuumajaama lõpetamise puhul selle jaama matmise probleem, kuna ehitame juba mattes, ehitades maa alla,“ lisas Mets.

Tehniliselt ei ole sellises suuruses ðahtide tegemine probleem ja Mets tõi siin näite Peterburi metroo ehitusest, mis ehitati just cambriumi savisse, kus jõuti ðahti läbimõõduni üle 20 meetri.

„Siia saaks rajada nii maa-aluse infrastruktuuri, ehitada paremini kaitstud laod ja suurematesse õõnsustesse peaks mahtuma väiksemad reaktorid,“ ütles Mets. Selle tehnoloogia kasutamine võiks võimaldada rajada need tuumajaamad ka maa alla, kusjuures kaovad ka elanike ohutuse mured.“