VE: von Stirlitz, Otto – nõukogude luuraja koondkuju

Suri luuraja Stirlitzi prototüüp

Postimees, 05.01.2009 08:59

  Eesti inimestele seostub Stirlitz eelkõige Vjatðeslav Tihhonoviga, kes mängis luurajat filmis «Seitseteist kevadist hetke».  

Eesti inimestele seostub Stirlitz eelkõige Vjatðeslav Tihhonoviga, kes mängis luurajat filmis «Seitseteist kevadist hetke». Foto: sovlit.com
 
Venemaal Peterburgis suri 2. jaanuaril tuntud raamatu-, filmi- ja anekdoodikangelase, Vene luuraja Stirlitzi prototüüp Anatoli Gurevitð.

Agendinime Kent kandnud Anatoli Gurevitð suri oma 96. eluaastal vanadekodus, teatab dni.ru.

Gurevitð osales Hispaania kodusõjas allveelaeva adjutandina, kuna alusel võisid viibida vaid hispaanlased, sai tast leitnant Antonio Gonsales.

1938. aastal Moskvasse naastes tehti talle ettepanek hakata elukutseliseks luurajaks.

Nime all Vincent Sierra asus ta tööle Brüsselis.

1940. aastal teatas agent Kent Moskvasse, et Hitleri-Saksamaa valmistub Nõukogude Liitu ründama. Seejärel võttis ta ühendust saksa ohvitseri ja hiljem Kolmanda Reichi lennundusministeeriumis töötanud Harro Schulze-Boyseniga, kes oli üks Hitleri-vastase liikumise  Rote Kapell juhte. See koostöö andis nõukogude luurele võimaluse saada regulaarselt olulist infot natsi-Saksamaa plaanide kohta.

1942. aastal arreteeriti ta natside poolt Prantsusmaal Marseille’s. Pärast sõda naasis ta Moskvasse ja kodumaal mõisteti ta 20 aastaks vangi.

Ta veetis 25 aastat erinevates nõukogude vangilaagrites ning rehabiliteeriti alles 1991. aastal.

Gurevitðist on kirjutatud mitmeid raamatuid ning väidetavalt on just tema Julian Semjonovi tuntud raamatukangelase Maksim Issajevi-Otto von Stirlitzi prototüüp.

Toimetas Hanneli Rudi