veredoping

Mis asi on veredoping?
Siim SeppSiim Sepp
siim.seppatcharut.ee		 11.08.2008 11:00

 
Pärast stardipaugu kõlamist Pekingi olümpial on iga sekundi murdosa tippsportlasele kullast kallim. Seetõttu on lihtne anda järele veredopingu ahvatlusele, eriti vastupidavusaladel.

Veredopinguks nimetatakse meetodeid, mis suurendavad hapniku kandvate punaste vereliblede arvu. Kõige levinumad veredopingu viisid on erütropoietiini (EPO) süstimine, sünteetiliste hapnikku kandvate kemikaalide süstimine ja verevahetus, mis kõik on Maailma Antidopinguagentuuri (WADA) poolt keelatud, kirjutas LiveScience.

EPOt toodab inimese keha ka loomulikult. Hormoon vabaneb neerudest ning põhjustab punaste vereliblede väljumise luuüdist. Punased verelibled kannavad hapniku üle kogu keha laiali, seega parandab nende arvu tõus ka lihaste hapnikuvarustust. Selle tulemuseks on vastupidavuse tõus. Meditsiinis kasutatakse EPOt vähi või neeruhaiguste tagajärjel tekkinud aneemia ravimiseks.

“Veredoping vähendab väsimust, suurendades hapniku juurdevoolu töötavatesse lihastesse,” ütles Minnesotas asuva Mayo haigla anestesioloog Michael Joyner. „Nii ei saa suurendada lihaste maksimaalselt jõudu, kuid saab pikendada lihaste töötamise kestust.”

Verevahetuseks võetakse sportlastelt verd ning hoitakse seda tagavaraks. enne võistlust süstitakse veri tagasi. Tulemus on EPOle sarnane – punaste vereliblede arv suureneb. WADA hinnangul on verevahetus petturite seas taas populaarsust kogumas seoses uute EPO avastamise meetodite kasutuselevõtuga.

Sportlase jaoks võib pisut parem hapnikuvarustus tähendada vahet kuld- ja hõbemedali vahel või murdosa sekundist, mida on vaja maailmarekordi purustamiseks. “Veredopingust võidavad kõige rohkem jooksjad alates 800 meetri distantsist, pikema distantsi ujujad, kindlasti ratturid, ilmselt ka sõudjad ja triatleedid,” ütles Joyner.

Sünteetilise rekombinantse EPO eristamiseks sellele väga sarnasest keha loomulikust EPOst on välja arendatud spetsiifilised mikroorganismid. Siiski pole EPO avastamine sugugi lihtne. EPO jäljed kaovad verest juba mõne päevaga, kuid süstist saadud kasu võib kesta veel nädalaid ja kuid peale süstimist.

Seega püüavad petturitest sportlased ja nende abilised pidevalt välja töötada doose ja meetodeid, mis parandaksid küll esitust, kuid oleksid samas raskesti avastatavad. „Petturid mängivad ametnikega pidevalt kassi-hiirt,” ütles Joyner. „Kogu aeg luuakse testidest mööda hiilimiseks uusi strateegiaid.”

Tõhus veredoping ei too kaasa ainult uusi rekordeid ja medaleid. See võib põhjustada ka tõsiseid tervisekahjustusi. Kui vererakkude arv on liiga kõrge, muutub veri paksemaks ja südamel on seda raske ringi pumbata. Paksem veri võib ka veresooned ummistada ning niimoodi südameinfarkti esile kutsuda.

Dopingukasutamine ei heida varju mitte ainult seda kasutavatele ja vahele võetud sportlastele. Iga uue rekordi või suurepärase saavutuse juures leidub inimesi, kes kahtlevad sportlase aususes. Nii muudavad dopingukasutajad tippspordi kõigi jaoks räpaseks ja mõttetuks.