LOODUS LISAB OMA: Jääääre tundelised laulud muutuvad kauget merepiiri silmates kahtlemata lüürilisemaks.. (Tairo Lutter)

“Madonna tuli just Soome. Õnneks saime meie siia fantastiliselt kaunisse kohta pakku tulla,” muheles Käsmusse Viru folgile tulnud Jukka Karjalainen.

Eile õhtul lõppenud Viru folgil oli just J. Karjalaineni ja Veli-Matti Järvenpää ehk ansambli Paratiisin Pojat esinemine see, mis festivali esimesel päeval ajas umbe Käsmu kitsad teed ja tänavad.

“Talvel ei lenda siin isegi linnud.”

Viru folgi pressiesindaja Tuuli Potiku sõnul on tänavune huviliste arv ületanud kõik korraldajate ootused – kui eelmisel aastal käis festivalil veidi üle 4000 inimese, siis tänavu müüdi sama arv pileteid juba ainuüksi esimese päevaga.

Vahtra kodumajutuse perenaine Ülle Sinimäe lausub, et ka kohalikud elanikud, keda aasta läbi on tillukeses mereäärses külas 120, on teist aastat peetava folgipeo omaks võtnud. “Eelmisel aastal oli külarahvas ettevaatlik, korraldajate tegemistega ei läinud väga kaasa, sest oleme oma küla väga hoidnud ja kartsime läbustamist,” tunnistab ta. Tänavu on aga peaaegu kõik õued folgilistele avatud – pakutakse nii õunapuude alla rajatud koduses kohvikus istumist kui ka majutust.

Ka Ülle kaasa Urmas Sinimäe on külatänavatel voogava meluga rahul. “Talvel tuled uksest välja – ühtegi inimest ei näe ja isegi linnud ei lenda. Las nüüd olla veidi ka möllu.”

Kui Soome ansambli Saaga esinemine merelaval argipäeva varasel tunnil mööduski veel üsna hõreda seltskonna ees, siis mõni tund hiljem olid lavaesised ja muruplatsid publikust tulvil.

“Teid vaadates tundub, nagu mullu oleks masu olnud. Aga jah, nüüd on ju inimestel aega laialt käes, katsu sa kuskilt vaid raha leida,” viskas laupäeval Käsmu kaugeimas nurgas metsalaval esinev Zetode laulja Jalmar Vabarna nalja.

Loodus lisab muusikute loomingule oma

Kui üks arvuka publiku põhjuseid oli kindlasti kolm päeva säranud päike ja tänu sellele võimalus nautida muusikat ka meres lesides. Olulisim selle festivali juures on ilmselgelt tõik, et enamikus mõnusalt tuttav muusika poeb kaunis keskkonnas inimestele eriliselt hinge. Lüürilist naistelaulu ja kitarride metalset kõla pakkunud Raud-Antsu repertuaaris oli oma koht metsavaikuses siristavatel ritsikatel. Riho Sibula, Jaan Söödi, Kärt Johansoni, Heiki Kalle jt lüürilisele autoriprogrammile “Öö on öö” lisasid romantikat üksteise järel taevast langenud tähed.

Ja üks on kindel – Viru folgi korraldajad on ilusa vana kapteniküla Eesti kaardile tagasi toonud. Vähemalt folgisõprade jaoks.