Viru vangla …..ja vesi

 Kas ainult Viru vangla upub kaevandusvette?
ArvamusJAKOV FRAIMAN,
mäeinsener

Noor kapitalism lubab loosungi „Äri on äri“ varjus endale Eestis ja teistes riikides eirata omakasu saamiseks vastuvõetud norme ja järeleproovitud kogemust, analüüsimata tavaliselt tagajärgi.

Esialgu ainult ettepanekud

Isegi pärast seda, kui ökoloogiainstituudi hüdrogeoloogid olid välja selgitanud seaduspärasuse, et põhjavesi koguneb tühjaks kaevandatud põlevkivikaevanduste väljadele ning kui sellega sai seletada põhjavee ulatuslikku maapinnale kogunemist, ei tekkinud Viru vanglat projekteerinud ja praegu ehitavatel firmadel ega üheski Jõhvi võimukabinetis vajadust selgitada endale selle üsna tavalise nähtuse algpõhjust.

Vanga ehitusplatsist on uputatud Tammiku kaevanduse piirini küll üle ühe kilomeetri. Kuid Eestile omase leiupaiga rikete ja mäetööde läheduse tõttu maapinnale (sügavus ei ületa 10-12 meetrit) pole see takistuseks maa-aluse vee pääsuks Jõhvi idapoolsesse äärelinna.

Jääb mulje, et vangla ehitusprojekt toodi kusagilt, valik tehti ehitusplatsi ja selle juurde kuuluva ala asukoha variantide hüdrogeoloogilise olukorra hindamiseta ning alustati vundamendi ja maa-aluste kommunikatsioonide ettevalmistamist. Kui aga tööde nulltsükkel läbi sai, leidis maa-alune vesi juhusliku väljapääsu ja ujutas vundamendi üle. Hakati põhjusi ja süüdlasi otsima. Loomulikult üllatab uurimise ebatavaline stsenaarium, nagu ka see, et vee ilmumise tegelikud põhjused ja allikad jäeti välja selgitamata ning tehti kohe operatiivselt kuivendamiseks vajalike vahendite hinnang, leides kavalalt selleks 50 miljonit krooni. Ilmselt selleks, et vanglakompleks käiku anda. Kuhu aga arreteeritud vanglas pärast selle käikuandmist ujuvad, on juba Jõhvi administratsiooni ja justiitsministeeriumi mure.

Kui kuulda võtta spetsialistide arvamust, mida Eesti noor kapitalism pole tegema harjunud, siis esimesed maa-aluse vee maapinnale ilmumised Jõhvi loodeosas tuleks seostada hüdrorežiimi muutumisele iseloomulike tunnustega kaheksa varem ammendatud ja uputatud põlevkivikaevanduse alal. See on 200 ruutkilomeetri ja vähemalt 500 miljoni kuupmeetri suurune maa-alune veeakumulaator. Nagu on näha Viru vangla alal toimuvast, on see ainult üks hüdrorežiimi tõsise ilmingu tunnustest. Ja kui oletada, et täna-homme leitakse 50 miljonit krooni, siis on see sama, kui püüda põlevat maja ämbritäie veega kustutada.