Virumaa kolledžis teadus- ja kunstigalerii

„See on seaduspärane sündmus, Euroopa ülikoolidel on oma püsikunstigaleriide traditsioon,“ ütles avamisel Virumaa kolledži direktor Viktor Andrejev. „Püüame samuti oma üliõpilastele mitmekülgset haridust ja kasvatust anda, sellel eesmärgil meie teadus- ja kunstigalerii loodigi.“

Esimene näitus on Ida-Virumaa kunstniku Lea Livšitsi frontaalsed monotüüpiad. Sellest saab püsiekspositsioon, sest kolledži õppekavades on tähtis koht fraktaalide teooria ja rakendusliku kasutamise õppimisel, seepärast on stohhatüüpiate näitusel peale esteetilise tähtsuse oma osa ka näitliku õppevahendina.

20 figuraalset stohhatüüpiat on osa tuntud kunstniku kõige väärtuslikumast kollektsioonist. Näituse ühe peamise eestvedaja Vladlen Livšitsi sõnul on tööd just sellises järjekorras, kuidas autor need lõi. Nende järgi saab jälgida kunstniku arengut, tujude vaheldumist, sügavaid mõtisklusi, erisuguseid olukordi ja tundeid.

2000. aastal pärast Lea Livšitsi lahkumist uuris teadlane Vladlen Livšits kunstniku stohhatüüpiaid teaduslikult ja avastas teoste fraktaalse päritolu. Ta pakkus välja termini fraktaalne monotüüpia, mis omaks võeti ning teaduskirjanduses ja kunstnike seas levis. Veidi hiljem selgus, et samal ajal pakkus selle termini välja ka Kaasani tehnoloogiaülikooli professor Vladimir Skvortsov, kes saatis Vladlenile oma õpiku.

Virumaa kolledži õppejõud dotsent Sergei Tšekrõžov lisas, et fraktaalsuse mõistega on praegu seotud paljud teadusavastused ja rakendusuuringud, kuid ta isiklikult on sellega juba väga ammu tuttav, juba sellest ajast, kui mõiste fraktaal oli kitsalt spetsialiseeritud, ning talle seostub see Lea Livšitsi nimega.

„Just tänu maailma südamega nägemisele aitab see ekspositsioon meil häid insenere ja spetsialiste ette valmistada,“ kinnitas ta. „Fraktaale kasutatakse praegu väga laialdaselt, nendeta on võimatu infotehnoloogiat ette kujutada. Need on toonud märgatavaid muutusi paljudesse teadustesse, pannud aluse fraktaalide füüsikale, fraktaalgeoloogiale, -ökoloogiale ja paljule muule. Selle taga on hariduse esteetiline nautimine ning me oleme kindlalt veendunud, et õppida tuleb kaunilt. Kusjuures ma loodan, et galerii aitab sellele kaasa.“

Esitlusel osalenud, kellele sõna fraktaal oli siiani tundmatu, kuulasid huviga Sergei Tšekrõžovi väikest loengut. Kõik kohal olnud olid aga ühel meelel selles, et tänu näitusele on uus esindusauditoorium rõõmsam.

IRINA KIVISELG
Kolmapäev, 17.1.2007